KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 7. august 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-1323 Haldusasi Mittetulundusühingu Eesti Euroinfo Ühing kae

) § 2 lg 1 tähenduses. Vabariigi Valitsus on

1. detsembri
2. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ (KHS) lisa 3 kohaselt andnud Euroakadeemiale õppe läbiviimise õiguse viies õppekavagrupis.
3. augustil 2019 jõustunud KHS-i redaktsiooni kohaselt lõppevad Euroakadeemia õigused õppe läbiviimiseks nendes õppekava gruppides
4. augustil
6. Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) otsustas
7. augusti
8. a otsusega mitte akrediteerida Euroakadeemiat. Kaebaja esitas EKKA otsuse peale vaide, mida EKKA kõrghariduse hindamisnõukogu
9. oktoobri
10. a otsusega ei rahuldanud.
11. Haridus- ja teadusminister kinnitas Euroakadeemia suhtes läbi viidud riikliku järelevalve tulemused
12. juuni
13. a käskkirjaga nr 170 „Euroakadeemia riikliku järelevalve õiendi kinnitamine“.
14. Haridus- ja teadusminister andis
15. juuni 2019 käskkirja nr 1.1-2/19/172 „Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele Euroakadeemia õppe läbiviimise õiguste kehtetuks tunnistamiseks“. Käskkirja p-s 3 oli sätestatud ettepanek Vabariigi Valitsusele tunnistada alates
16. augustist 2020 kehtetuks erarakenduskõrgkoolile Euroakadeemia antud õppe läbiviimise õigused ja õigused väljastada õppekava läbimisel vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid kõrgharidusastmes rakendus- ja kõrgharidusõppe õppekavagruppides kunstid, keeled ja kultuurid, ärindus ja haldus, bio- ja keskkonnateadused rakenduskõrghariduse diplomeid ning magistriõppe õppekavagrupis bio- ja keskkonnateadused loodusteaduse magistrikraade. Käskkirja p-ga 4 kohustati kaebajat lõpetama Euroakadeemias üliõpilaste vastuvõtt käskkirja punktis 3 nimetatud õppekavadele alates selle käskkirja teatavaks tegemisest, so.
17. juunist
19. MTÜ Eesti Euroinfo Ühing esitas
20. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse nõuetega tuvastada haridus- ja teadusministri
21. juuni
22. a käskkirja nr 170 tühisus või alternatiivselt tühistada see käskkiri ning tühistada haridus- ja teadusministri
23. juuni
24. a käskkiri nr 1.1-2/19/
25. Lisaks esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles peatada esialgse õiguskaitse abinõuna
26. juuni
27. a käskkirja nr 1.1-2/19/172 p 4 kehtivus ning alternatiivselt kogu käskkirja kehtivus. Samas on taotletud keelata Vabariigi Valitsusel

§ 51lg 10 p 2 alusel otsuse tegemine.

Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et vastustajal puudus õiguslik alus üliõpilaste vastuvõtu keelamiseks. Kui kaebaja ei saa üliõpilasi vastu võtta, jääb kaebaja ilma oodatud õppemaksust ning seekaudu finantsvahenditest oma tegevuse korraldamiseks ega saa kõrvaldada enda tegevuses esinevad ebakõlasid. Ilmselgelt seadusliku aluseta rakendatud piirangut ei saa õigustada mistahes avaliku huviga. Vastustaja on käskkirja nr 1.1-2/19/172 andmisel jätnud kaalumata kaebaja õigusi vähempiirava meetme kohaldamise ehk akrediteerimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise. Vabariigi Valitsuse poolt tulevikus

§ 51

lg 10 p 2 alusel tehtava otsuse vaidlustamisel ei ole kaebajal ilmselt enam võimalik vastustaja poolt leebema abinõu kaalumist saavutada. Kaebaja ei saa Vabariigi Valitsuse otsuse tegemisel enam efektiivselt tugineda oma subjektiivsete õiguste rikkumisele vastustaja läbiviidud menetluses. Vabariigi Valitsuse otsus tooks automaatselt kaasa kaebaja kohustuse lõpetada õppekavadele vastuvõtt ning otsuse tegemisega kaasnevate pöördumatute negatiivsete tagajärgede talumine kaebaja suhtes võrreldes mistahes asjakohase avaliku huviga on põhjendamatult koormav.

