← Eesti

3-18-1659/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

  1. mai 2019, Tartu Haldusasi Meeme Mallene kaebus Viru Vangla tegevuse peale Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a määrus Meeme Mallene määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Meeme Mallene Vastustaja Viru Vangla 3-18-1659 RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada Meeme Mallene määruskaebus.
  5. Tühistada Tartu Halduskohtu
  6. veebruari
  7. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Meeme Mallene esitas
  9. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et Viru Vangla jättis talle õigusvastaselt hooldaja määramata. Kaebuse kohaselt on kaebaja juba 24 päeva abiliseta olnud.
  10. Tartu Halduskohus tagastas
  11. veebruari
  12. a määrusega M. Mallene kaebuse. Määruses märkis halduskohus, et alates
  13. augustist 2018 on kaebajale sama kuupäeva käskkirjaga nr 6-2/631-2 määratud abistaja, kelle ülesandeks on aidata kaebajat treppidest käimisel, jalutuskäikudel, kambri koristamisel, voodipesu vahetamisel, jalgade hügieeni eest hoolitsemisel ja kingapaelte sidumisel. Kuna kaebaja on soovinud, et halduskohus tuvastaks, et kaebajale on õigusvastaselt jäetud hooldaja määramata, tuleb nõude lubatavuse hindamisel arvestada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 regulatsiooni. Tuvastamiskaebuse saab esitada vaid juhul, kui isiku õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Põhjendatud huviks selle nõude esitamisel võib olla preventiivne huvi, mille esinemist halduskohus praegusel juhul eitas, kuna selleks peab esinema reaalne oht, et vangla võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Halduskohus leidis, et kaebaja puudub tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigus ning tagastas seetõttu kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 1 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  14. M. Mallene esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
  15. veebruari
  16. a määruse tühistada. Määruskaebuses märgib M. Mallene järgnevat. 3.
  17. Viru Vangla on ka varem määranud vaatamata arsti ettekirjutusele kaebajale hooldaja hilinemisega. Selleks, et taolised olukorrad ei korduks, saabki kaebaja ennast kaitsta tuvastamiskaebuse esitamisega. Kaebajal on taas uus hooldaja, neljas juba kahe aasta jooksul. Seega esineb oht, et kaebajal vahetub mingi hetk jällegi hooldaja, mistõttu võib tekkida olukord, kus kaebajat ei ole hooldaja abistamas ning ta sõltub kambrikaaslaste heatahtlikkusest. 3.
  18. Kaebaja soovib kaebust muuta ning palub tuvastada, et olukord, mil tal puudus
  19. juulil 2018 vangla poolt määratud hooldaja ja võimalus kasutada teiste kinnipeetavate abi, oli lubamatu ja inimväärikust alandav. Ühtlasi palub ta tuvastada, et olukord, mil ta sõltus
  20. septembrist 2018 kuni
  21. oktoobrini 2018 igapäevatoimingutes kaaskinnipeetava heast tahtest, oli lubamatu ja inimväärikust alandav. Nimelt vaatamata sellele, et oli olemas kehtiv käskkiri, millega määrati kaebajale abistaja, paigutati kaebajat abistanud kambrikaaslane
  22. septembril 2018 teise kambrisse, kust ta käis kaebajat abistamas. Kui kaebaja sai
  23. septembril 2018 uue kambrikaaslase, ei lubatud endist kambrikaaslast enam kaebaja juurde. Uuele kambrikaaslasele tehti kaebaja abistamiseks tööle määramise käskkiri alles
  24. oktoobril
  25. Viru Vangla vastuses M. Mallene määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta. Viru Vangla hinnangul ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav, seda ka mitte preventiivsel eesmärgil. Ei ole alust eeldada, et vangla jätaks tulevikus kaebajale põhjendatud aja jooksul abistaja määramata. Kui see siiski peaks juhtuma, saab kaebaja esitada vaide ja esialgse õiguskaitse taotluse, mis on tõhusamad võimalused oma õiguste kaitseks kui tuvastamiskaebuse esitamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  26. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  27. Kaebaja jäi hooldajata
  28. juulil 2018, mil talle määratud abistaja pani toime distsiplinaarrikkumise. Ka kaebuse esitamiseni
  29. augustil 2018 ei olnud vangla kaebajale uut abistajat määranud. Uus abistaja määrati kaebajale
  30. augusti 2018 käskkirjaga, kus kaebaja kaaskinnipeetav määrati tööle kaebaja abistaja ametikohale (tl 20). Kaebuses esitatud nõude eesmärgiks on tuvastada, et vangla jättis täitmata kohustuse tagada kaebaja pideva abiga.
  31. Halduskohus leidis, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole põhjendatud, kuna ei esine reaalset ohtu, et ka edaspidi jätaks vangla kaebaja ilma vajalikust abist ning käituks seetõttu õigusvastaselt. Samas on M. Mallene määruskaebuses selgitanud, et pärast
  32. a suvel abistajata jäämist kordus analoogne olukord uuesti pärast kaebuse esitamist -
  33. septembrist
  34. oktoobrini 2018 ei olnud kaebajal abistajat, kuna kambrikaaslaste vahetumise tõttu ei lastud eelmist abistajat enam kaebaja juurde ning uus kambrikaaslane aitas teda vaid heast tahtest, kuigi ta ei olnud selleks kohustatud. Uus kambrikaaslane määrati kaebaja abistajaks
  35. oktoobri
  36. a käskkirjaga. See näitab, et ei ole välistatud, et taoline olukord ei võiks kaebaja suhtes uuesti korduda. Määruskaebusele esitatud vastuses ei ole vangla kaebaja väidet vahepealse abistajata perioodi osas ümber lükanud. Kuna olukord, mida kaebaja soovib tuvastamiskaebuse esitamisega 2 preventiivselt ära hoida, on pärast kaebuse esitamist juba kordunud, ei saa ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise õigust välistada. Halduskohus on seega alusetult kaebuse tagastanud põhjusel, et kaebajal puudus preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise õigus.
  37. Määruskaebuses on kaebaja märkinud, et ta soovib nõuet muuta ja halduskohtul tuleb tuvastada, et tema jätmine hooldajata alates
  38. juulist 2018 oli lubamatu ja inimväärikust alandav, sama kehtib ajavahemiku kohta
  39. septembrist kuni
  40. oktoobrini
  41. Kuna määruskaebusmenetluses ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta kaebuse muutmise lubatavuse kohta, tuleb halduskohtul anda hinnang ka sellele, kas kaebuse esitamine sellisel kujul on lubatav.
  42. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb M. Mallene määruskaebus rahuldada ning Tartu Halduskohtu
  43. veebruari
  44. a määrus tühistada. Asi tuleb menetluse jätkamiseks saata tagasi halduskohtule /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.