1-16-2523/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2523 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus Alvar Valdre vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Alvar Valdre (ik 39108142233) kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Legalia vandeadvokaat Eve Jundase poolt Alvar Valdrele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 170,40 eurot (sh käibemaks 28,40 eurot).
6. Mõista Alvar Valdrelt riigituludesse välja menetluskuluna 170,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Alvar Valdrel tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 30.03.2017 otsusega tunnistati A. Valdre süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 5, 7 ja 9 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.03.2016 ja lõpeb 29.03.
10. Viru Vangla esitas 23.07.2019 maakohtule materjalid kinnipeetava A. Valdre vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 21.08.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Valdre karistuse eesmärk ei ole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.
12. Saab nõustuda, et A. Valdre käitumises vangistuses on paljugi postiivset. A. Valdre on vangistuses viibimise perioodil osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. Programmi järeltegevusena toimunud vestlused psühholoogiga toetavad ja kinnistavad uusi omandatud teadmisi. Lisaks on A. Valdre vangistuses viibimise perioodil osalenud erinevatel töökohtadel. Samuti on tal vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht.
13. Varasemalt on A. Valdret karistatud Pärnu Maakohtu 29.05.2015 otsusega ühe aastase vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata kahe aastase katseaja kestel, A. Valdre allutati käitumiskontrollile, kohustades järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid. A. Valdre talle antud võimalusse hoolivalt ei suhtunud ning kohaldades KarS § 65 lg 2 sätteid liideti mõistetud karistus Tartu Maakohtu 03.02.2016 otsusega. Liitkaristuse mõistmine tähendab, et enne karistusaja lõppu ehk ajal, mil kohus oli A. Valdre suhtes üles näidanud usaldust, uskunud temasse, tema edaspidisesse õiguskuulekusse, pani ta toime uue kuriteo. Taoline asjaolu on aspektiks, mis sunnib kohut uue vabastamisküsimuse arutamisel ja otsustuse tegmisel täiendavale ettevaatlikkusele, sest varasemalt on A. Valdre kohtu usaldust kuritarvitanud.
14. Vangla edastatud materjalide kohaselt on A. Valdrel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust seoses käitumiseeskirjade rikkumisega. Rikkumised seonduvad A. Valdre ebaviisaka käitumisega ja korraldusele mitteallumisega. Maakohus märgib, et ennetähtaegse vabanemise korral allutatakse isik kontrollnõuete ja – kohustuste täitmisele. Seega ennetähtaegselt vabanenu peab tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga sõltumata sellest, kas koostöö isiklikult hooldusalusele meeldib või ei. Sellest tuleneb omakorda, et kinnipidamisasutuses vanglaametnike korralduste kohane täitmine ja vanglaametnikesse viisakas suhtumine on asjaolud, mille alusel prognoosib kohus kinnipeetava võimaliku vabanemise korral katseaja õnnestumist. Kohus ei vabasta ennetähtaegselt kinnipeetavat, kelle puhul esineb kahtlus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja õnnestumises. Seega on A. Valdre puhul täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal.
15. Maakohus on seisukohal, et A. Valdre poolt pakutud elektroonilise valve kohaldamine tema üle ei ole selliseks garantiiks, mis välistab uute kuritegude toimepanemise ohu. Elektrooniline valveseade võimaldab küll kontrollida, kas isik viibib teatud ajal elektroonilise valveseadme paigaldamise kohas, kuid ei võimalda kontrollida, millega isik tegeleb. Kuna A. Valdre puhuselt on ohuks alkoholi tarvitamine, siis alkoholi on võmalik juua ka kodustes tingimustes ning arvestades iseloomustuses kirjeldatud isikuomadusi, mil A. Valdre käitub impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlematult ning et toimepandud kuriteod on eriliigilised, siis ei ole ka elektroonilise valve kohaldamine selline garantii, mis minimeerib uute kuritegude toimepanemise ohu. 2
16. Kui siia juurde arvestada võimalikul vabanemisel töötamise kaudu saadava eeldusliku sissetuleku suurust, elukoha ja igapäevaste vajaduste rahuldamise vajalike kuludega ning võlakohustuste märkimisväärset suurust, siis tuleb nentida et A. Valdre majanduslik toimetulek vabaduse tingimustes on kasin. Arvestades tõsiasja, et vaatamata varasemale legaalsele sissetulekule, pani ta toime kuriteo majandusliku kasu motiivil, grupis ja alkoholi tarbinuna, siis ei ole ametliku töötamise kaudu saadav sissetulek garantiiks, mis välistab uute kuritegude toimepanemise, kui ilmnevad raskused.