1. Vastustaja esitas
2. juulil 2019 vastuseks kohtunõudele oma seisukoha, milles palub jätta taotlus rahuldamata. Vastustaja hinnangul on sõltumata põhihaldusasja lahendist oluline, et Euroakadeemial puudub institutsionaalne akrediteering. Politsei- ja Piirivalveamet on nii
3. aastal kui ka
4. aastal välismaalaste seaduse § 1721 alusel keeldunud õppimiseks tähtajalise elamisloa andmisest kolmandate riikide isikutele, kes soovivad Euroakadeemiasse õppima asuda, kuna leidis, et on põhjust kahelda õppeasutuse usaldusväärsuses. 2

§ 51

lõike 9 kohaselt on õppe läbiviimise õiguse mitteandmise otsuse tegemise pädevus haridus- ja teadusministril. Seega on alusetu kaebaja väide, et haridus- ja teadusministril puudub volitus osaliselt või täielikult õppe läbiviimise õigust piirata. Järelevalve käigus tuvastatud asjaolud viitavad süsteemsetele ja pikka aega süvenenud probleemidele Euroakadeemia juhtimises, toimimises ja jätkusuutlikkuses. Keeld vastu võtta uusi üliõpilasi on kehtestatud lähtuvalt vajadusest kaitsta potentsiaalseid üliõpilasi olukorra eest, kus nad asuksid õppima kõrgkooli, milles neil ei pruugi olla võimalik õpingutega lõpule jõuda. Kaebaja ootust teenida täiendavat tulu uute tudengite vastuvõtust ei saa pidada kaalukamaks üliõpilaste õigusest saada kvaliteetset kõrgharidust. Haridus- ja teadusminister on teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte jõustada õppe läbiviimise õiguste kehtetuks tunnistamise otsust kohe, vaid anda selleks aega 31. augustini 2020, et üliõpilased, kelle õpingud on lõpusirgel, jõuaksid õpingud lõpetada ja ülejäänud õpilastele jõuaks kõrgkool vastavalt

§ 51lõikele 11 leida muud õppimisvõimalused.

Kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse vastavalt haridus- ja teadusministri ettepanekule, on Euroakadeemial õppe läbiviimise õigused kuni

1. augustini
2. On tõenäoline, et käesolev kohtuasi jõuab lahenduseni enne seda kuupäeva. Isegi juhul, kui põhihaldusasjas kaebus mingis osas rahuldatakse, on Euroakadeemial võimalik tegevust jätkata.
3. Tartu Halduskohus jättis
4. juuli
5. a määrusega muu hulgas MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (p 5). Halduskohus ei eitanud iseenesest esialgse õiguskaitse vajadust käskkirja nr 1.1-2/19/172 p 4 kehtivuse peatamise osas, kuid pidas taotluse lahendamisel määravaks kolmandate isikute huvi, mis kohtu hinnangul oli kaalukam kaebaja huvist takistuseta jätkata oma senist tegevust. Olukorras, kus kaebaja tegevuse jätkumine ei ole kindel, ning arvestades vastustaja poolt rõhutatud akrediteeringu puudumist, satuksid uued üliõpilased ebakindlasse olukorda õpingute jätkamise ja lõpetamise suhtes.

§ 14

lg 4 p-s 2 sätestatud tagajärje saabumisel võib vähemalt osa üliõpilastest siiski jääda ilma võimalusest õpingud soovitud kraadi või diplomi omandamisega lõpetada. Üliõpilaste vastuvõtu lubamine esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise teel ei oleks potentsiaalsete üliõpilaste huvides. Halduskohus märkis, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleb vältida põhivaidluse äraotsustamist. Küsimus, kas kehtivast õigusest tuleneb õiguslik alus käskkirja nr 1.1-2/19/172 p 4 andmiseks, on lahendatav põhivaidluse käigus. Halduskohus oli seisukohal, et arvestades haridus- ja teadusministri ettepanekut tunnistada kehtetuks erarakenduskõrgkoolile Euroakadeemia antud õppe läbiviimise õigused ja õigused väljastada õppekava läbimisel vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid alates

1. augustist 2020, ei pruugi kaebaja õigusi kahjustada pöördumatult praeguse kohtumenetluse ajal. Vastustaja on ettepanekut tehes silmas pidanud, et praegused üliõpilased saaksid õpingud lõpetada või jätkata. Seega ei pidanud halduskohus põhjendatuks käskkirja nr 1.1-2/19/172 kehtivuse peatamist tervikuna ega ka Vabariigi Valitsuse keelamist esialgse õiguskaitse korras. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
3. juuli
4. a määruse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta tühistamist, esialgse õiguskaitse abinõuna haridus- ja teadusministri
5. juuni
6. a käskkirja nr 1.1-2/19/172 p 4 kehtivuse peatamist ning Vabariigi Valitsusel

