Obsah (7)

§ 119§ 121§ 104§ 207§ 204§ 203§ 39

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2019, Tartu Haldusasja number 3-19-55 Haldusasi Ragnar Kodari kaebus Viru Vangla

§ 119lg 1), siis jõustus halduskohtu 03.04.2019.

a määruse resolutsiooni p 2 samal päeval. R. Kodar 10 päeva jooksul alates 03.04.

1. a määruse resolutsiooni p 2 jõustumist temalt nõutud 250 euro suurust riigilõivu ei tasunud ning ei täpsustanud ka kahjunõude suurust väärikuse alandamisega seotud kahju osas.
2. Tartu Halduskohus tagastas 09.08.
3. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kohus selgitas, et ta tõlgendas juba oma 03.04.
4. a määruses esitatud kaebust nii, et kaebaja taotles õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, kuna konkreetset nõutava hüvitise suurust kaebuses märgitud ei olnud. Kohus selgitas samas 03.04.
5. a määruses, et kaebajal tuleb eraldi välja tuua väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest nõutav hüvitis ning kaebaja võib ka mõlemal juhul nõuda hüvitist kohtu äranägemisel. Kohus selgitas R. Kodarile ka võimalust vähendada tasumisele kuuluvat riigilõivu nii, et ta esitab hüvitisenõude konkreetses summas. Kaebaja esitas 22.04.
6. a avalduses nõude konkreetses summas, kuid ei selgitanud, kummal alusel esitatud nõudega on tegemist. Halduskohus mõistis kaebaja 22.04.
7. a avaldust nii, et kaebaja täpsustas tervise kahjustamisega tekitatud kahju eest nõutava hüvitise suurust. Kuna kaebaja 250 eurot riigilõivu tähtajaks ei tasunud ja teatas, et ta ei tasu väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude eest riigilõivu, siis puudus kaebajal iseenesest ka vajadus selle nõude suurust täpsustada. Seega sai 22.04.
8. a avalduses nõutud 1600 euro osas tegemist olla üksnes tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude summaga ja see on RLS § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

§ 104

lg 2 alusel on riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmine selline puudus, mis välistab kaebuse menetlemise. Seega kuulub hüvitamiskaebus väärikuse alandamisega seotud kahjunõude osas tagastamisele.

1. R. Kodar esitas 18.08.2019 halduskohtu 09.08.
2. a määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse, milles palus määruse vaidlustatud osas tühistada ja ka väärikuse alandamisega seotud hüvitamisnõude menetlusse võtta, sest tal ei ole raha riigilõivu tasumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 204

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Seega saab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtta. Kuna käesolevas asjas on 2 vaidluse all kaebaja poolt halduskohtule esitatud hüvitamiskaebuse osalise tagastamise küsimus, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida käesoleva määruskaebuse lahendamiseks Viru Vangla seisukohta. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 09.08.2019. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

1. Halduskohus tagastas 09.08.
2. a määruse resolutsiooni p-ga 1 esitatud kaebuse väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes, sest kaebaja jättis tasumata riigilõivu 250 eurot, mis tuleb tasuda juhul, kui hüvitamisnõude puhul taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel ja konkreetset hüvitise suurust kaebuses ei märgita. 250 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustus tulenes kaebajale Tartu Halduskohtu 03.04.
3. a määruse resolutsiooni p-dest 2 ja 3, millega halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Halduskohtu 03.04.
4. a määrus jõustus 18.04.2019, kui ringkonnakohus jättis kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Seega ei ole käesoleval hetkel enam vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, millega kaebajal tekkis kohustus maksta riigilõivu, kui ta soovis oma hüvitamiskaebuse tervikuna menetlemist. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta 18.08.
5. a määruskaebuses esitatud väited kaebaja sissetulekute ja väljaminekute kohta, sest need ei ole nimetatud määruskaebuse lahendamise seisukohast asjakohased. Kaebajal oli tulenevalt Tartu Halduskohtu 03.04.
6. a määrusest kohustus tasuda riigilõivu hüvitamisnõudelt, mis oli seotud väärikuse alandamisega. Halduskohus on 09.08.
7. a määruses õigesti kindlaks teinud, et kaebaja jättis nimetatud nõudelt riigilõivu tasumata ega täpsustanud 03.04.
8. a määruse resolutsiooni p-s 3 antud tähtaja jooksul ka väärikuse alandamisega tekitatud kahjunõude suurust, s. o ei läinud kohtu äranägemisel välja mõistetava hüvitise nõudmiselt üle konkreetse hüvitisesumma nõudmisele, mis võimaldanuks nõutava riigilõivusumma suurust vähendada. Kaebaja ei ole ka esitatud määruskaebuses väitnud, et ta tegelikult tasus riigilõivu väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudelt enne 09.08.
9. a määruse tegemist. Seega selle üle vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole maksnud riigilõivu väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudelt, kuigi tal oli jõustunud halduskohtu määruse alusel selles osas 250 euro riigilõivu tasumise kohustus.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-des 37-39 toodud nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ja § 104 lg-d 1 ja 2).

Halduskohus ei vabastanud 03.04.

1. a määruses kaebajat väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu tasumisest ja kaebaja nõutud riigilõivu tähtajaks ei tasunud. Riigilõivu tasumata jätmise tõttu on halduskohus seega õigesti esitatud hüvitamiskaebuse väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes 09.08.
2. a määrusega tagastanud. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.08.
3. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3