17. Põhjust on rõhutada sedagi, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teod pani A. Valdre toime tingimustes, kus tal olid olemas kindel elukoht ja lähedased, ent ka nimetatud mõjurid ei suutnud A. Valdret hoida õiguskuulekal teel, vaid kriisi ilmnemisel asus taas tegutsema teiste isikute õigusi kahjustava tegevusega, sealhulgas vägivalla teel ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega juba varasemalt ei ole A. Valdre vabastamise kasuks rääkivad asjaolud tema õiguskuulekust taganud ega välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. See toob põhjuslikuna kaasa, et ka praegusel juhul pole kohtul võimalik positiivsetele ja A. Valdre vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni.
18. A. Valdre kuritegude toimepanemise üheks põhjuseks on olnud alkoholi tarvitamine. Kinnipidamisasutuses viibides range kontrolli all puudub A. Valdrel võimalus alkoholi tarbida. Arvestades A. Valdre varasemat käitumismutrit vabaduse tingimustes, et kinnipidamisasutuses läbitud programmid ei ole suutnud teda hoida seaduskuulekal teel, siis ei ole välistatud, et vabaduses võib A. Valdre libastuda ning alkoholi tarbinuna taas toime panna uusi kuritegusid. Kuigi A. Valdre on andnud lubaduse vabaduses minna alkoholismivastasele ravile, siis on kohus seisukohal, et ka varasemalt on A. Valdrel olnud võimalus oma alkoholiprobleemiga tegelemiseks, kuid selle vaatamata ta seda teinud ei ole. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustus on prognoosotsustus ning senise käitumise pinnalt ei ole A. Valdre tegevus tekitanud kohtus sellist usku, et vabaduses ta ka suudab hoiduda mõjuritest, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise ohtu.
19. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele A. Valdre vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis A. Valdre ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja A. Valdre valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Valdre kaitsja vandeadvokaat E. Jundas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised.
21. A. Valdre isik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja varasem elukäik ei välista tema ennetähtaegset vabastamist. Maakohus ei arvestanud, et A. Valdre on õppinud oma probleeme lahendama vägivallata, mida näitab tõsiasi, et kinnipidamiskohas ei ole tal ühtegi intsidenti seoses vägivalla kasutamisega. Ka viimasest distsiplinaarkaristusest on möödas üle üheksa kuu, mis annab alust arvata, et A. Valdre on suuteline alluma ka pikemaajalisele käitumiskontrollile elektroonilise järelevalve tingimustes. Maakohus on liigselt keskendunud 29.11.2018 mõistetud distsiplinaarkaristusele ja sellele, et A. Valdrele mõisteti Tartu Maakohtu 03.02.2016 otsusega KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus. 3
22. A. Valdre on osalenud kõikides kuriteo riske maandavates tegevustes, nõustudes nendes osalema ka käitumiskontrolli ajal. Seega on mõistetud karistus VangS § 16 tähenduses täitnud oma eesmärgi, kuna vanglal ei ole distsiplineerivas mõttes A. Valdrele enam midagi pakkuda. A. Valdre on korduvalt pöördunud vangla poole sooviga osaleda täiendavates programmides, paraku saanud aga eitava vastuse, kuna täiendavaid programme ei ole. Taasühiskonnastuvad tegevused oleksid vabaduses aga olemas.
23. Vabanemise korral on A. Valdrel olemas kindel elu – ja töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik, võimalus kasutada tugiisiku ja võlanõustaja abi. Vabanemise korral vahetaks A. Valdre ka elukohta, eesmärgiga vabaneda varasemast suhtlusringkonnast, kellega koos on toime pandud kuritegusid. Vabaduses oli A. Valdrel probleeme alkoholiga, kuid alates kinnipidamisest ei ole ta alkoholi tarvitanud ja vabanemise korral soovib minna alkoholivastasele ravile. Ühtlasi ei ole maakohus võtnud arvesse, et vabanemise korral on A. Valdre lähedased nõus teda majanduslikult toetama, seda ka raviga Wismari haiglas. Õige on, et ka varasemalt olid A. Valdrel toetavad lähedased, kuid saatuslikuks sai just tutvusringkond, kellest eemale saamiseks vahetaks A. Valdre elukohta. Seega on A. Valdrel vabanemise korral kindel elu – ja töökoht täiesti uute inimeste kestel, kellest ta võib edasise vangistuses ajal ilma jääda.