§ 51

lg 10 p 2 kohase otsuse tegemise keelamist, alternatiivselt haridusja teadusministri

1. juuni
2. a käskkirja nr 1.1-2/19/172 kehtivuse tervikuna peatamist. Kaebaja leiab, et vastustajal puudus igasugune õiguslik alus käskkirja nr 1.1-2/19/172 p 4 kohase otsuse tegemiseks. See on tuvastatav ka esialgse õiguskaitse menetluse ajalisi piiranguid arvestades. Antud õigusküsimuses ei ole poolte vahel isegi vaidlust. Avalik või kolmandate isikute huvi, mille kaitseks piirangut on väidetavalt rakendatud, ei ole seaduses seega samaväärselt 3 kaebaja huviga kaitstud ja sellele ei saa omistada kaebaja huve üle kaaluvat tähendust. Riigikohtu praktikast ei tulene juhist selliste õigusküsimuste eiramiseks esialgse õiguskaitse menetluses. Üliõpilaste vastuvõtu peatamisel on kaebajale pöördumatud tagajärjed, mis ei väljendu pelgalt sissetuleku vähenemises või äralangemises. Õppeteenustasude laekumine on hädavajalik õppetöö läbiviimiseks, õppejõudude töötasude jaoks, teadustöö tegemiseks ning arengukava täitmiseks. Üliõpilaste vastuvõtu peatamine tähendab, et isegi kui lõplik kohtuotsus tuleb kaebaja jaoks positiivne, oleks kaebuse eesmärgi saavutamine oluliselt raskendatud või võimatu. Kaebajal puuduksid õppe läbiviimiseks piisavad rahalised vahendid ning üliõpilased. Sellisel juhul ei oleks kahjulikke tagajärgi võimalik kõrvaldada tekitatud kahju rahalise hüvitamisega, sest kaebajal tuleks Euroakadeemia tööd sisuliselt otsast alustada. Kaebajal on olnud läbirääkimisi Euroakadeemias õppida soovivate üliõpilaskandidaatidega ning neile on selgitatud probleeme akrediteeringute ning pikaleveninud riikliku järelevalvega. Kaebajal ei ole olnud kavatsust üliõpilasi akrediteeringu ning õppe läbiviimise õiguse probleemides eksitada. Ülekaaluka kolmandate isikute huvi puudumist kinnitab ka asjaolu, et vastustaja ise on viivitanud riikliku järelevalve otsuste tegemisega ligikaudu 9 kuud ning pole seega pidanud olukorda piisavalt kriitiliseks, et vastuvõtt Euroakadeemiasse varem lõpetada. Kaebaja huvi on suunatud hetkeolukorra säilitamisele kohtuvaidluse ajaks, et vältida pöördumatute kahjulike tagajärgede saabumist. Vabariigi Valitsuse otsusega on võimalik üksnes kaebaja õppekavagruppides õppe läbiviimise keelamine, sest Vabariigi Valitsusel puudub kaalutlusõigus

§ 14lg 2 p-i 1 kohaldamiseks.

Kaebaja ei saa Vabariigi Valitsuse otsuse tegemisel enam efektiivselt tugineda oma õiguste rikkumisele vastustaja läbiviidud menetluses ning seega võivad käesoleva kaebuse eesmärgi saavutamise võimalused luhtuda. Halduskohus ei ole kaebaja põhjendusi käsitlenud. Halduskohus on möönnud seda, et Vabariigi Valitsuse otsuse tegemiseks pakiline vajadus kohtumenetluse käigus ilmselt puuduks ning on täiesti võimalik, et ka Vabariigi Valitsus ise ei pea seda mõistlikuks. Samas pole Vabariigi Valitsusel pole ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata mistahes takistust vastav otsus kohtumenetluse ajal teha. Seega olnuks õige, et kohus keelab esialgse õiguskaitse korras kohtuvaidluse ajaks Vabariigi Valitsusel

51 lg 10 p 2 kohase otsuse tegemise. Sellisel juhul ei kahjustuks vastustaja poolt taotletavate eesmärkide saavutamine, küll aga annaks esialgne õiguskaitse kaebajale kaitse käskkirja nr 1.1-2/19/172 kahjulike tagajärgede pöördumatu süvenemise eest. 9. Haridus- ja Teadusministeerium esitas vastuse määruskaebusele, milles leiab, et kaebaja taotlused on põhjendamata. Haridus-ja teadusministril on

§ 51lg 9 kohaselt volitus osaliselt või täielikult õppe läbiviimise õigust piirata.

