← Eesti

1-16-298/95

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-298 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. augusti
  3. a määrus Valeri Vitti tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Valeri Vitti (isikukood 36312242758) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. augusti
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Valeri Vittile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 127 (sada kakskümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sh käibemaks 21 (kakskümmend üks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti.
  8. Mõista Valeri Vittilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 127 eurot ja 20 senti.
  9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Viru Maakohtu
  11. oktoobri
  12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-298 tunnistati Valeri Vitti süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ning teda karistati 8 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise algus on
  13. august 2015 ja lõpp
  14. august
  16. Viru Maakohtu
  17. augusti
  18. a määrusega jäeti V. Vitti vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
  19. Maakohtu määruse kohaselt on V. Vitti näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel on V. Vittil kaks kehtivat kriminaalkaristust. V. Vitti kannab karistust tapmise eest. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning isikul puuduvad oskused toime tulla seaduskuulekalt. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust viiendat korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist.
  20. V. Vittil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. V. Vitti soovib pärast vabanemist minna rehabilitatsioonikeskusesse Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond. Keskuse direktor Yurii Mysnyk on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.
  21. Kinnipeetav on aktiivselt osalenud täitmiskavas ettenähtud tegevustes. V. Vitti töötab alates
  22. oktoobrist 2016 toidujagajana. Enne seda töötas ta koristajana. Ajavahemikul
  23. oktoobrist 2017 kuni
  24. novembrini 2017 osales ta sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Tulemuseks on see, et V. Vitti sõltuvusprobleem on kontrolli all. Ta on valmis muutma oma alkoholitarbimist ja tunneb ära sellega seotud riskid. Ajavahemikul
  25. septembrist 2018 kuni
  26. novembrini 2018 läbis ta sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. V. Vitti mõistab enesevalitsuse kaotamise tagajärgi, tunneb ära viha välised tundemärgid ja oskab vihastamist väljendada väljapeetult.
  27. V. Vitti osales
  28. veebruaril 2019,
  29. veebruaril 2019 ja
  30. märtsil 2019 vestlustel, milles räägiti kriminaalse tutvusringkonna mõjust ja võimalikest riskidest, elustiili korrigeerimisest ning sellest, kuidas on elustiil mõjutanud isiku minevikku ja avaldab mõju tema tulevikule. Oma põhiliseks riskiks nimetas ta alkoholi tarvitamist ja suhtlemist tutvusringkonnaga, kes tarvitavad alkoholi. Ta osales lisaks vestlustel, mis puudutasid probleemide lahendamise oskuste parandamist, impulsiivse käitumise teadvustamist ja vältimist ning empaatilisust. Tal on paremad probleemilahendusoskused ning ta oskab oskab alternatiive senistele käitumismustritele. V. Vitti suhtub töötamisse hästi ja oskab majanduslikult toime tulla. Ta on omandanud ehitaja ja lukksepa eriala. Tal ei ole diagnoositud sõltuvust narkootikumidest.
  31. V. Vitti käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid see ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Uute kuritegude toimepanemist võib V. Vitti puhul soodustada alkoholi kuritarvitamine, sest ta on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes. Meditsiiniosakond on V. Vittil diagnoosinud alkoholisõltuvuse. V. Vitti tunnistas, et tal olid alkoholi tarvitamisega suured probleemid. Ta tarvitas vähemalt 9 kuud iga päev alkoholi. V. Vitti tarbis kõike, mis vähegi juua kannatas. Ta läbis
  32. oktoobrist 2017 kuni
  33. novembrini 2017 sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Pärast sotsiaalprogrammi läbimist tunnistas V. Vitti, et tal on alkoholisõltuvus ja ta peab oma käitumist muutma. V. Vitti teab oma riskifaktoreid ning arvab, et kainet eluviisi toetab pidev hõive. Arvestades aga kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkohooliga kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult alkoholi tarvitamisest loobuda.
