← Eesti

3-19-493/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

  1. september 2019, Tartu Haldusasi Sven-Eerik Toomise kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
  2. aprilli
  3. a määrus Sven-Eerik Toomise määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sven-Eerik Toomis Vastustaja Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-19-493 RESOLUTSIOON Jätta Sven-Eerik Toomise määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Sven-Eerik Toomis esitas
  7. ja
  8. juulil 2018 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotlused seoses tema terviseseisundi tähelepanuta jätmise, ravi tagamata jätmise ja kartserisse paigutamisega. Tallinna Vangla jättis taotlused
  9. septembri
  10. a vastusega nr 5-37/18/109-3 rahuldamata. S.-E. Toomis esitas
  11. septembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-18-1840) Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks eelnevalt kirjeldatud asjaoludel. Tartu Halduskohus tagastas
  12. märtsi
  13. a määrusega S.-E. Toomise kaebuse, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu.
  14. S.-E. Toomis esitas
  15. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule uue kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse asjaolud ühtisid varasemas haldusasjas (nr 3-18-1840) tagastatud kaebuse omadega. 1
  16. Tartu Halduskohus jättis
  17. aprilli
  18. a määrusega kaebuse käiguta, kuna kaebus oli esitatud kaebetähtaega ületades.
  19. S.-E. Toomis esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles mainis, et ta ei saanud aru, mida ta oleks pidanud tegema. Asja raskendab ka kaebaja tervislik seisund.
  20. Tartu Halduskohus jättis
  21. aprilli
  22. a määrusega S.-E. Toomise taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja nr 3-18-2083 menetluse (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruses leidis halduskohus järgnevat. 6.
  23. Kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude, mistõttu peab ta lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Halduskohus leidis, et kaebaja on selle nõude täitnud. Vangla keeldus kahju hüvitamisest
  24. septembri
  25. a otsustega. Kaebaja küll pöördus kaebusega kohtusse
  26. septembril 2018 (haldusasi nr 3-18-1840), kuid toona kaebus tagastati. HKMS § 43 lg 2 sätestab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Sellele vaatamata tuleb kaebusega uuesti halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul alates sellest, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga. Kaebaja esitas kaebuse sama nõudega ja samal alusel aga
  27. märtsil 2019, mis on ilmselgelt esitatud 30-päevast kaebetähtaega rikkudes. 6.
  28. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Halduskohus leidis, et praegu mõjuv põhjus puudub. Kaebaja pöördus samu asjaolusid ja nõuet hõlmava kaebusega esmalt küll õigeaegselt kohtusse, kuid ei kõrvaldanud kohtu viidatud puudusi, st ei tasunud riigilõivu. Halduskohtu hinnangul ei saanud kaebajat takistada ka teadmatus või suutmatus aru saada kaebuse esitamise korrast ja tähtajast. Kaebaja on korduvalt osalenud erinevates halduskohtumenetlustes ning suutnud neis ennast kohtu jaoks arusaadavalt väljendada. Eelnevast tulenevalt lõpetas halduskohus menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. 6.
  29. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel, mis sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Olukorras, mil menetlus tuleb kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada, ei ole riigi õigusabi määramine eesmärgipärane. 6.
  30. Halduskohus kuulutas menetluse kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  31. S.-E. Toomis esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
  32. aprilli
  33. a määruse tühistada. Kaebajat on varasemates haldusasjades alati keegi kaaskinnipeetavatest abistanud. Kaebajal on psüühikahäired ning raske tegutsemispiirang. Kaebaja tervis ei võimalda tal endal täiel määral kohtus oma õigusi kaitsta. Kaebaja soovib, et talle määratakse advokaat ja et tema kaebus võetakse menetlusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  34. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  35. Kaebaja määruskaebuses esitatud seisukohtadest järeldub, et ta ei ole rahul sellega, et halduskohus ei pidanud tema põhjendusi kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvateks ning jättis talle riigi õigusabi korras esindaja määramata. 2
  36. Nagu halduskohus märkis, võib isiku suutmatus mõista kaebuse esitamise korda ja tähtaega olla üheks asjaoluks, mis võib kaasa tuua kaebetähtaja ennistamise, ent praegusel juhul ei esine vastavaid asjaolusid, et kaebaja sellesisulist taotlust rahuldada. Kuigi kaebaja võib olla varasemalt abi saanud kaaskinnipeetavatelt, ei ole nende võimaliku toetuse äralangemine või puudumine mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Erinevad psüühika- ja käitumishäire diagnoosid ning puuduv töövõime ei tähenda, et isik ei saaks üldse aru tema ümber toimuvatest ühiskondlikest protsessidest. Ühtlasi ei järeldu sellest, et isik ei oleks võimeline iseseisvalt kohtumenetluses osalema. See, et kaebaja esitas esialgu kaebuse tähtaegselt, kuid see tagastati riigilõivu tasumata jätmise tõttu, näitab, et kaebaja pidi aru saama, kuidas näeb välja kaebuse esitamise kord ja kulgevad kaebetähtajad. Samadel alustel uuesti kaebust esitades pidi kaebaja mõistma, et kaebust ei saa enam tähtaegseks lugeda. Pealegi on kaebaja olnud menetlusosaliseks väga paljudes halduskohtumenetlustes, mistõttu on kaebajal olemas ettekujutus menetluskorrast ja menetluses kehtivatest nõuetest.
  37. Kuna halduskohus jättis õiguspäraselt kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas haldusasja menetluse, on põhjendamatu määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi jäetakse riigi õigusabi andmata, kui isiku võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Kaebetähtaja ennistamata jätmisel see ilmselgelt nii on.
  38. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb S.-E. Toomise määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  39. aprilli
  40. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.