Vastustaja ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et potentsiaalsetele üliõpilastele jäetakse informeeritud otsuse tegemise võimalus. Keeld vastu võtta uusi tudengeid on kehtestatud lähtuvalt vajadusest kaitsta potentsiaalseid üliõpilasi olukorra eest, kus nad asuksid õppima kõrgkooli, milles neil ei pruugi olla võimalik õpingutega lõpule jõuda. Kaebaja ootus teenida täiendavat tulu uute tudengite vastuvõtu näol ei saa pidada kaalukamaks üliõpilaste õigusest saada kvaliteetset kõrgharidust. Kaebaja huvi on täiendava vastuvõtu näol tagada Euroakadeemia kvaliteetne õppekorraldus ning jätkusuutlikkus, kuid kõrgkoolil puudub jätkuvalt institutsionaalne akrediteering ning EKKA on ka varasemal hindamisel tuvastanud Euroakadeemia tegevuses puudused. Järelevalve käigus tuvastati, et Euroakadeemia õppetegevus ei vasta kõrgkoolile esitatud nõuetele ja on märgatavalt halvenenud. Vastustaja hinnangul ei oleks täiendava vastuvõtu korral Euroakadeemial võimalik leida vajalikud rahalisi vahendeid, tagamaks kvaliteetne õppekorraldus ning jätkusuutlikkus. Vabariigi Valitsus on

1. juuli
2. a istungil teinud otsuse KHS-i muutmise osas, millega tunnistatakse kehtetuks Euroakadeemia õppe läbiviimise õigus. Kaebaja poolt esitatud 4 määruskaebus on perspektiivitu, kuna kaebaja taotlused esialgse õiguskaitse abinõu osas ei taga kaebaja poolt soovitud tulemit. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vabariigi Valitsus tegi
5. juuli
6. a istungil otsuse KHS-i muutmise osas, millega tunnistati kehtetuks Euroakadeemia õppe läbiviimise õigus. Nimetatud muudatus jõustus
7. augustil 2019 ja seega ei ole määruskaebuse esitajal enam võimalik esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega saavutada enda eesmärki.

§ 51

lg 1 kohaselt annab kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse erakoolile Vabariigi Valitsus.

§ 51

lg 11 sätestab, et kui Vabariigi Valitsus tunnistab sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse kehtetuks, lõpetab erakool vastuvõtu ja õppetöö vastavas õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal. Seega ei ole kaebajal tulenevalt

1. augustil 2019 jõustunud KHS-i muudatustest enam õigust üliõpilasi vastu võtta. Seda õigust ei taastaks ringkonnakohtu poolt haridus- ja teadusministri
2. juuni
3. a käskkirja nr 1.1-2/19/172 p 4 kehtivuse peatamine. Kuivõrd Vabariigi Valitsus on juba teinud

§ 51

lg 10 p 2 kohase otsuse, ei ole ringkonnakohtul võimalik ka selle tegemist keelata. Vabariigi Valitsuse otsuse jõustumisest arvates on ammendunud haridus- ja teadusministri

1. juuni
2. a käskkirja nr 1.1-2/19/172 mõju kaebaja õigustele vähemalt käskkirja resolutsiooni p 4 osas, kuna tegemist oli ajutise meetmega ning Vabariigi Valitsuse otsus kaebaja õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamiseks hõlmab õigust õpilaste vastuvõtuks vaidlustes õppekavagruppides ja õppekavadele. Vastavalt puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
3. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 01.07.
4. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata, kuid muudab Tartu Halduskohtu 22.07.
5. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
6. Ringkonnakohus osutab, et olukorras, kus kaebaja eesmärgiks on taastada õppe läbiviimise õigus, on kohaseks õiguskaitsevahendiks Vabariigi Valitsuse
7. juuli
8. a määruse nr 66 vaidlustamine. Seejuures võib olla asjakohane kaaluda, kas haridus- ja teadusministri
9. juuni
10. a käskkirjal nr 1.1-2/19/172 on jätkuvalt iseseisev mõju kaebaja õigustele või on selle õiguspärasuse hindamine vajalik üksnes Vabariigi Valitsuse määruse peale esitatava kaebuse lahendamiseks. Vastusest sellele küsimusele võib muu hulgas sõltuda, millisel viisil on kaebajal otstarbekas Vabariigi Valitsuse määruse vaidlustamiseks kohtusse pöörduda. (allkirjastatud digitaalselt) 5