  34. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt käitub V. Vitti alkoholi mõju all agressiivselt. Kuna varem on V. Vitti pannud toime mitmeid vägivaldseid kuritegusid, võib järeldada, et tal puudub oskus lahendada konflikti rahulikult ilma vägivalla kasutamiseta. Eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda selles, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Uue vägivalla kuritegude toimepanemise oht on kõige suurem kui isik on alkoholijoobes ja on tekkinud konfliktiolukord. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks V. Vittit ära uue kuriteo toimepanemisest. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud tema ennetähtaegset vabastamist mitte toetada. V. Vitti ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. V. Vittile mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud väga pikk aeg ning V. Vitti vabastamine oleks praegu ennatlik. 2 MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja määruskaebus
  35. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Vitti kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja V. Vitti tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada.
  36. Määruskaebuse kohaselt on maakohus asjaolusid valesti hinnanud ja jõudnud ebaõigetele järeldustele. Kohtu järeldused on pealiskaudsed ja vastuolulised. Kohus ei ole kõik asjaolusid arvesse võtnud. V. Vitti iseloomustus sisaldab viiteid V. Vitti varasematele kustunud karistustele. Selles iseloomustatakse V. Vittit osaliselt varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Kohus ei oleks tohtinud iseloomustuses märgitud isiku arhiveeritud karistusandmetele tugineda. Neile andmetele tuginemine mõjutas ja moonutas isiku suhtes antavat hinnangut.
  37. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav end positiivsest küljest näidanud, V. Vitti sõltuvusprobleem on kontrolli all ning ta tunnistab, et peab oma käitumist muutma. Vangla ei toetanud sellegipoolest tema vabastamist. Maakohus lähtus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel olulisel määral vangla hinnangutest. Kaitsja hinnangul on ebanormaalne, et vangla esitab taotluse kinnipeetava vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks, kuigi ise oma taotlust ei toeta. Samuti antakse vangla iseloomustuses kinnipeetava kohta hinnanguid, mis ei lange kokku samas dokumendis esitatud asjaoludega. Ülaltoodust tulenevalt on vangla iseloomustus ebaobjektiivne ja vastuoluline dokument, mistõttu ei saa kohus sellele suures ulatuses tugineda.
  38. Vastuoluline on ka kohtumääruse osa, milles ainult loetletakse kõiki süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kuid ei võeta neid faktiliselt arvesse. Määruskaebuse esitaja arvab, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava on täies mahus täidetud. V. Vitti on edukalt läbitud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ta on valmis muutma oma alkoholitarbimist ja tunneb ära sellega seotud riskid. Süüdimõistetu teadvustab sõltuvusaine tarvitamise mõju oma käitumisele ja teab, kuidas tagasilangust ennetada. V. Vitti on edukalt läbitud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Ametniku arvates on V. Vittil motivatsioon muutuda olemas. Süüdimõistetu on aru saanud, et peab alkoholist loobuma. V. Vitti on hakanud kasutama lõdvestumistehnikat.
  39. V. Vitti on vangistuses hästi käitunud. Ta on alates
  40. oktoobrist 2016 töötanud toidujagajana ning enne seda koristajana. V. Vittiga on vangistuse tingimustes korduvalt läbi viidud erinevaid vestlusi elustiilist, riskivast käitumisest ja hoolimatust elustiilist. Vestluste tulemusena on V. Vittil paremad probleemilahendusoskused ning ta oskab leida senistele käitumismustritele alternatiive. V. Vittil on lähedased, kellega ta suhtleb telefoni teel. Lisaks on V. Vittil vabanemisel tagatud kindel elukoht Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond. V. Vittil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Tegemist on kaalukate asjaoludega.
