← Eesti

1-19-6187/16

Obsah (8)§ 233§ 238§ 180§ 175§ 126§ 38§ 315§ 313

1-19-6187 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 15. august 2019.a, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-6187 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Me

§ 233lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Madis Põldsepp Kar

S § 113 lg 1 järgi ning karistuseks 7 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Madis Põldsepale mõistetud karistust 1/3 võrra, so 2 aasta ja 4 kuu vangistuse võrra ning mõista Madis Põldsepale lõplikuks karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Madis Põldsepa eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 4 aasta 8 kuu vangistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 17.02.2019.a. Tõkend – vahistamine – jätta Madis Põldsepa suhtes muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Menetluskulud:

§ 180

lg 3 alusel jätta Madis Põldsepa sundrahast pool, so 675 eurot ja ekspertiisikuludest pool, so 1256 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1; § 189 lg 2 alusel mõista Madis Põldsepalt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt:    ekspertiisikulu 1256 eurot; kaitsjatasu 837,60 eurot. sundraha 675 eurot; Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku 2768.60 eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700040255 ning selgituse “Madis Põldsepp, otsus nr 1-19-6187, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Asitõendid: 1)

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde kriminaalasja juures pakendites HK1, SK1, SK1, SE1 asuvad DVD ja CD-R plaadid (kokku 4 plaati), millele on salvestatud Häirekeskusele 17.02.2019.a tehtud kõne, andmed sideettevõtjalt ja sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotod ja videod; 2)

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel:  pakendis nr 2 asuv XXX köögist kaasa võetud musta värvi plastmassist käepidemega nuga, mis asub kriminaalasja juures;  pakendis nr 2.1 asuv XXX köögist kaasa võetud pruuni värvi sakilise teraga nuga, mis asub kriminaalasja juures;  pakendis nr 3 asuv XXX elu-magamistoast laualt kaasa võetud punast värvi käepidemega nuga, mis asub kriminaalasja juures;  pakendis nr 3.1 asuv XXX elu-magamistoast laualt kaasa võetud musta värvi teibitud käepidemega nuga, mis asub kriminaalasja juures;  pakendis nr 10 asuv XXX elu-magamistoast voodilt kaasa võetud verekahtlase ainega määrdunud padi (asub Lõuna Prefektuuri asitõendite laos);  pakendis nr 11 asuv XXX elu-magamistoast voodilt kaasa võetud punast värvi padjapüür (asub Lõuna Prefektuuri asitõendite laos);  pakendites Tä10.1, Tä10.2, Tä10.3, Tä10.4 ja Tä10.5 asuvad DNA-proovid, mis võeti pakendis nr 10 asuvalt padjalt (asuvad Lõuna Prefektuuri asitõendite laos);  pakendites Tä2.1, Tä2.2 ja Tä2.3 asuvad DNA-proovid, mis võeti pakendis nr 2 asuvalt noalt – (asuvad Lõuna Prefektuuri asitõendite laos);  pakendis L1 asub eksperdi poolt T. B. surnukehalt eemaldatud lühikeste varrukatega pluus (asub Lõuna Prefektuuri asitõendite laos); 2

(14) pakendites L1.1 ja L1.2 asuvad DNA-proovid, mis võeti T. B. surnukehalt eemaldatud lühikeste varrukatega pluusilt (asuvad Lõuna Prefektuuri asitõendite laos);  pakendites TP1 ja TP2 asuvad T. B. surnukeha sõrmeküünte alt võetud kaapeproovid (asuvad Lõuna Prefektuuri asitõendite laos);  pakendis TP3 asuvad T. B. surnukeha mõlemalt käelt võetud sõrmejäljed (asub Lõuna Prefektuuri asitõendite laos). 4. Kannatanu D. K. (ik XXX ; e-post XXX) on

§ 38

lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Madis Põldsepa vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Vastavalt

§-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on

§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.

Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu 05.09.2019.a kell 10.00. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUS Madis Põldseppa süüdistatakse selles, et tema 15.02.2019 õhtusel ajal XXX asuvas korteris, tahtliku tapmise eesmärgil, lõi oma elukaaslast T. B. t ühel korral noaga rindkere piirkonda. Oma tegevusega tekitas Madis Põldsepp T. B. le eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel T. B. suri kohapeal. Sellega pani Madis Põldsepp toime KarS § 113 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tahtliku tapmise. 3

