Obsah (6)

§ 656§ 657§ 646§ 442§ 418§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2019, Tallinn Tsiviilas

) § 169 lõike 2 alusel kostja kanda ja muud menetluskulud § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus

1. 22.07.2019 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis kaasomandi lõpetamata ning teha selles osas uue otsuse, millega lõpetada kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ning hagejal on kohustus tasuda kostjale hüvitis 93 623.42 eurot. Samuti palub kostja tühistada otsuse osas, milles kohus jättis menetluse taastamisega seotud menetluskulud kostja kanda ning teha selles osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Kohtu poolt 12.02.2019 istungil kaja rahuldamise ja menetluse taastamisega muutus kinnistusraamatus omanikukanne ebaõigeks. Menetluse taastamisega jätkus kaasomand hageja ja kostja vahel olenemata asjaolust, et kinnistusraamatu kande järgi oli vaidlusaluse kinnisasja ainuomanikuks hageja. Vale registrikanne ei muuda õiguslikult omandisuhet. Seega on kohus kohaldanud valesti AÕS § 76 lõiget 1, määratledes hagejat kinnisasja ainuomanikuna vale registrikande alusel. Kohtul on võimalik praegusel juhul kaasomand lõpetada ning seejuures tuleb määrata omandist ilmajäävale kaasomanikule õiglane hüvitis. Hagi rahuldamata jätmise korral tulnuks kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
3. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Otsus on olulises osas põhjendamata, kohus on ebaõigesti jätnud käsitlemata ja lahendamata kaasomanikule omandi kaotuse eest määratava hüvitise nõude. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 ning

§ 657lõike 1 punkti 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal

§ 646korras.

Kuivõrd apellatsioonkaebuses on palutud ringkonnakohtult uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt. 10. Vaidlustatud otsus on olulises osas põhjendamata, millega on kohus rikkunud

§ 442lõiget 8.

Otsuses puuduvad täielikult põhjendused kostjale omandi kaotuse eest hüvitise määramata jätmise osas. Leides, et kaasomandi lõpetamiseks puudub alus, kuna vaidlusalune kinnisasi on juba hageja ainuomandis, oleks kohus pidanud lahendama kostjale kaasomandi osa kaotuse eest määratava hüvitise nõude. Kohus on rikkunud menetlusõigust, leides, et kostjal tuleks vastava hüvitise saamiseks algatada uus kohtumenetlus. Riigikohtu praktikast lähtudes tuleks reeglina lahendada kaasomandi 4 lõpetamise ja kaasomanikule hüvitise väljamõistmise nõuded samas menetluses (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-14-17, punkt 26.1). 11. Lisaks on kohus ebaõigesti jätnud hagi kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata olukorras, kus hageja ainuomand tugineb selgelt ebaõigele kinnistusraamatukandele. 18.06.2018 tagaseljaotsus, mille alusel kanti hageja 20.12.2018 kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse, ei jõustunud ega seda ei saanud täita, kuna maakohus taastas 12.02.2019 menetluse (

§ 418lõige 1).

Seega on õige apellatsioonkaebuse käsitlus, et menetluse taastamisega jätkus sisuliselt poolte kaasomand olenemata ebaõigest registrikandest.

§ 418

lõike 1 teise lause kohaselt jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemist. Käesolevas menetluses oli kinnisasi enne tagaseljaotsust hageja ja kostja kaasomandis. Sellises olukorras on kostjal AÕS § 65 alusel õigus nõuda omanikukande parandamist ja enda kaasomanikuna kinnisturaamatusse tagasikandmist. Kostja ei soovi kannet parandada, nõustudes kaasomandi lõpetamisega hageja taotletud viisil, s.o kinnisasja hageja ainuomandisse jätmisega, kuid pooltel on vaidlus hüvitise suuruse osas. Kujunenud olukorras ei saanud kohus asuda formaalsele seisukohale, et hageja ei saa nõuda kaasomandi lõpetamist, kuna kinnisasi ei ole kaasomandis. Sõltumata asjaolust, et hageja saavutas tagaseljaotsuse tulemusena enda ainuomanikuna kinnistusraamatusse sissekandmise, tuleb tagaseljaotsuse vaidlustamise tõttu hageja omand uue otsusega üle kinnistada ja selleks on kohtul vaja teha sisuline otsustus kaasomandi lõpetamise kohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagi kaasomandi lõpetamiseks lahendada kompleksselt koos kostjale tema kaasomandi osa kaotuse eest õiglase hüvitise määramise nõudega. 12.

§ 656

kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (lõike 1 punkt 5), samuti teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (lõike 2 lause 2). 13. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lõike 3 viimane lause).

Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/