  41. Kohus jättis tähelepanuta süüdimõistetu tervise. V. Vitti selgitas kohtuistungil, et tal on krooniline liigeste haigus (reuma) ja tõsised probleemid jalgadega. Tema tervis on viimase aasta jooksul halvenenud. Kaebusele lisatud V. Vitti haigusloost nähtub, et ta esitas seose valudega kaebusi
  42. juulil 2018,
  43. juulil 2018,
  44. augustil 2018,
  45. augustil 2018,
  46. septembril 2018,
  47. novembril 2018,
  48. detsembril 2018,
  49. jaanuaril 2019,
  50. veebruaril 2019,
  51. veebruaril 2019,
  52. märtsil 2019,
  53. juunil 2019 ja
  54. augustil
  55. Raviks mõeldud tabletid ja salvid ei ole probleemi lahendanud. V. Vitti hinnangul tema tervis halveneb.
  56. V. Vitti karistuse eesmärk on täidetud ja ta tuleks ennetähtaegse vangistusest vabastada. V. Vittit positiivselt iseloomustavad asjaolud kaaluvad üles tema varasemad eksimused. V. Vitti on oma käitumisega näidanud, et suudab reegleid järgida ja seaduskuulekalt käituda. Kinnipeetav soovib ennetähtaegselt vabaneda ning on nõus ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõpe. V. Vittil tuleb kuni karistusaja lõpuni alluda katseaja nõuetele ja elektroonilisele valvele ning täita sellega kaasnevaid kohustusi. V. Vittile tuleb anda võimalus 3 näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses käituda seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusosakonna järelevalvele ja elektroonilisele valvele allutamine aitab tal toime tulla raskustega ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
  57. V. Vitti on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidi õiguskuulekalt. V. Vittil on vabanemisel toetav perekond, püsiv eluase rehabilitatsioonikeskuses ja võimalus rehabilitatsioonikeskuse vahendusel ametlikult tulu teenida, samuti võimalus taastada töövõimetus ja saada igakuiselt täiendavaid elatusvahendeid. Eeltoodu tagab selle, et ta jätkab elu seaduskuulekalt. Arvestades ka läbitud sotsiaalprogramme „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, on suur tõenäosus, et V. Vitti ei naase kuritegeliku eluviisi juurde. Kohtu alusetu keeldumine tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest mõjub negatiivselt süüdimõistetu V. Vitti paranemisele ja tema edaspidisele resotsialiseerimisele. Süüdimõistetu kirjalik seisukoht
  58. V. Vitti saatis ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha. Süüdimõistetu märgib, et on nõus minema rehabilitatsioonikeskusesse ja panustama selle töösse. Ta on andnud endast kõik, et oma elu muuta – läbinud kõik vangla poole määratud programmid ja otsustanud elada ilma alkoholita. V. Vitti mõistab, et kõik varasemad probleemid on saanud alguse alkoholi tarvitamisest. Ta on üle poole karistusajast ära kandnud ja kolme aastat vanglas toidujagajana töötanud. Teda pole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ja vangla töötajad suhtuvad temasse positiivselt. Ta on saanud vanglas tööharjumuse ja tahab olla edaspidi ühiskonnale kasulik. Vangla tingimustes ei saa ta piisavalt ravi. V. Vitti põeb kroonilist liigeste põletikku (reuma). Peamiselt mõjutab see tema jalgu. V. Vitti mõistab, et tal on selles vanuses viimane võimalus oma elu muuta. Ta ei taha õe ja poja lootusi petta. Lähedased toetavad teda ja motiveerivad edaspidi õiguskuulekalt elama. V. Vitti lubab endistest pahedest loobuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
  59. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud V. Vitti tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited kolleegiumi vastupidises ei veena.
  60. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)
  61. Maakohus on õigesti märkinud, et V. Vittil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab karistust tapmise eest. V. Vitti tunnistati Viru Maakohtu
  62. märtsi
  63. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 - § 25 lg 2 ja § 209 lg 1 järgi ning talle mõisteti 8 kuud vangistust tingimisi 4 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Vangistus pöörati täitmisele
  64. aprilli
  65. a kohtumäärusega ja V. Vitti vabanes vangistusest
  66. novembril
  67. Kuna nimetatud vangistuse kandmisest ei ole karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-s 8 sätestatud viieaastane tähtaeg veel möödas, on karistus veel kehtiv. Vähem kui aasta pärast vanglast vabanemist,
  68. aasta augusti alguses, pani V. Vitti toime teise inimese tapmise. Viru Maakohtu
  69. oktoobri
  70. a otsuse kohaselt lõi V. Vitti kannatanut tüli käigus noaga rindkeresse, olles kuriteo toimepanemise eelselt joonud viina ja süütevedelikku. Seega on alusetu kaitsja väide, et kohus on viitega korduvale kriminaalkorras karistatusele pidanud silmas kustunud karistusi. Ka kaks kehtivat karistust tähendavad, et tegemist on korduvalt karistatud isikuga.