(14)II KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör asus seisukohale, et Madis Põldsepale esitatud süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi on tõendamist leidnud. Prokurör palus Madis Põldsepa süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 9 aastat vangistust. Lühimenetluses asja arutamise tõttu vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistada Madis Põldseppa lõpliku karistusega 6 aastat vangistust. Süüdistatav Madis Põldsepp tunnistas ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi, st selles, et ta lõi T. B. t noaga. Samas avaldas Madis Põldsepp, et ta ei löönud T. B. t tahtlikult ja ei tahtnud teda tappa. Kaitsja oli seisukohal, et Madis Põldsepa kohtule esitatud väiteid tuleks võtta selliselt, et ta küll ei eita T. B. noaga löömist ja seda, et selle tagajärjel saabus ka T. B. surm, kuid kannatanut lüües ei andnud ta endale selgelt aru, kuhu piirkonda see lööks täpselt läheb ja seda, et sellega võib ta põhjustada kannatanu surma. Tagajärje suhtes pani Madis Põldsepp teo toime ettevaatamatusest, kuid kõiki asjaolusid ja tema elukogemust arvestades pidi ta ilmselgelt ka selliselt käitudes seda ette nägema. Kaitsja palus Madis Põldsepa teole järgnenud käitumist mitte raskendava asjaoluna arvestada ja karistust kergendava asjaoluna palus arvestada tema puhtsüdamlikku kahetsust. Kaitsja palus mõista Madis Põldsepale kergem karistus ja vastavalt seadusele vähendada seda 1/3 võrra. Arvestades menetluskulude suurust ja süüdistataval väljavaadete puudumist neid lähitulevikus tasuda, palus kaitsja kohtul kaaluda menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. III KOHTU SEISUKOHT UURITUD KVALIFIKATSIOONI JA TÕENDATUSE OSAS TÕENDITE, SÜÜDISTUSE Tapmine on koosseisutüübilt suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Kuivõrd see on suvalise teokirjeldusega koosseis, on see võimalik mistahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses.1 Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et 15.02.2019.a viibisid nii kannatanu T. B. kui ka tema elukaaslane, so süüdistatav Madis Põldsepp nende ühises elukohas aadressil XXX , Tartu linn. Vaidlust ei ole ka selles, et kannatanu ja Madis Põldsepp tarvitasid korteris ühiselt alkoholi ning see päädis sellega, et Madis Põldsepp lõi T. B. t ühel korral noaga rindkere piirkonda, mille tulemusena tekitas kannatanule T. B. le eluohtliku tervisekahjustuse noavigastuse näol, mille tagajärjel viimane sündmuskohal suri. Süüdistatav Madis Põldsepa ütluste kohaselt tarbisid nad T.ga tihti alkoholi ja tihti tõstis T. tüli sellest, et tal oli 4-5 aastat teine naine vahepeal. Nad elasid korteris aadressil XXX , Tartu eelmise aasta detsembrist ja leping oli T. nimel. 15.02.2019 hommikul saatis T. ta poodi viina juurde ostma, sest tal oli paha. Ta käis poes, tõi viina ja pitsat, mida nad koos sõid. Nad jõid edasi. Lisaks selgitas Madis Põldsepp noavigastuse tekitamise asjaolusid, tunnistades, et tema lõi kannatanut ühel korral noaga. Madis Põldsepp kirjeldas sedagi, kuidas ta tapmisele järgnenud hommikul läks lähedase sõbra K.i juurde. Korteris olid veel K. i naine M. ja K. i õde. Ta kohe ei rääkinud neile, mis oli juhtunud, vaid millalgi laupäeva jooksul rääkis neile kõigile ka T. ga juhtunu ära. 1 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 113 komm. 2, 3.1.1 4
(14)Süüdistatav Madis Põldsepa ütlusi sõprade, so M. ja K. i juurde minemise kohta kinnitavad tunnistajate M. S. ja K. K. ütlused, mis muuhulgas tõendavad Madis Põldsepa seisukorda, sh välimust ajal, mil ta tunnistajate juurde saabus. Tunnistaja M. S. e ütluste kohaselt tuli 16.02.2019 nende, so tema, elukaaslase K. K. i ja viimase õe A. K. elukohta aadressile XXX kella 16 paiku Madis Põldsepp koos oma koeraga. Madis Põldsepp oli talle sama päeva hommiku poolikul veel tema telefoninumbrile ette helistanud, täpset helistamise kellaaega ta öelda ei oska, tema lubas Madisel nende juurde tulla. Edasi kirjeldab tunnistaja, kuidas Madisel, kes oli juba nende juurde jõudes nähtavalt purjus, oli tulles kaasas kaks pudelit 0,5-liitrist viina, kuidas see viin ära joodi ning kuidas Madis Põldsepp hakkas ühel hetkel läbi lillede ajama juttu, et ta tappis T. ära. Tol hetkel ta arvas, et Madis ajab niisama lolli juttu, kuna ta teadis, et Madis ja T. alatasa omavahel kipuvad kaklema. Iga kord, kui Madis ja T. koos alkoholi tarbisid, siis läksid nad omavahel kaklema ning agressiivsem pool oli alati T. . Mingil hetkel, kui Madis pikali läks, mõmises ta ikka „ma tapsin T. ära, ma tapsin T. ära“ ning mingil hetkel hakkas Madis korrutama, et see kõik juhtus kogemata. Madisel oli kael ning üks käsi siseküljelt kõik ära kraabitud. Madise sõnul lõikas tema laua juures sinki omale, kui T. oli tema juurde selja taha tulnud ja norima hakanud ja seejärel ütles Madis, et pööras ennast ringi ning lõi T. le noaga südamesse. Tunnistaja arvates ründas Madis T. t vihahoos, kuna T. hakkas Madise kaela kraapima. Tunnistaja kirjeldab sedagi, kuidas talle hakkas kohale jõudma, et see T. tapmise jutt ei olegi Madise poolt välja mõeldud, kuna Madise jutt hakkas sedasi kokku jooksma, et see ongi tõsi. Kuna tal hakkas süda selle Madise jutu pärast valutama, siis ta võttis K. i telefoni ning helistas häirekeskusesse ja rääkis, et Madis Põldsepp räägib sellist juttu, et tema on oma naise T. B. ära tapnud. Ta ütles häirekeskusele, et mingu nad ise ja uurigu asja ning ütles, et Madis elab XXX . Tunnistaja K. K. i ütluste kohaselt tuli laupäeval 16.02.2019 Madis koos oma koeraga tema elukohta XXX . Lisaks temale oli XXX korteris tema elukaaslane M. S. ja tema õde A. K. . Madis tõi endaga kaasa vähemalt kaks 0,5-liitrist viina. Madisel olid kaela peal mingisugused haavad, vähemalt 5 tükki ja vist olid mingid haavad käte peal ka. Ta ei näinud, et haavadest oleks verd tulnud. Nad jõid koos Madise ja M. ga viina ning ta küsis Madiselt, kuidas need haavad talle kaelale tekkisid. Madis ütles, et tema tegi oma kodus süüa ja tema naine T. tuli talle noaga kallale. Madis ütles, et võttis enesekaitseks noa ja lõi T. t ühe korra noaga rindu. Edasi selgitab tunnistaja, et pühapäeva õhtul hakkas M. muretsema, et kui Madis tõesti oma naise maha lõi, siis too ju haiseb seal kodus. Madis jäi magama ja M. helistas politseisse ja rääkis politseile kogu loo ära. Tema arust Madis ei öelnud, millal ta T. t noaga lõi, aga ega ta ei mäleta ka. 29.03.