Obsah (4)

§ 2§ 191§ 185§ 108

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar

) § 191 lg 6 ja § 235 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus jättis
2. veebruari
3. a otsusega rahuldamata Sergei Baumeri kaebuse Viru Vangla
4. novembri
5. a käskkirja nr 6-2/877-1 ja
6. detsembri
7. a vaideotsuse nr 6-12/582-2 tühistamiseks. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu
8. veebruari
9. a otsuse peale apellatsioonkaebuse.
10. Tartu Ringkonnakohus võttis
11. aprilli
12. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse ja kohustas vastustajat apellatsioonkaebusele vastama.
13. Vastustaja Viru Vangla esitas
14. mail
15. a vastuse, milles taotleb apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist. Vangla on seisukohal, et faktiline olukord on pärast apellatsioonkaebuse esitamist muutunud sedavõrd, et kaebuse edasine menetlus ei ole lubatav. Kaebaja vabanes
16. aprillil 2019 ennetähtaegselt vanglast ning seetõttu on apellatsioonkaebus võetud ebaõigesti menetlusse. Kui kinnipeetav on vabanenud, ei saa vangla tööle määramise käskkiri tema õigustele edaspidiselt mõju avaldada ning see välistaks nii tühistamiskaebuse menetlemise kui ka preventiivsel alusel tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele ülemineku. Samuti ei esine muud alust tuvastamiskaebusele üleminekuks. Viru Vangla palub esimese alternatiivina apellatsioonkaebus tagastada ja menetlus lõpetada.
17. Tartu Ringkonnakohus andis
18. mai
19. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse nõude muutmiseks ja ringkonnakohtule sellesisulise taotluse esitamiseks.
20. Kaebaja esitas
21. juunil 2019 ringkonnakohtule taotluse, milles selgitab, et ta vabanes vanglast
22. aprillil 2019 ja seetõttu on antud menetlus mõttetu. Kaebaja palub ringkonnakohtul menetlus lõpetada.
23. Viru Vangla teatas
24. juulil 2019 ringkonnakohtule, et tal ei ole menetluse lõpetamisele vastuväiteid. Samuti ei ole vastustajal käesolevas asjas menetluskulusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on

1. juuni
2. a avalduses märkinud, et ta vabanes ennetähtaegselt vanglast, mistõttu on antud menetlus mõttetu. Seega on ringkonnakohus arvamusel, et kaebaja soovib Tartu Halduskohtu
3. veebruari
4. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusest loobuda. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja taotlus käesolevas asjas apellatsioonkaebusest loobumiseks tuleb rahuldada ja kaebaja apellatsioonkaebuse menetlus käesolevas haldusasjas lõpetada.
5. Tulenevalt

§ 191

lg-st 1 võib apellant ringkonnakohtule esitatud avaldusega loobuda apellatsioonkaebusest asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.

§ 191

lg 3 kohaselt lõpetab ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluse, kui teine menetlusosaline ei ole halduskohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

1. Kuna kaebaja avaldas
2. juuni
3. a avalduses soovi loobuda esitatud apellatsioonkaebusest ja käesolevas haldusasjas ei ole vastustaja esitanud apellatsioonkaebust ning ei esine ka teisi menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid, võtab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebusest loobumise avalduse vastu ja lõpetab

§ 191lg 1 alusel apellatsioonimenetluse haldusasjas nr 3-19-49.

10. Kohus selgitab, et

§ 191

lg 2 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud, apellant ei saa esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. 11.

§ 185

lg 1 sätestab, et apellatsioonimenetluses kohaldatakse esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.

§ 108lg 7 kohaselt kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud.

Vastustaja on teatanud kohtule, et temal menetluskulud puuduvad. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 2