  71. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu määruse põhjendusi osas, milles viidatakse sellele, et V. Vitti on vanglas viiendat korda ja ta on ka varem pannud toime vägivallakuritegusid. Kolleegium leiab, et sellisel viisil varasematele kustunud karistustele viitamine ei ole lubatud. Ringkonnakohus ei nõustu aga kaitsja väitega, et vangla iseloomustus on ebaobjektiivne ja vastuoluline dokument, mistõttu ei saa kohus sellele suures ulatuses tugineda. Üksikud puudused ei anna alust kahelda terve iseloomustuse usaldusväärsuses. Kaitsja on ka ise tuginenud vangla iseloomustusele ega ole V. Vittit positiivselt kirjeldavate andmete õigsust kahtluse alla seadnud.
  72. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheitega, et maakohus on jätnud positiivsete asjaoludega arvestamata. Maakohus on oma määruses V. Vitti käitumist vangistuses põhjalikult analüüsinud ning viidanud detailselt kõikidele positiivsetele asjaoludele, mis kinnipeetava iseloomustest nähtuvad. Kuigi V. Vitti käitumine karistuse kandmisel on olnud hea ning tal on vabaduses elukoht rehabilitatsioonikeskuses ja lähedaste toetus, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine ka ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Kuna V. Vitti alkoholisõltuvus on olnud väga pikaajaline ja tõsine ning ta on varem sõltuvusravi läbimise järel alkoholi tarvitamise juurde naasnud, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et V. Vitti võib ka seekord vabaduses alkoholi tarvitamist jätkata.
  73. Ringkonnakohus leiab samuti, et V. Vitti isikust ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. V. Vitti pani varasemad kuriteod toime alkoholijoobes ning vangla iseloomustuse kohaselt muutub ta purjuspäi agressiivseks. Kriminaalhooldus ja elektroonilise valve kohaldamine ei maanda piisavalt riski, et V. Vitti hakkab taas alkoholi tarbima ja paneb toime uue vägivallakuriteo. Puudub alus arvata, et rehabiliteerivates vestlustes osalemine ja seni läbitud lühiajalised sotsiaalprogrammid oleksid V. Vitti puhul sõltuvusprobleemide lahendamiseks piisavad, kuna varem ei ole V. Vitti suutnud sõltuvusravi järel alkoholist hoiduda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et V. Vittil tuleb sõltuvuse ja varasemate käitumismustrite muutmiseks pikema aja jooksul vanglas rehabiliteerivates tegevustes osalemist ja karistuse kandmist jätkata.
  74. Ka V. Vitti tervislik seisund ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. V. Vittile on vangistusseaduse §-des 52 ja 53 ettenähtud korras vanglas tagatud nii meditsiiniline järelevalve kui ka ravi, mis aitab tal reumast tingitud vaevusi leevendada. Kaitsja kaebusest nähtub, et V. Vitti on liigesepõletikuga seoses esitanud vanglale mitmeid kaebusi. V. Vittil on lisaks võimalik ise või kaitsja abil kaevata vangla tegevuse peale kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
  75. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ning V. Vitti tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata.
  76. V. Vitti Kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks pool tundi, mille eest ta palub 5 määrata riigi õigusabi tasu 25 eurot, millele lisandub käibemaks. Määruskaebuse koostamiseks ja kliendiga vestlemiseks kulus kaitsjal 90 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 81 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku taotleb kaitsja 127 euro ja 20 sendi hüvitamist (sh käibemaks).
  77. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  78. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel V. Vitti kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.