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab tunnistaja M. S. e poolt avaldatut, et Madis Põldsepp helistas 16.02.2019 hommiku poolikul tunnistajale. Nimelt nähtub protokollist, et Madis Põldsepp helistas 16.02.2019.a kell 09:24:36.0 enda abonentnumbrilt XXX tunnistaja M. S. e abonentnumbrile XXX. XX.XX.XXXX .a asitõendi vaatlusprotokoll tõendab tunnistajate M. S. e ja K. K. i ütlusi, et M. S. helistas häirekeskusesse 17.02.2019 kell 21:01:29 ning avaldas asjaolusid, millistest ta sai teadlikuks Madis Põldsepa vahendusel. Protokollist nähtuvalt avaldas M. S. , et surnu elukaaslane ütles, et ta tappis naise ära, noaga lõi kuskile sinna igale poole. Ütles, et ta tappis noaga, lükkas talle südamesse kuskile, et see on siiamaani laip. Politsei peab tulema aadressile XXX . Tapja on aadressil XXX. Meesterahva nimi, kes tappis, on Madis Põldsepp. Naise nimi on T. B. . 5
(14)17.02.2019 kell 20.00 kuni XX.XX.XXXX kell 08.00 kohta koostatud teenistuslehed tõendavad, et 17.02.2019 registreeriti kell 21:05:00 juhtum, mille sisuna on näha aadress XXX , Tartu ja et tuttav oli tulnud teataja juurde aadressile XXX, et tappis naise ära. Väljakutsetele reageerisid teenistuslehtede kohaselt H. H. ja R. P. ning T. S. ja T. T.. Juhtimiskeskuselt saadud väljakutsele reageerimist kinnitas oma ütlustes tunnistaja R. P. , kelle ütluste kohaselt oli ta 17.02.2019 teenistuses koos H. H.iga ning nad said kella 21.05 ajal väljakutse, et aadressil XXX on isik, kes väidab, et on oma naise ära tapnud. Nad läksid aadressi kontrollima ja korteris oli 4 isikut ja koer. Üks neljast isikust oli teataja M. S. , kes ütles, et korteris olev isik Madis Põldsepp oli ühise joomingu käigus hakanud rääkima, et olevat tapnud ära oma naise. Nad võtsid Madis Põldsepa kaasa ja läksid kontrollima aadressi XXX, kus Madis Põldsepp oli varasemalt elanud. Madis Põldsepp andis nende kätte oma korterivõtmed, kuid need võtmed XXX ust ei avanud. Madis Põldsepp ütles oma uueks aadressiks XXX . Nad läksid seda aadressi kontrollima. Tegemist oli ühetoalise korteriga ning korteri koridorist oli näha magamistoas voodis naisterahvast, kellel oli kahvatu nägu. Kui nad läksid magamistoale lähemale, oli näha, et voodis teki all on naisterahva surnukeha ning voodis oli näha ka punast veretaolist ainet. Sündmuskohal nad surnukeha koheselt ei tuvastanud, kuna ei leidnud korteris nähtaval kohal dokumente, millega surnukeha võrrelda. Madis Põldsepp ütles, et 15.02.2019 kella 20.00 ajal õhtul oli neil naisega tekkinud tüli, mille käigus oli naine noaga Madist kaela pealt kriimustanud. Madise jutu järgi olevat ta selle peale naisele öelnud „sa ei oska mind isegi ära tappa“. Seejärel olevat Madis võtnud noa ja torganud naist noaga südamesse. Madis Põldsepp ei täpsustanud, kus ta täpselt oli, kui ta naist noaga ründas. Nuga, millega Madis Põldsepp naist oli löönud, pidi tema jutu järgi olema köögis laua peal. Seda, et XXX , Tartu korteris oli T. B. surnukeha, tõendab XX.XX.XXXX .a sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt leiti 17.02.2019.a kell 23.05 alanud sündmuskoha vaatluse käigus korteri elu-magamistoas paremal pool seina ääres oleva voodi pealt selili asendis naisterahva laip. Vaatlusprotokollis sisalduvad nii sündmuskohast kui ka surnukehast tehtud fotod. Seda, et korterist leitud surnu näol oli tegemist T. B. ga kinnitab lisaks juba märgitule XX.XX.XXXX.a ekspertiisiakt nr XXX, kus on teostatud korterist leitud surnukeha osas keerukas kohtuarstlik ekspertiis. Surnuks on T. B. . 20.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et XXX , Tartu sündmuskohalt võeti kaasa musta värvi käepidemega nuga ja 07.05.2018.a asitõendi täiendava vaatlusprotokolliga võeti nimetatud noalt DNA proovid. 26.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et XXX , Tartu võeti kaasa nuga (fotolt nähtuvalt pruuni käepidemega), millelt võeti DNA proovid. 20.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et XXX , Tartu sündmuskohalt võeti kaasa punast värvi käepidemega nuga, millelt võeti DNA proovid. 20.02.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et XXX , Tartu sündmuskohalt võeti kaasa musta värvi käepidemega nuga (fotolt nähtuvalt teibitud käepide), millelt võeti DNA proovid. 20.02.2019.a ja 07.05.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokollid tõendavad, et XXX , Tartu võeti kaasa verega määrdunud padi, millelt võeti DNA proovid. 22.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi EKEI-st saadud V-kaelusega pluusi, millelt võeti DNA proovid. XX.XX.XXXX .a ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga võeti T. B. surnukehalt küünealuste kaapeproovide DNA ja sõrmejäljed. XX.XX.XXXX.a ekspertiisiakt nr XXX tõendab, et XXX , Tartu sündmuskoha vaatluse käigus võetud DNA proovide ja padjalt ning nugadelt võetud DNA proovide osas toimetati ekspertiis. Eksperdiarvamuse kohaselt saadi musta värvi käepidemega noa (pakend 2) tera paremalt küljelt võetud proovist DNA-täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on 6
