KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 29. august 2019, Tartu Haldusasi O kaebus Päästeameti tekitat

) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega. Ka kaebus on mittetähtaegne.

§ 18

lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Päästeamet ei järginud viidatud sättest tulenevat kahekuulist tähtaega, vaid lahendas taotluse alles

1. veebruaril
2. Halduskohus palus kaebajal esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse ning tuua selles ära mõjuv põhjus, miks ta ei saanud tähtaega järgida. 3.
3. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel, kuna taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma ning asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja on korduvalt erinevates halduskohtumenetlustes osalenud. Lisaks kehtib halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, mistõttu peab halduskohus kaebajat vajadusel suunama ja abistama. Kaebuses puuduste kõrvaldamiseks kaebaja riigi õigusabi ei vaja. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kaebuses ja vaidlustatud Päästeameti otsuses esitatud asjaolusid arvestades ei pidanud halduskohus kahju hüvitamise kaebust ka kuigi perspektiivikaks.
4. Kaebaja esitas kaebetähtaegade ennistamise taotluse, milles märkis, et ta põeb rasket haigust, mille ravimiseks võtab tugevatoimelisi preparaate, millel on kõrvalmõjud. Tähtajad lasigi kaebaja mööda haiguse tõttu, kuna preparaadid mõjutavad mõtlemist, tingivad nõrkust ja raskendavad keskendumist.
5. Tartu Halduskohus jättis
6. mai
7. a määrusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning lõpetas haldusasja nr 3-19-411 menetluse. Määruses leidis halduskohus järgnevat. 5.1.

§ 17

lg 3 kohaselt tuleb kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanud kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kahju põhjustanud sündmus toimus 2004. aastal, kuid kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja Päästeametile alles 21. septembril 2018 ning kaebuse halduskohtule 28. veebruaril 2019. Seega ei ole kaebaja järginud

§ 17lg-s 3 sätestatud tähtaega.

Kaebus ei ole tähtaegselt esitatud ka halduskohtule. Kuna Päästeamet ei lahendanud kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt, st lähtudes

§ 18

lg-st 1 kahe kuu jooksul, pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul arvates kahju hüvitamise nõude tähtaegselt lahendamata jätmisest. 5.

1. Kaebetähtaja saab ennistada vaid lähtudes mõjuva põhjuse olemasolust (HKMS § 71 lg 1). Kaebetähtaja saab ennistada eelkõige objektiivset laadi takistuste esinemise tõttu, erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist vastavalt õigusaktidele juhtida (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. jaanuari
3. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 16). Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka isiku kogenematusest tingitud eksimus, mille 2 tõttu ei saanud isik aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. juuni
5. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12). 5.
6. Kaebaja toob kaebetähtaja ennistamise mõjuva põhjusena välja tal
7. a märtsis diagnoositud haiguse, mille tõttu ta võtab kangeid ravimeid, mis tekitavad kõrvalmõjusid, sh nõrkust, keskendumise kadu, töövõime kaotust ning segavad mõtlemist. Halduskohus leidis, et need asjaolud ei tingi kaebetähtaja ennistamist. Kaebajale määrati ravimid pärast seda, kui kaebuse esitamiseks oli juba möödunud maksimaalne 10-aastane kaebetähtaeg. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vastustajale kahju tekitanud sündmusest 14 aastat hiljem. Halduskohtu hinnangul on kohtule esitatud dokumentidest näha, et kaebaja on võimeline end arusaadavalt väljendama. Kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Kuna mõjuvaid põhjuseid 10-aastase kaebetähtaja ennistamiseks ei esinenud, ei oma määravat tähtsust asjaolu, et kaebaja ei järginud halduskohtule kaebuse esitamisel ka

