Obsah (5)

§ 207§ 2§ 205§ 204§ 210

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tii

) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel.

1. Jätta rahuldamata Sergei Grigorjevi taotlus riigi õigusabi saamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkt 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik. RINGKONNAKOHTU SELGITUS JA SEISUKOHT ESITATUD TAOTLUSE OSAS
2. Tartu Halduskohus jättis
3. juuli
4. a määrusega Sergei Grigorjevi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 1) ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2). S. Grigorjevi määruskaebuse sisust selgub ringkonnakohtule, et ta vaidlustab halduskohtu määrust esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas. Määruskaebusest ei nähtu vastuväited halduskohtu poolt menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmise osas. Seega vaatab ringkonnakohus läbi S. Grigorjevi määruskaebuse halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 1 peale ja tagastab määruskaebuse

§ 207lg 2 ja § 207 lg 3 p 1 alusel.

1. Kinnipeetav S. Grigorjev esitas koos määruskaebusega Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a määruse peale taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna ta on invaliid ja Viru Vangla kohustab ning sunnib teda töötama. Vangla kasutab hirmutamisi, ähvardusi ja distsiplinaarkorras karistamisi ning jätab kaebused ja avaldused selles küsimuses sisuliselt läbi vaatamata. Taotleja räägib vene keeles ega oma juriidilist haridust ning kohtud ei ole tema kaebustest aru saanud. Samuti ei oska taotleja vajalikke dokumente kohtule esitamiseks vormistada.
4. Taotleja on taotluses märkinud, et soovib riigi õigusabi liikidena isiku esindamist haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamist ja isiku esindamist halduskohtumenetluses.

§ 2lõike 4 2.

lause kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 31 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Seega isiku esindamiseks haldusmenetluses tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks esitada halduskohtule. Taotleja on iseseisvalt esitanud määruskaebuse Tartu Halduskohtu

1. juuli
2. a määruse peale, mistõttu jääb selgusetuks, millise õigusdokumendi koostamiseks taotleja riigi õigusabi taotleb. Eelnevalt toodud asjaolude alusel leiab ringkonnakohus, et taotleja sooviks on ilmselt riigi õigusabi korras tema esindamine halduskohtumenetluses, täpsemalt tema esitatud määruskaebuse menetlemisel ringkonnakohtus.
3. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Tartu Halduskohus jättis
4. juuli
5. a määrusega läbi vaatamata S. Grigorjevi taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohus leidis, et kuna taotluse eeldusena ei ole esitatud vaiet ega kaebust, ei ole taotlust võimalik läbi vaadata. S. Grigorjevi taotlus distsiplinaarmenetluse peatamiseks ei ole lubatav. Halduskohtu määruse vaidlustatav osa puudutab seega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist kohtueelse menetluse alustamata jätmise tõttu. Taotleja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule. Määruskaebus sisaldab taotleja seisukohti ja põhjendusi ning on kohtule piisavalt arusaadav. Ringkonnakohtu hinnangul vastab määruskaebus esitatud kujul seadusega sätestatud nõuetele (

§ 205

), on tähtaegne (

§ 204lg 1) ning määruskaebuse lahendamiseks takistusi ei esine.

Tegemist ei ole asja sisulist vaidlust puudutava määruskaebusega, mille menetlemisel apellatsiooniastmes oleks vajalik, et taotlejat esindaks õigusteadmistega isik. Eeltoodud asjaolude pinnalt on ringkonnakohtu hinnangul S. Grigorjev suutnud iseseisvalt enda seisukohad ja põhjendused kohtule vajalikul määral arusaadavaks teha ning puudub vajadus määrata talle esindajaks riigipoolne õigusteadmistega isik. Samuti lahendatakse

§ 210

lõike 4 alusel määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses, mistõttu ei toimu ka asjas kohtuistungit, kust esindaja saaks osa võtta. Halduskohus on piisava põhjalikkusega

1. juuli
2. a määruses selgitanud, millal saab taotleja uuesti kohtu poole pöörduda ning, mis toimingud jäid tal sel korral eelnevalt tegemata.
3. Tulenevalt

§ 2lõike 4 1.

lausest tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et taotleja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Antud juhul on taotleja õiguste kaitse vajalikul määral tagatud taotleja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Seega ei ole S. Grigorjevile riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning ringkonnakohtule 1. augustil 2019 esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2