(14)eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Madis Põldsepa DNA-profiiliga ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada T. B. lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaprofiilis. Noa käepidemelt võetud proovist saadi DNA-täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Madis Põldsepalt ja T. B. lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaprofiilis. Noa tera vasakult küljelt võetud proovist saadi DNA-täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Madis Põldsepa DNA-profiiliga. T. B. DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Kohus on seisukohal, et kuigi ka teistelt nugadelt leiti DNA-segaprofiile, milliste puhul mõningatel juhtudel ei olnud võimalik välistada T. B. lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis, kasutas Madis Põldsepp tõenäoliselt T. B. noaga löömiseks just pakendis 2 asuvat musta värvi (teipimata) käepidemega nuga. Kohus on sellisel seisukohal, kuivõrd noa tera paremalt küljelt ja käepidemetelt võetud DNA proovidest saadud DNA-analüüsil saadud täisprofiilidest ei ole välistatav lisaks Madis Põldsepalt pärinevale bioloogilisele materjalile ka T. B. bioloogilise materjali sisaldumine. Ühtlasi nähtub XX.XX.XXXX.a T. B. surnukeha osas tehtud keeruka kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr XXX, et T. B. surma põhjustanud torke-lõikehaav rindkerel on tekitatud löögist ühte lõikeserva omava torke-lõikevahendiga, näiteks noaga ning kõrvutades torke-lõikehaava parameetreid eksperdile esitatud nugade parameetritega võib vigastus olla tekitatud hallist metallist tera ja mustast plastmassist pidemega (köögi)noaga. Seega on kohus seisukohal, et just nimetatud musta käepideme ja pika teraga nuga on see, millega tekitati T. B. le noahaav. Kohtu hinnangul ei ole korteris toimunu ja T. B. surmani viinud asjaolude osas võimalik tõendina kasutada kannatanu D. K. ja tunnistajate M. S. e ja K. K. i ütlusi, kuivõrd nimetatud isikud Madis Põldsepale süüksarvatava tapmise toimepanemist pealt ei näinud. Kannatanu D. K. ütlused, millistes ta kirjeldab oma ema T. B. ja Madis Põldsepa omavahelisi suhteid, sh mõlemal alkoholiprobleemi esinemist ning seda, et Madis Põldsepp oli alkoholijoobes olles vägivaldne koos toimikus olevate arvukate lähisuhtevägivalla infolehtede, Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna vastuskirjade, indikaatorvahendi kasutamise protokollide ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollidega ja 28.06.2016.a kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega kinnitavad, et Madis Põldsepp on varasemalt alkoholi tarvitanuna olnud ohtliku käitumisega, sh vägivaldne T. B. suhtes. Seda, et kannatanu ja süüdistatav tülitsesid alkoholi tarvitanuna tihti, on lisaks eelnevale oma ütlustes kinnitanud ka tunnistaja M. S. . Süüdistatava Madis Põldsepa ütluste kohaselt tekkis neil T. ga 15.02.2019 õhtul tüli, ta ei tea, mis kell oli, väljas oli pime. Ta ei tea, miks T. seda vana teemat tõstatas, ta oli äkki tema peale pahane ja ütles „mine oma libu juurde“. Nad seisid püsti, T. võttis laua pealt suure kööginoa, millega nad sakummi lõikasid, sinki, viina kõrvale. T. ütles, et sind peaks ära tapma ja vehkis noaga. Talle ta pihta ei löönud. Tema tõukas T. t käega vastu rinda ja T. kukkus voodile pikali. T. käes olnud nuga kukkus voodile. Ta ei tea, mis talle peale tuli, kuid ta haaras selle noa ja lõi T. suunas. Ta ei tea, kas ta tahtis mööda lüüa, aga see läks talle pihta. T. jäi liikumatuks, ta ei teinud ühtegi häält enam. Ta raputas teda õlgadest, nuttis ja palus, et ta üles ärkaks, aga ta ei ärganud. Ta sattus nii segadusse, tahtis helistada kuskile, aga ta ei saanud oma ega ka T. telefoniga hakkama. T. telefonist võttis ta veel millegipärast sim-kaardi välja. Enda arust sai ta 112 kätte, aga ta ei tea täpselt. Verise noa pani ta algul laua peale, aga ta ei kannatanud selle nägemist, siis viis ta selle kööki ja pesi ära. Edasi kirjeldab Madis Põldsepp välja tuulutama minemist, sh seda, kuidas ta purjus olemise ja libeduse tõttu mitmel korral kukkus, ning seda, kuidas ta korterisse naasmise järel jõi ta enda julgustamiseks ära pool pudelit viina ja otsustas end tappa. Selleks tõmbas ta noaga enda kaela, et unearterid läbi lõigata. Ta tõmbas noaga ka 7
(14)randme juurest, et käe veene läbi lõigata. Ta tõmbas punast värvi pidemega noaga mitu korda. Ta lõikas endast nii T. kõrval istudes kui ka vannitoas peegli ees. Madis Põldsepa ütlusi, et kannatanu T. B. oli voodil pikali, kui ta teda noaga lõi, kinnitab ka XX.XX.XXXX .a ekspertiisiakt nr XXX . Nimelt oli T. B. eksperdiarvamuse kohaselt surma põhjustanud torke-lõikehaava tekitamise ajal tõenäoliselt selili lamavas asendis. Seejuures oli tema surma põhjuseks vasakusse rinnaõõnde tungiv, vasakut kopsu ja südant-südamepauna vigastav torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel. T. B. surm võis saabuda orienteeruvalt mitte vähem kui 36-48 tundi enne kohtuarsti viibimist sündmuskohal 17.02.2019, võimalik, et 15.02.2019. Torke-lõikehaav rindkerel on eksperdiarvamuse kohaselt tekitatud lühikest aega, mis on mõõdetav orienteeruvalt maksimaalselt 10 minutiga, enne surma saabumist. Kopsu ja südant vigastav torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse ning konkreetselt juhul T. B. surma. T. B. surnukehal tüüpilisi enesekaitsevigastusi ei esinenud. Siinkohal, kuigi tunnistajate M. S. e ja K. K. i ütlused ei ole tõendiks korteris toimunud ja T. B. surmani viinud asjaolude osas, siis kuivõrd tunnistajate ütlusest nähtub, et nad nägid, kui Madis Põldsepp neile külla läks, Madis Põldsepa kaelal ja käte peal haavu, mille osas tunnistaja M. S. on pidanud neid Madis Põldsepa poolse ründe põhjuseks ning tunnistaja K. K. on selgitanud, et nende kohta küsimisel rääkis Madis Põldsepp, et T. B. tuli talle noaga kallale, märgib kohus järgmist. 