3-19-583/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

1. juuni 2019, Tartu Haldusasi Nikolai Kaltšuki kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a määrus määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Kaltšuk Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-19-583 RESOLUTSIOON
4. Jätta Nikolai Kaltšuki määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. mai
6. a määrus muutmata.
7. Jätta läbi vaatamata Nikolai Kaltšuki taotlus pikendada Tartu Halduskohtu
8. mai
9. a korraldusliku määrusega antud tähtaega täiendavate tõendite ja avalduste esitamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib kaebuse nõude muutmisest keeldumise osas (st seoses halduskohtu määruse resolutsiooni p-ga 1) esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Halduskohtu menetluses on Nikolai Kaltšuki kaebus, milles ta nõuab Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et kaebaja oli paigutatud ühte kambrisse kinnipeetavaga, kes kasutas tema suhtes
11. jaanuaril 2017 vägivalda. Koos 11.,
12. ja
13. aprillil 2019 esitatud kaebuse täiendusega palus N. Kaltšuk ka riigi õigusabi ning soovis kaebuse täienduses viidatud Viru Vangla ametnike kriminaalvastutusele võtmist.
14. Tartu Halduskohus jättis
15. mai
16. a määrusega rahuldamata N. Kaltšuki taotluse kaebuse muutmiseks ning ei lubanud kaebust täiendada nõudega võtta Viru Vangla ametnikud kriminaalvastutusele (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis rahuldamata ka kaebaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 2). 2.
17. Halduskohus leidis, et kaebuse täiendamise nõue ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses ning ei ole seetõttu lubatav. Halduskohus ei saa 1 kriminaalmenetlust alustada ega seda läbi viia. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on see pädevus politseil ja prokuratuuril, kelle poole kaebaja vastava avaldusega pöörduda saab. 2.
18. Halduskohus keeldus kaebajale riigi õigusabi määramast riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja on suutnud oma seisukohti menetluse vältel arusaadavalt väljendada. Lähtudes HKMS § 2 lg-dest 4 ja 5 peab halduskohtus asja lahendamisel täitma uurimis- ja selgitamiskohustust. Seega aitab ja suunab halduskohus vajadusel kaebajat, mistõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
19. N. Kaltšuk esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
20. mai
21. a määruse tühistada. Kaebaja on soovinud kahju hüvitamist seetõttu, et vangla tegevus on põhjustanud talle valu, mõnitamist, alandamist ja piinu. Selle eest on ta palunud karistada ka süüdlasi. Kaebaja hinnangul ei ole ta kaebuse nõuet muutnud. Halduskohus on menetlust venitanud. Kaebajal on vaja advokaati, et oma õigusi kaitsta. Kaebaja ei saa aru, milliseid täiendavaid tõendeid ja avaldusi ta peab esitama hiljemalt
22. maiks
23. Kaebaja palub nimetatud tähtaja pikendamist kuni talle advokaadi määramiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
25. Käesolevas haldusasjas on halduskohtu menetluses kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna kaebaja oli Viru Vanglas paigutatud ühte kambrisse kinnipeetavaga, kes kasutas tema suhtes
26. jaanuaril 2017 vägivalda. Kirjeldatud asjaoludel kahju hüvitamise nõude esitas kaebaja haldusasjas nr 3-17-1792 Tartu Halduskohtule
27. juunil 2018 (halduskohtus registreeritud
28. juunil 2018), mil ta täiendas juba korduvalt täiendatud kaebust. Halduskohus võttis nõude menetlusse
29. jaanuari
30. a määrusega. Mainitud kahju hüvitamise nõue eraldati haldusasjast nr 3-17-1792 Tartu Halduskohtu
31. märtsi
32. a otsusega, kuna kohus pidas vajalikuks teha veel täiendavaid menetlustoiminguid enne asja sisulist lahendamist.
33. Kaebaja täiendas seejärel kaebust veelgi –
34. aprillil 2019 dateeritud ja
35. aprillil 2019 Tartu Halduskohtus registreeritud kaebuse täienduses (tl 42 ja 42p, tõlge tl 44 ja 45) on kaebaja maininud, et soovib kõigi nende isikute, kelle tõttu kaaskinnipeetav tema suhtes vägivalda kasutas, vastutusele võtmist ja karistamist. Taolist nõuet ei olnud kaebaja varasemas menetluse käigus selgelt väljendanud. Seetõttu käsitles halduskohus kaebuse täienduses öeldut kaebuse nõude muutmisena ning andis selle lubatavusele hinnangu. Nagu halduskohus märkis, ei kuulu kriminaalmenetlusega seotud toimingute teostamine halduskohtu pädevusse. Järelikult on vastavas osas kaebuse muutmine lubamatu. Kaebaja väide, et ta ei ole kaebuse nõuet muuta soovinud, on eelnevat arvestades põhjendamatu.
36. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebaja on võimeline käesolevas menetluses ise oma õigusi kaitsma, mistõttu ei ole talle riigi õigusabi korras esindaja määramine põhjendatud.
37. Kaebaja märgib, et ta ei saa aru, milliste tõendite ja avalduste esitamist halduskohus hiljemalt
38. maiks 2019 nõuab. Selle kuupäeva määras halduskohus
39. mai
40. a korraldusliku määrusega (tl 49 ja 49p). HKMS § 69 lg 1 sätestab, et kohus võib enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Sellest järeldub, et ringkonnakohus ei saa pikendada halduskohtu määratud tähtaega teatud 2 menetlustoimingute tegemiseks. Lisaks on nimetatud tähtaeg praeguseks ka möödunud. Ringkonnakohus jätab kaebaja vastavasisulise taotluse läbi vaatamata.
41. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb N. Kaltšuki määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
42. mai
43. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3