1-16-8057/71

(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Fridolini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Deniss Fridolin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.04.2017 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti talle KarS § 65 lg 1, 68 lg 1 alusel 4 aastat 20 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 06.05.

1. Karistuse kandmise algus 05.06.2016 ja lõpp 25.06.
2. Deniss Fridolin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest Deniss Fridolini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 25 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Ema ja korteri omanikust õde andsid nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Isikul on 7 klassi haridus, hetkel õpib
3. klassis. Osales vanglas riigikeele A1 taseme kursusel, kuid ei lõpetanud. Eriala puudub, soovib omandada eriala. Isikul on väljakujunenud subkultuursed hoiakud. Ei soovi töötada, kuna leiab, et see töö on alandav. Isiku suhtumine ametnikesse üleolev ja negatiivne. Teeb koostööd ainult omakasu eesmärgil. Leiab, et ei pea korraldustele alluma, kuna ta ei ole sõjaväes. Vabaduses on talle garanteeritud töökoht xxx, kus töötas ka enne vangistust. Isik on enamasti töötanud mitte ametlikult või juhutöödel. Kinnipeetav saab aru töötamise vajalikkusest, kuid elu jooksul ametlik töökogemus väga väike. Põhiliselt elu jooksul oli sissetulekuks kriminaalsel teel saadud tulu. Majandusliku küsimustega tavaliselt tegeles ema ning maja pidamisega iseseisvalt ei ole tegelenud. Kinnipeetava kuriteod näitavad, et kulud ületasid tulu ning toimetulek oli raskendatud. Käesolev vangistus on kinnipeetavale määratud narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest, kusjuures 2009.a karistati kinnipeetavat ka kriminaalkorras narkootiliste ainete käitlemise eest. Eeltoodu näitab, et kinnipeetava majanduslik olukord ei olnud hea ja tahtis rohkem raha ning valis selle saamiseks illegaalse tee. Lisaks on kinnipeetavat varasemalt kriminaalkorras karistatud rahapesu eest (
4. a ja
5. a). Lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja õe lapsed. Ema on nõus poega vabanedes moraalselt toetama. Vangistuse ajal on kinnipeetav ka abiellunud. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Lisaks võivad isikul olla tekkinud suhted ka kuritegeliku maailmaga. Kinnipeetava enda sõnul oli tal suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga inimesi, kuid enam nendega ei suhtle ja ei soovi ka ning tahab muuta enda ringkonda, sest ei saa niimoodi jätkata. Samas tema teod näitavad vastupidist. Kinnipeetav ei ole mõjutatav, arvestades toime pandud kuritegusid. Isiku roll on pigem organiseerimine. Kinnipeetava eluviis, kuriteo laad näitab, et ta ei hooli oma tegude tagajärgedest. Riskivale elustiilile viitab korduv juhtimisõiguseta sõitmine. Alkoholi tarvitas harva. Kinnipeetaval on üks kehtiv väärteokaristus AS alusel. Lisaks on isikut väärteokorras karistatud joobes juhtimise eest. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Soovib loobuda narkootikumide tarvitamisest. Isikul on diagnoositud xxx probleemid. Probleemide lahendamise oskus on puudulik, kuna kordab vigu ja ei ole teinud muudatusi 2

(5)oma käitumise korrigeerimiseks. Tihtipeale ei mõtle enda tegude tagajärgedele. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ta suhtub ühiskonna normidesse ükskõikselt, keskendub pigem enda heaolule. Isiku sõnul soovib ta loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid käitumine näitab vastupidist. Seega motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on küsitav. Tegu on avalikkusele kõrgohtliku isikuga. Isik on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja materiaalne kasu. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32%. Vangla ei toeta Deniss Fridolini ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Deniss Fridolin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Deniss Fridolin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 25. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. Tegu on narkosõltlasega. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama ema juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 25 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus peab positiivseks seda, et isik on osalenud sotsiaalprogrammis ja jätkab kariduse omandamist. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Deniss Fridolin pani toime esimese raskusastme narkokuriteo. Kuritegude soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamine. Tegu on narkosõltlasega, kes võib vabaduses taas hakata tarvitama narkootikume ning toime panema kuritegusid. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud narkokuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. 3

(5)Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel ning rikkunud selle nõudeid. Seega puudub kohtul veendumus, et ta edaspidi suudaks alluda kriminaalhooldusele. Allumisega on Deniss Fridolinil probleeme ka vangistuses, kuna kõik 25 distisplinaarkaristust on seotud korraldustele allumatusega. See näitab, et ka range järelevalvega kinnipidamiskohas ei suuda ta alluda käitumisnõuetele. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.06.2021, ärakandmiseks on veel 1 aasta 10 kuud vangistust, mis on väga pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või töötada. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja garanteeritud töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud ning rohkearvuline distsiplinaarkaristuste olemasolu vangistuse ajal. Tegu on narkosõltlasega, kes või vabaduses taas narkootikume tarvitama hakata. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. 4

(5)Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isiku vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokurör. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Deniss Fridolini temale Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5