17.02.2019.a kahtlustatavana kinnipidamise juurde on lisatud fototabel, kus on fotografeeritud Madis Põldsepal tema kahtlustatavana kinnipidamisel esinenud vigastusi. Fotodel 1, 2, 4, 5, 8, 9 on näha Madis Põldsepa kaelal olevad marrastused ning fotodel 5, 6 ja 7 on näha Madis Põldsepa randmel ja kätel olevad vigastused. Ühtlasi on asjas olemas XX.XX.XXXX .a isiku läbivaatuse protokoll, kus on samuti fotodel 1-11 Madis Põldsepal esinenud vigastusi fotografeeritud. Madis Põldsepp selgitas antud ütlustes, nagu juba märgitud, et T. B. väidetava noaga vehkimise ajal talle pihta ei löönud ning seejärel kirjeldas, kuidas ta pärast T. B. tapmist enda kaelale ja käele enda tapmise eesmärgil nimetatud vigastused ise noaga tekitas. Asjas on olemas ka XX.XX.XXXX .a ekspertiisiakt nr XXX Madis Põldsepa suhtes kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt esinesid Madis Põldsepal nahakriimustused ja pindmised lõikehaavad vasakul pool kaela ees- ja külgpinnal ja vasaku randme painutuspinnal, nahaalune verevalum ja nahamarrastus paremal pool peanahal kõrva taga, nahamarrastus vasakus peopesas, nahaalused verevalumid paremal küünarvarrel, nahamarrastus parema käe V sõrme kaugmise lüli pinnal ning nahaalune verevalum vasaku käe III sõrme küünevallil. Vigastused vasakul pool kaela ees-külgpinnal ja vasaku randme painutuspinnal tekitatud terava vägivallaga orienteeruvalt mitte rohkem kui 2-4 ööpäeva enne nende fotografeerimist, võimalik, et kannatanu poolt omakäeliselt noa lõiketeraga tõmbamisellõikamisel. Nahaalune verevalum ja nahamarrastus paremal pool peanahal kürva taga, nahamarrastus vasakus peopesas, nahaalused verevalumid paremal küünarvarrel, nahamarrastus parema käe V sõrme kaugmise lüli pinnal ning nahaalune verevalum vasaku käe III sõrme küünevallil võivad olla tekkinud tömbi vägivalla toimel löökidest/löömisest või kukkumisest vastu kõvasid tömpe pindu, esemeid orienteeruvalt mitte rohkem kui 2-4 ööpäeva enne nende fotografeerimist. Vigastused kaelal ja randmel võivad olla saadud Madis Põldsepa poolt 19.02.2019 ülekuulamisel kirjeldatud viisil. Kuivõrd Madis Põldsepp kirjeldas ülekuulamisel, kuidas ta antud vigastused kaelale endale ise tekitas ning sealhulgas seda, kuidas ta ennast tuulutamas käies mitmeid kordi kukkus, ei sea ka eksperdiarvamusest kohtu hinnangul järeldada seda, et Madis Põldsepal esinenud vigastused oleksid olnud tekitatud T. B. poolt Madis Põldsepa vastu suunatud ründe käigus. 8
(14)Riigikohus on märkinud, et hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-111-04, p 10). Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-34-08, p 10). Kaitsetegevus peab olema kantud kaitsetahtest, s.t kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-107-12, p 10). Kui süüdlase tegevus ei ole kaitsetahtest kantud, ei saa rääkida ka õigusvastasust välistava asjaolu esinemisest KarS § 28 lg 1 mõttes ega hädakaitse piiride ületamise võimalikkusest.2 Madis Põldsepp kirjeldas, kuidas kannatanu teda solvas ja noaga vehkis. Nagu eelnevast nähtus, siis ei ole asjas peale süüdistatava Madis Põldsepa sellekohaste ütluste ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kannatanu vägivaldset käitumist Madis Põldsepa suhtes. Kohtu hinnangul ei saa selliseks tõendiks pidada tunnistaja M. S. e ütlustes sisalduvat hinnangut, millises ta on nentinud, et T. B. ja Madis Põldsepa omavaheliste tülide puhul oli alati agressiivseks pooleks T. B. . Tunnistaja M. S. ei ole nimetatud väidet ühegi konkreetse juhtumiga, sh käesolevaga sidunud ja ainuüksi tema subjektiivne arvamus olukorras, kus ta ise korteris ei viibinud, et Madis Põldsepp ründas T. B. t vihahoos, kuna viimane hakkas tema kaela kraapima, ei ole T. B. vägivaldset käitumist tõendavaks. Ka teised asjas olevad materjalid, sh kannatanu D. K. ja juba viidatud tunnistaja M. S. e ütlused Madis Põldsepa ja T. B. varasemate intsidentide, käitumise kohta ei tõenda T. B. vägivaldsust. Seda enam, et peale tunnistaja M. S. e poolt väidetu ei nähtu ei T. B. tütre D. K. ütlustest ega ka juba viidatud toimikus olevatest arvukatest Madis Põldsepa ja T. B. varasemaid intsidente kirjeldavatest materjalidest T. B. vägivaldsust, vaid need näitavad pigem agressiivsema poolena Madis Põldseppa. Kuivõrd aga Madis Põldsepa ja T. B. varasemate intsidentide kohta käivad tunnistaja M. S. e ja kannatanu D. K. ütlused ning nende kohta käivad materjalid ei välista seda, et kannatanu T. B. ei pruukinud sellel korral Madis Põldsepa vastu vägivaldne olla, tekitades sellega Madis Põldsepal vajaduse enda kaitsmiseks, siis märgib kohus järgmist. Isegi, kui lugeda tõendatuks, et T. B. 15.02.2019 solvas Madis Põldseppa ning vehkis noaga, siis ei saa tegelikult ka süüdistatava enda ütluste alusel kohtu hinnangul temal hädakaitseseisundi olemasolu jaatada. Nimelt selgitas süüdistatav „T. ütles, et sind peaks ära tapma ja vehkis noaga. Talle ta pihta ei löönud. Tema tõukas T. t käega vastu rinda ja T. kukkus voodile pikali. T. käes olnud nuga kukkus voodile“. Seega nähtub Madis Põldsepa ütlustest, isegi kui T. B. noaga vehkis, siis ei löönud ta Madis Põldsepale pihta ning Madis Põldsepal oli võimalik T. B. voodile pikali lükata, misjärel kukkus T. l käes olnud nuga voodile. Edasi kirjeldas Madis Põldsepp, kuidas ta haaras selle noa ja lõi T. suunas. Ehk siis selgub Madis Põldsepa ütlustest tegelikult, et hetkel, kui ta T. B. t noaga lõi, kannatanu enam tema suhtes ründava käitumisega ei olnud ning seega oleks Madis Põldsepal olnud võimalik varasemalt kannatanu poolt hoitud nuga kannatanult ära võtta ning tal ei oleks olnud põhjust seda kannatanu löömiseks kasutada. Seda enam, et kohtu hinnangul ei saanud kannatanu temal esinenud ilmselgelt raske alkoholijoobe tõttu, arvestades, et ekspertiisiaktis nr XXX oli toksikoloogiauuringul etanooli sisaldus T. B. surnukeha veres 3,17 2 Riigikohtu 21.11.2014.a otsus nr 3-1-1-71-14, p 8 9