§ 18lg-s 2 sätestatud tähtaega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. O esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
2. aprilli
3. a määruse resolutsiooni p 3 ja
4. mai
5. a määruse tühistada järgnevatel põhjendustel. 6.
6. Kaebaja ei ole rahul sellega, et talle keelduti riigi õigusabi korras esindajat andmast. Kaebajal ei ole juriidilist haridust. Kaebaja on esitanud küll kümneid kaebusi, kuid nad ei ole tulemuslikud olnud. Kaebaja ei mõista, mida kohus temalt soovib. Kaebaja mõtlemist ja keskendumisvõimet häirib haigestumine ja ravimid, mis põhjustavad kõrvaltoimeid. 6.
7. Kaebaja ei ole varasemalt Päästeameti vastuste vaidlustamisega kokku puutunud. Päästeameti otsusest ei nähtunud, millise tähtaja jooksul see vaidlustada tulnuks. Kaebetähtaeg tuleks ennistada kaebaja kogenematuse tõttu. Kuna ei valda eesti keelt eriti hästi, ei saanud ta aru ka Päästeameti otsusest. 6.
8. Kaebaja oli aastal 2010 terve. Seda tõendavad ka meditsiinikomisjoni
9. a väljastatud dokumendid ja tõend, mis kehtis kaks aastat. Järelikult vaieldav situatsioon tekkis pärast
10. aastat. Haigestumise momendiks ei olnud veel 10 aastat möödunud. Halduskohus ei selgitanud välja, et võibolla oli tööandjaga sõlmitud kindlustuslepingus täiendavaid tingimusi, et füüsilise ja psüühilise kahju tekkimise juhul pärast traumat ja vigastusi ei jäta Päästeamet oma töötajaid, vaid annab abi ja ravi ning kindlustus laieneb. Pärast avariid
11. aastal ei olnud teada, et tervisele järgnevad raskemad tagajärjed kui need, mis olid tolleks hetkeks välja selgitatud. Tagajärjed saabusid alles pärast
12. aastat. Enne seda oli kaebaja võimeline oma töökohustusi nõuetekohaselt täitma. See tõendab veel kord seda, et enne
13. aastat ei saanud olla kahju tekkimine teada.
14. Päästeameti vastuses O määruskaebustele palutakse need rahuldamata jätta. Päästeamet leiab, et isik ei ole järginud kaebuse esitamise tähtaega ning puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Ka on halduskohus piisavalt selgitanud seda, miks kaebajale ei ole riigi õigusabi määramine vajalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
16. Kaebaja on määruskaebe korras vaidlustanud tema kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise (II) kui ka keeldumise riigi õigusabi andmisest (II). I
17. Kaebuse kohaselt peab kaebaja talle tekitatud tervisekahjus vastutavaks Päästeametit ja seob tervisekahju tekkimise
18. aastal aset leidnud avariiga. Tervise kahjustamisega seotud tagajärjed saabusid aga alles pärast
19. aastat. 3 11.

§ 17

lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. O pöördus Päästeameti poole kahju hüvitamise taotlusega alles 21. septembril 2018. See on 14 aastat hiljem pärast väidetavalt kahju põhjustanud sündmust. Eelnevalt viidatud

§ 17

lg 3 välistab kaebuse lugemise tähtaegseks, kui see on esitatud 10 aastat hiljem pärast kahju tekitamist või seda põhjustanud sündmust. Kuna kaebaja sattus avariisse

1. aastal, on 10-aastane kaebuse esitamise tähtaeg möödas. Seda tähtaega ei saa siduda kahjust teada saamisega. See omab tähtsust 3-aastase kaebetähtaja kontekstis. Kaebaja väidab aga, et tervis hakkas halvenema pärast
2. aastat. Kui kaebaja mõistis või pidanuks mõistma, et tervise halvenemine on seotud Päästeametis tööülesannete täitmise käigus avariisse sattumisega, oleks ta pidanud taotluse kahju hüvitamiseks esitama juba hiljemalt
3. a. Kaebetähtaja kulgemist ei saa hakata lugema sellest, kui kaebajal
4. a haigestumine diagnoositi ja puue määrati. Nagu juba eelnevalt viidatud, oli kaebajal arusaam oma tervise halvenemisest olemas juba aastaid varem. Ülal mainitut arvesse võttes ei oma tähtsust ka see, et kaebaja töötas Päästeameti kuni
5. aastani. Ka väidetav tööandja poolt vormistatud kindlustus ei oma avalik-õigusliku suhte raames tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaja kulgema hakkamise kontekstis tähtsust.
6. Ringkonnakohus nõustub, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei saa vabandada kaebetähtaja möödalaskmist sellega, et ta ei ole varasemalt kokku puutunud Päästeameti otsuste vaidlustamisega. Ka praegu saadav ravi ja sellega kaasnevad kõrvaltoimed ei ole mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal diagnoositi haigus ja alustati ravi alles
7. a. See kõik toimus aga pärast seda, mil kaebaja oleks pidanud kahju hüvitamise taotlusega Päästeameti poole pöörduma. II
8. Kuna kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust, siis ei saa kohtumenetlus kaebajat sihile viia. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Seetõttu ei ole kaeba riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks alust.
9. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jäävad määruskaebused rahuldamata ja halduskohtu määrused muutmata. Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebuse lisadena esitatud Päästeteenistuse aumärgi tunnistused
10. veebruarist 2003 ja
11. veebruarist 2007, kuna neil pole asja lahendamise seisukohast tähtsust. Tagastada tuleb samuti määruskaebuse lisadena esitatud Eesti Töötukassa
12. oktoobri
13. a otsus nr TVH/18/051858 (tl 38) ja
14. oktoobri
15. a vaideotsus nr 1843 (tl 36–37), kuna need sisalduvad juba toimiku materjalides. Ringkonnakohus asendab määruses selle avalikustamisel kaebaja nime tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3 tähemärgiga O. /allkirjastatud digitaalselt/ 4