← Eesti

3-19-1167/24

Obsah (4)§ 77§ 207§ 203§ 88

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maarika Kuusk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 26.07.2019, Tartu Haldusasja number 3-19-1167 Haldusasi Vaidlustatud koht

§ 77lg 1 ja § 79 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 38 alusel selles osas kinniseks. Vastustaja hinnangul on kõnealuse prognoosi näol tegemist tema ärisaladusega.

  1. AS Alexela leidis halduskohtule 05.07.2019 esitatud seisukohas, et vastustaja taotlus tarbimis- ja tootmismahtude prognooside teistele menetlusosalistele mitteavaldamiseks on põhjendatud.
  2. AS TARTU TERMINAL leidis 05.07.
  3. a seisukohas, et Enefit Kaevandused AS-i kütuse tarbimise kohta koostatud prognoosi avaldamine teistele menetlusosalistele ei ole vajalik.
  4. AS JETOIL palus halduskohtule 05.07.2019 esitatud avalduses vastustaja 02.07.
  5. a vastuse lisas 1 sisalduvat tõendit mitte vastu võtta ja see vastustajale tagastada. Tõendi vastuvõtmise korral palus ta tema juurdepääsu tõendile mitte piirata. Vastustaja pidanuks esitama tõendi juba vaidlustusmenetluses. Tõendi vastuvõtmise korral ei saa sellele juurdepääsu piirata, sest vastustaja väide selles ärisaladuse sisaldumise kohta on üldsõnaline ja konkretiseerimata. On ebausutav, et kütuse tarbimismahu prognoosimine põhineb ärisaladusel olukorras, kus kaebajale kui vastustaja pikaajalisele koostööpartnerile on niigi teada kütuse tarbimiskogus läbi aastate, 2 kvootide muutused ja põlevkivi tootmismaht. Kõnealune tõend on asjas võtmetähtsusega – tõendi hindamisest sõltub see, kas vastustaja prognoosis kütuse tarbimismahu vähenemist õigesti või mitte. Prognoosil põhineva otsuse seaduslikkuse hindamise vältimatuks eelduseks on kaebajale tõendi tutvustamine ja võimaluse andmine esitada prognoosile vastuväiteid ja uurida tõendit kohtuistungil, sh paluda vastustajal tõendi sisu selgitada.
  6. Tartu Halduskohus jättis muu hulgas 12.07.
  7. a määrusega rahuldamata Enefit Kaevandused AS-i taotluse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamiseks Enefit Kaevandused AS-i 02.07.
  8. a vastuse lisa 1 osas (p 5) ning rahuldamata Enefit Kaevandused AS-i taotlused AS-i JETOIL, AS-i Alexela ja AS-i TARTU TERMINAL õiguse piiramiseks Enefit Kaevandused AS-i 02.07.
  9. a vastuse lisaga 1 tutvumiseks ning AS-i JETOIL, AS-i Alexela ja AS-i TARTU TERMINAL eemaldamiseks selle tõendi uurimises seisnevalt menetlustoimingult (p 6). Halduskohus leidis, et vastustaja ei ole selgitanud, milles täpsemalt seisneb tema 02.07.
  10. a vastuse lisas 1 sisalduv ärisaladus ja selle kaitsmise vajadus. Iseenesest ei ole halduskohtu hinnangul välistatud, et selles tõendis toodud põlevkivi tootmise ja selleks vajamineva kütuse prognoositud mahud kvalifitseeruvad vastustaja ärisaladuseks ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 tähenduses. Samas ei saa tõendis sisalduvate andmete saladuses hoidmise vajadust pidada ilmselgelt kaalukaks. Vastustaja on ise märkinud, et prognoositud andmed võivad igal ajal muutuda. Seega ei saa ka kõnealuses tõendis sisalduvate andmete tegelikkusele vastavust ilma kahtlusteta tulevikus eeldada. Samuti on vastustaja avaldanud tal eeldatavalt 68 kuu jooksul vajamineva kütuse mahud tootmisüksuste kaupa juba vaidlusaluse riigihanke kirjelduses. Halduskohtu hinnangul ei olnud alust pidada tõendis sisalduvate prognoositud andmete saladuses hoidmise huvi kaalukamaks kui kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte järgimise vajadus ja menetlusosaliste huvi kaitsta tõhusalt enda õigusi. Halduskohtule ei olnud ära tuntav kaaluka vajaduse esinemine menetlusosaliste menetluslike garantiide riivamiseks. Kaebaja pöördus kohtusse, kaitsmaks enda subjektiivset õigust hankemenetluse õiguspärasele ja läbipaistvale läbiviimisele. Tutvumine hankija otsuse aluseks olevate asjaoludega võimaldab kaebajal seda õigust efektiivselt teostada. Arvestades kõnealuses tõendis sisalduva teabe iseloomu, s.o asjaolu, et tegemist on prognoositud, mitte tegelike tootmise ja kütuse mahtudega, ei saa pidada sellise teabe saladuses hoidmise vajadust kaalukamaks kui sellele vastanduvat teiste menetlusosaliste huvi nende andmetega tutvumiseks. Seega ei pidanud halduskohus kaebaja ja tema konkurentide eemaldamist tõendi uurimise toimingult põhjendatuks. Samadel põhjustel jättis halduskohus rahuldamata vastustaja taotluse kõnealuse tõendi osas teiste menetlusosaliste toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  11. Enefit Kaevandused AS esitas 22.07.2019 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 12.07.