(14)mg/g kohta, olla sellises seisundis, et Madis Põldsepal poleks olnud võimalik T. B. võimalikku rünnet tõrjuda muul moel, kui kannatanut noaga lüües. Arvestades ülaltoodut märgib kohus veelkord, et kuivõrd surnu ekspertiisiakti kohaselt oli kannatanu tema vastu suunatud ründe ajal selili, mida kinnitas ütlustes ka Madis Põldsepp ning kuivõrd Madis Põldsepal oli võimalik voodile kukkunud nuga kannatanult ära võtta, ei ole võimalik asuda seisukohale, et Madis Põldsepp tegutses T. B. t noaga lüües hädakaitseseisundis, kuivõrd noaga löömise hetkeks oli Madis Põldsepp võimaliku kannatanust lähtuva ründe kannatanu voodile lükkamisega juba lõpetanud. Samas leiab kohus aga kokkuvõtlikult hädakaitseseisundi osas, et kuivõrd Madis Põldsepp on nentinud, et kannatanu talle noaga pihta ei löönud ning kuna Madis Põldsepal ei olnud tema kinnipidamisel ühtegi vigastust, mis oleks viidanud kannatanu poolsele ründele, siis ei saa kannatanu ründavat käitumist tõendatuks pidada, mistõttu Madis Põldsepal hädakaitseseisundit ei tekkinud. Eeltoodu alusel tegi kohus kogutud ja kogumis uuritud tõendite alusel kindlaks, et 15.02.2019 õhtusel ajal lõi Margus Põldsepp Tartu linnas XXX asuvas korteris oma elukaaslast T. B. t ühel korral noaga rindkere piirkonda, millega tekitas T. B. le eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel T. B. suri kohapeal. Selleks, et tunnistada isikut süüdi KarS § 113 järgi, tuleb tuvastada, et isik põhjustas kannatanu surma vähemalt kaudse tahtlusega.3 Riigikohus on varem selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades ning isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-128-06, p 9). Kolleegiumi hinnangul osutab kohene kiirabi kutsumine süüdistatava soovile kannatanu surma saabumist vältida. Arvestades, et kannatanu oli nii abi kutsumise ajal kui ka haiglasse jõudes teadvusel, oli süüdistataval ka adekvaatne alus loota, et kannatanu ei sure.4 Madis Põldsepp on selgitanud, et ta ei tea, mis talle peale tuli, aga ta haaras noa ja lõi T. suunas. Ta ei tea, kas tahtis mööda lüüa, aga see läks pihta. T. jäi liikumatuks, ta ei teinud ühtegi häält enam. Samuti avaldas Madis Põldsepp istungil, kui tunnistas teo toimepanemist, et ta lõi T. B. t noaga, kuid ei tahtnud teda tappa. Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani Madis Põldsepp talle etteheidetava teo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema eesmärk.5 Tapmine on pandud toime otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei ole tähtis. Otsese tahtluse tuvastamisel on seega ainutähtis tahtluse intellektuaalne element: tahtlus on otsene siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg.6 Madis Põldsepp pidi selili voodis lamavat kannatanut noaga rindkere piirkonda lüües aru saama, et ta saab 3 Riigikohtu 28.10.2015.a otsus nr 3-1-1-79-15, p 5 Riigikohtu 28.10.2015.a otsus nr 3-1-1-79-15, p 8 5 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 16 komm. 14 6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 113 komm. 4.3 4 10
(14)tõenäoliselt kannatanule pihta ning et tema tegevuse tulemusena saabub tõenäoliselt kannatanu surm. Asjaolu, et Madis Põldsepp tegelikult kannatanu surma ei soovinud, ei ole teda vastutusest vabastavaks asjaoluks. Ühtlasi ei nähtu Madis Põldsepa ütlustest peale selle, et ta sai enda arust 112 kätte ühtegi asjaolu, millest järelduks, et ta oleks üritanud T. B. surma ära hoida. Seda enam, et 29.03.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt ajavahemikul 13.02.2019 kuni XX.XX.XXXX kannatanu T. B. abonentnumbrilt XXX ega ka Madis Põldsepa abonentnumbrilt XXX häirekeskusesse ühtegi kõnet ei tehtud. Arvestades ülaltoodut asub kohus seisukohale, et Madis Põldsepa teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. veebruari
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-14, p 15.2). KarS § 113 lg 1 näeb teise inimese tapmise eest karistusena ette kuue- kuni viieteistaastast vangistust. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohtu hinnangul puuduvad Madis Põldsepa puhul karistust raskendavad asjaolud. Madis Põldsepp avaldas kohtuliku uurimise käigus, et ta siiralt kahetseb, et tappis ära ainukese inimese, kes temast hoolis ja teda austas. Seega esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Süüdistatav Madis Põldsepp on varem kriminaalkorras karistamata isik. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus löökide arvu, nende piirkonda, kuriteo toimepanemise vahendit, saabunud tagajärge ning seda, et Madis Põldsepp pani talle süüksarvatava tapmise toime oma elukaaslase T. B. suhtes nende ühise alkoholi tarvitamise käigus. Madis Põldsepp lõi kannatanut T. B. t ühel korral noaga rindkere piirkonda, tekitades seeläbi kannatanule vasakusse rinnaõõnde tungiva, vasakut kopsu ja südant-südamepauna vigastava torke-lõikehaava vasakul poolt rindkerel, millise vigastuse tulemusena kannatanu suri lühikese aja möödumisel sündmuskohal. Kohus on seisukohal, et kuigi Madis Põldsepa poolt toimepandu näol on tegemist väga raske isikuvastase kuriteoga, mille tagajärjeks oli inimese surm, saab Madis Põldsepa süüd hinnata keskmiseks. Arvestades seejuures Madis Põldsepa isikut (ta on varem karistamata isik), teo toimepanemise asjaolusid (noaga löömine toimus ühise joomingu käigus, kus nii kannatanu kui ka süüdistatav olid raskes alkoholijoobes ning seda, et löök toimus äkki tekkinud vihahoo käigus, so tapmine ei olnud ette planeeritud) ning asjaolu, et Madis Põldsepa 11
(14)puhul esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus, on Madis Põldseppa võimalik toimepandu eest karistada oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodu alusel tuleb Madis Põldsepp süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 järgi ning talle karistuseks mõista 7 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust asja lühimenetluses arutamise tõttu vähendada 1/3, so 2 aasta ja 4 kuu vangistuse võrra ning mõista Madis Põldsepale lõplikuks karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Madis Põldsepa eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka, lugedes 4 aasta ja 8 kuu vangistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 17.02.2019.a. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Madis Põldsepa poolt karistusena reaalse vangistuse kandmise. V KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS Madis Põldsepa menetluskuludeks on ekspertiiside maksumused kokku 2512 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 627,60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 210 eurot, so kokku 837,60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1350 eurot (kuutasu alammääraks on alates 1. jaanuarist 2018.a 500 eurot). Nii Madis Põldsepp kui ka tema kaitsja taotlesid kohtult menetluskulude vähendamist. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu (

§ 180lg 1).

Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega - arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. /…/ Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks märgib kolleegium, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist.7

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Nimetatud lõike teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda.8 Madis Põldsepa näol on tegemist 55-aastase meesterahvaga, kes vabaduses töötas XXX. Madis Põldsepp avaldas kohtuliku uurimise käigus, et XXX töötades sai ta vabaduses palka XXX eurot kuus. Lisaks avaldas Madis Põldsepp, et tal ei ole töövõimetust, kuid tal ei ole menetluskulusid millestki maksta enne, kui ta vabaneb. Kohus leiab, et Madis Põldsepa menetluskulude osaline riigi kanda jätmine on põhjendatud. Kuigi Madis Põldsepp töötas vabaduses, siis ei olnud tema töötasu suur ning puuduvad andmed selle kohta, et tal oleks sääste, mille arvelt tal oleks võimalik vangistust kandes menetluskulusid tasuda. Lisaks, arvestades, et 7 8 Riigikohtu 23.11.2012.a lahend nr 3-1-1-105-12 Riigikohtu 30.03.2015.a lahend nr 3-1-1-2-15 12

(14)Madis Põldsepp peab käesoleva otsusega mõistetud karistuse vangistusasutuses reaalselt ära kandma ja kuigi tal ei ole töövõimetusest tulenevaid takistusi vangistuses töötamiseks, siis ei ole vanglas tööle saamine garanteeritud ning samuti, isegi, kui Madis Põldsepp vanglas tööle saab, siis ei ole seal makstav töötasu samuti väga suur. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

§ 180

lg 3 alusel Madis Põldsepa sundrahast poole, so 675 eurot ning samuti ekspertiisikuludest poole, so 1256 eurot riigi kanda. Riigikohtu praktika kohaselt, kuna üldjuhul mõistetakse kriminaalmenetluse kulud süüdistatavalt välja kogu ulatuses ühe korraga tasutava maksena, ei teki kohtul iga kord kohustust põhjendada menetluskulude ositi tasumise määramata jätmist. Samas juhul, kui kohtule on esitatud taotlus menetluskulude ositi tasumiseks, peab kohus selle taotluse lahendama.9 Kuigi käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud taotlust menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks, mistõttu ei pea kohus põhjendama, miks ta menetluskulude ositi tasumist ei võimalda, peab kohus võimalikuks märkida, et ei määra menetluskulusid ositi tasumisele ka seetõttu, et Madis Põldsepal tuleb mõistetud karistus reaalselt vangistusasutuses ära kanda ning seetõttu võib olla osamaksete tegemine talle oluliselt raskendatud. VI KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE OSAS Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks kriminaalasja materjalide juures DVD ja CD-R plaatidel asuvad Häirekeskusele tehtud kõne salvestis, andmed sideettevõtjalt ja sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotod ja videod, XXX kaasa võetud noad. Lisaks on asitõenditeks Lõuna prefektuuri asitõendite laos asuvad padi, punast värvi padjapüür, DNA-proovid, lühikeste varrukatega pluus, kaaperproovid ja sõrmejäljed. Kohus on seisukohal, et

§ 126

lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde kriminaalasja juures pakendites HK1, SK1, SK1, SE1 asuvad DVD ja CD-R plaadid (kokku 4 plaati), millele on salvestatud Häirekeskusele 17.02.2019.a tehtud kõne, andmed sideettevõtjalt ja sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotod ja videod.

§ 126

lg 3 p 4 alusel kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele pakendis nr 2 asuv XXX köögist kaasa võetud musta värvi plastmassist käepidemega nuga, mis asub kriminaalasja juures; pakendis nr 2.1 asuv XXX köögist kaasa võetud pruuni värvi sakilise teraga nuga, mis asub kriminaalasja juures; pakendis nr 3 asuv XXX elu-magamistoast laualt kaasa võetud punast värvi käepidemega nuga, mis asub kriminaalasja juures; pakendis nr 3.1 asuv XXX elu-magamistoast laualt kaasa võetud musta värvi teibitud käepidemega nuga, mis asub kriminaalasja juures; pakendis nr 10 asuv XXX elu-magamistoast voodilt kaasa võetud verekahtlase ainega määrdunud padi (asub Lõuna Prefektuuri asitõendite laos); pakendis nr 11 asuv XXX elu-magamistoast voodilt kaasa võetud punast värvi padjapüür (asub Lõuna Prefektuuri asitõendite laos); pakendites Tä10.1, Tä10.2, Tä10.3, Tä10.4 ja Tä10.5 asuvad DNA-proovid, mis võeti pakendis nr 10 asuvalt padjalt (asuvad Lõuna Prefektuuri asitõendite laos); pakendites Tä2.1, Tä2.2 ja Tä2.3 asuvad DNA-proovid, mis võeti pakendis nr 2 asuvalt noalt – (asuvad Lõuna Prefektuuri asitõendite laos); pakendis L1 asub eksperdi poolt T. B. surnukehalt eemaldatud lühikeste varrukatega pluus (asub Lõuna Prefektuuri asitõendite laos); pakendites L1.1 ja L1.2 asuvad DNA-proovid, mis võeti T. B. surnukehalt eemaldatud lühikeste varrukatega pluusilt (asuvad Lõuna Prefektuuri asitõendite laos); pakendites TP1 ja TP2 asuvad T. B. surnukeha sõrmeküünte alt võetud kaapeproovid (asuvad Lõuna Prefektuuri 9 Riigikohtu 30.03.2017.a lahend nr 3-1-1-7-17 13

(14)asitõendite laos); pakendis TP3 asuvad T. B. surnukeha mõlemalt käelt võetud sõrmejäljed (asub Lõuna Prefektuuri asitõendite laos). VI KANNATANU TEAVITAMINE Kannatanu D. K. (isikukood XXX , e-post XXX) on esitanud

§ 38

lg 5 p 1, 2 alusel taotluse enda teavitamiseks Madis Põldsepa vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest.

§ 38

lg 5 p 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Arvestades asjaoluga, et D. K. on kannatanu seoses tema ema vastu toime pandud vägivallakuriteoga, siis tulenevalt

§ 313

lg 1 p 101 ja

§ 38

lg 5 p-dest 1, 2 on kannatanul õigus saada teavitust Madis Põldsepa vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.