  12. a määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6 ning tunnistada menetlus kinniseks Enefit Kaevandused AS-i 02.07.
  13. a vastuse lisas 1 sisalduva teabe osas ja mitte avaldada neid andmeid teistele menetlusosalistele. Vastustaja on seisukohal, et ettevõtte prognoositavad tootmismahud on ärisaladus ning need ei kuulu avaldamisele. Asjaolu, et tegemist on ettevõtte prognoosiga, mis võib ajas muutuda, ei tähenda, et tegemist on teabega, mida võiks avalikustada. Seejuures ei ole vastustajal vastuväiteid lisas 1 esitatud vajamineva mootorikütuse koguse prognoosi avaldamisel menetlusosalistele. Vastustaja selgitas, et tootmismahu 5 aasta prognoos on ettevõttesisene teave, mis ei kuulu avalikustamisele ega avaldamisele. Prognoos sisaldab tootmismahu muutumist, mille avalikuks tulek toob ettevõttele kaasa olulisi kahjusid, näiteks võib avaldada mõju toodangu omahinnale. Kui tootmismahtude prognoos saab teatavaks Enefit Kaevandused AS-i konkurentidele, saavad ettevõtte huvid oluliselt kahjustatud. Vastustaja huvi ärisaladuse hoidmiseks kaalub ilmselgelt üles kaebaja ja kolmandate isikute huvi osaleda oma asja arutamise juures igakülgselt. 3 Enefit Kaevandused AS-i ärisaladust hõlmava tootmismahu 5 aasta prognoosi analüüsimine avalikus menetluses kahjustaks oluliselt vastustaja ärihuve. Huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole käesoleval juhul suurem Enefit Kaevandused AS-i ärisaladuse kaitse huvist. Käesoleva haldusasja vaidluse esemeks on riigihanke “Mootorikütuse ostmine“ (viitenumber: 206885) menetluse kehtetuks tunnistamise seaduslikkuse kontroll ning selle teostamiseks ei ole vajalik avalikustada vastustaja 5 aasta tootmismahtude prognoosi. Lähtudes käesoleva haldusasja kaebuse sisust, ei oma kaebaja jaoks tähtsust vastustaja tootmismahtude prognoos. Vastustajal ei ole kohustust põhjendada, millises koguses kütust ta hankida soovib ja kaebajal ei ole õigust ka seda nõuda. Lisaks märkis vastustaja, et kui ärisaladus on juba avalikustatud, ei ole enam võimalik taastada ärisaladuse kaotamisele eelnenud olukorda.
  14. AS Jetoil esitas 25.07.2019 ringkonnakohtule seisukoha määruskaebusele, milles palus jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja ei põhistanud, miks ja kuidas täpselt mõjutab prognoosi avaldamine vastustaja toodangu omahinda ja kuidas saavad vastustaja konkurendid prognoosist teadasaamisel vastustaja huve kahjustada. Põlevkivi tohib kaevandada keskkonnaministri kantsleri 10.08.
  15. a käskkirjaga nr 1319 kehtestatud aastamäära piires, mis määratakse kindlaks ettevõtja enda avalduse alusel. Seejuures on aastas lubatud kokku kaevandada 20 miljonit tonni põlevkivi ning vastustajal on sellest 15,01 miljonit tonni. Asjaolu, et vastustaja prognoosib tootmismahtude vähendamist, ei võimaldada teistel vastustajaga võrreldes marginaalset osakaalu omavatel kaevandajatel tootmismahte järsku suurendada ja vastustajat turult tõrjuda. Arusaamatuks jääb väide, et prognoosi avaldamine mõjutab toodangu omahinda.
  16. a majandusaasta aruandest nähtuvalt müüb vastustaja põlevkivi kontserni siseselt, mille mõjutamiseks teistel võimalused puuduvad. Lisaks on toodangu omahind suuremas osas sõltuvuses maailmaturu nafta hindadest ja keskkonna tasudest, mistõttu ei ole vastustaja väide veenev. On arusaamatu, millist kaubanduslikku väärtust omab vaidlusalune prognoos olukorras, kus vastustaja niigi avalikustab põlevkivi tegelikku tootmismahtu majandusaasta aruandes ning tootmismahud aasta lõigetes on avalikult kättesaadavad ja Eesti Energia poolt kättesaadavaks tehtud. Kui vastustaja on seisukohal, et tema esitatud prognoos ei tõenda hankija otsuse aluseks olevaid asjaolusid, oleks kohane tõendist loobuda. Kui seda ei tehta, võimaldab tutvumine hankija otsuse aluseks olevate asjaoludega kaebajal enda õiguste kaitset efektiivselt teostada ning esitada selles osas vastuväiteid ja seisukohti. AS Jetoil esitas määruskaebuse lisana vastustaja majandusaasta aruande. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebus on ringkonnakohtu hinnangul tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 12.07.2019. a määruse resolutsiooni p-de 5 ja 6 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

  1. Vastustaja ei ole ka määruskaebuses selgitanud, milles täpsemalt seisneb tema 20.07.
  2. a vastuse lisas 1 sisalduv ärisaladus ning selle kaitsmise vajadus, vaid on ainult üldsõnaliselt märkinud, et tegemist on ettevõttesisese teabega, mis sisaldab tootmismahtude muutumist ning 4 mille avalikuks tulek kahjustab ettevõtte huvisid. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka vastustaja sellega halduskohtu seisukohti ümber. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd tegemist on prognoosiga, mis võib igal ajahetkel muutuda, ei saa selles sisalduvaid andmeid pidada tõsikindlateks. On selge, et prognoosid muutuvad vähemalt teatud määral ajas ning nende põhjal ei saa seetõttu otseselt järeldada tegelikke tootmismahte. Ka ei paljasta lisa 1 vastustaja poolt prognooside teostamiseks kasutatud metoodikat ega algandmeid. Kaebaja on selgitanud, et talle on kütuse tarbimiskogus läbi aastate, kvootide muutused ja põlevkivi tootmismaht teada. Kaebaja vastusest määruskaebusele ilmneb, et ka põlevkivi kaevandamise maksimaalsed aastamäärad on menetlusosalistele teada
  3. Põlevkivi vajaduse prognoosid kuni aastani 2030 kõigile avalikult kättesaadavad
  4. Samuti on avalikult kättesaadavad kaebaja majandusaasta aruanded, millest nähtuvad vastustaja põlevkivi tegelikud tootmismahud. Eeltoodut arvesse võttes ei ole vastustaja taotlus piisavalt põhistatud.

§ 88

lg 2 mõistes on oluline, et ka ärisaladuse puhul peab huvi saladuse hoidmiseks olema kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastustaja selgitused ei veena, et vastustaja tootmismahtude kohta käiv informatsioon võiks konkurentidele avalikuks tuleku korral ettevõtte huve oluliselt kahjustada. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et vastustaja huvi 02.07.

  1. a vastuse lisas 1 sisalduvate andmete salajas hoidmiseks ei kaalu üles kaebaja ja kolmandate isikute huvi osaleda oma asja arutamise juures igakülgselt ega ka huvi asja avaliku arutelu vastu.
  2. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.07.
  3. a määruse p-d 5 ja 6 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Vt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.
  4. a käskkiri nr 1319, https://dh2.envir.ee/atp/public/adr_upload/KK_1319.273611.pdf 2 Vt põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf 1 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.