24. Kinnipidamiskohas viibitud aeg on olnud A. Valdre puhul piisav, et muuta tema eluviise ja väärtushinnanguid. A. Valdre perekond on aidanud tal oluliselt muuta enda ellusuhtumist. A. Valdre soovib vabanemise korral alustada korralikku elu perekonna juures ja tööd tehes. Seega ei ole millegagi põhjendatud A. Valdre uute kuritegude toimepanemise oht.
25. Maakohus on jätnud täielikult arvesse võtmata A. Valdre tervisliku seisundi. A. Valdrel oli
26. a avarii, mille tagajärjel ta sai raske peatrauma, mis annab senini tunda. A. Valdre ei ole enda tervisele olulist tähelepanu pööranud, mistõttu tervis pidevalt halveneb ja ravivõimalused kinnipidamiskohas on olematud.
27. Alahinnatud on, et A. Valdre vabaneks elektroonilise järelevalve alla ja on jäetud tähelepanuta kriminaalhoolduse mõju ja tähtsus. Põhjendamata on järeldus, et elektroonilise järelevalve korral puuduks võimalus kontrollida, millega isik tegeleb ja oleks võimalik ka tarvitada alkoholi. Samal ajal on jäetud tähelepanuta, et A. Valdre soovib vabanemise korral pöörduda Wismari haiglasse ravile.
28. Ennetähtaegne vabastamine annaks A. Valdrele võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidiselt järgima õiguskuulekat eluviisi. A. Valdre jääks katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja täidaks kõiki kriminaalhooldusametniku nõudeid. Läbi käitumiskontrolli ja lisakohustuste oleks võimalik maandada A. Valdrest lähtuvaid uute kuritegude toimepanemise riske.
29. Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 27.09.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
30. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Valdre ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
31. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, asjakohased ja ammendavad (vt käesoleva määruse p4 d 3-11) ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et A. Valdre ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
32. Esmalt nõustub kriminaalkolleegium maakohtuga selles, et A. Valdre puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab A. Valdre kahte kehtivat distsiplinaarkaristust ebaviisaka käitumise ja ametniku korraldustele mitte allumise eest. Seega viitab A. Valdre käitumine kinnipidamiskohas sellele, et viimasel võib ennetähtaegse vabastamise korral tekkida probleeme kriminaalhooldusametniku korralduste täitmisega, mis aga ei tekita kriminaalkolleegiumis veendumust, et süüdimõistetu suudaks kriminaalhooldusperioodi probleemideta läbida.
33. On õige, et A. Valdre iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset. Samas tuleneb kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Valdre on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et A. Valdre karistus on täitnud oma eesmärgi ja temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on piisavalt maandatud.
34. Hinnates KarS § 76 lg-s 4 toodut kogumis, leiab kriminaalkolleegium vastupidiselt määruskaebuses toodule, et just nimelt A. Valdre kuriteo toimepanemise asjaolud, tema isik ja varasem elukäik kaalub üle teda iseloomustava positiivse teabe. A. Valdre omab võrdlemisi noore ea kohta (käesolevalt 28-aastane) karistusregistri andmetel kuut kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Ka A. Valdre poolt toime pandud kuriteod on ajas muutunud raskemaks, kui varasemalt pani isik toime varguseid, siis käesolevalt kannab karistust juba muuhulgas ka röövimise eest. Ühtlasi on süüdimõistetu kuritegusid toime pannud nii alkoholi kui ka grupi mõjul. Arvestades A. Valdre korduvkaristatust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk käesoleva vangistuse jooksul sugugi vähenenud, kuna vangistus kui karistusliik ei ole A. Valdre puhul midagi taolist, mis täie kindlusega korrigeeriks tema mõtlemist õiguskuulekuse suunas. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul sellekohane veendumus, et just elektroonilisele järelevalvele ja kriminaalhooldusele allutamine aitaks ära hoida A. Valdre poolt uute süütegude toimepanemist. Seda eriti olukorras, kus A. Valdre on varasemalt kriminaalhooldusel viibides rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Ka. A. Valdre vabanemisjärgsed elutingimused ei ole midagi taolist, mis täie kindlusega veenaks ringkonnakohut, et A. Valdrest lähtuv uute kuritegude oht seeläbi piisavalt maandatud, sest A. Valdrel oli ka varasemalt olemas lähedaste toetus ja kindel elukoht, kuid see ei taganud tema õiguskuulekust.
35. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et A. Valdre puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole A. Valdrele mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud ja kriminaalhooldusele allutamise läbi ei ole võimalik tagada A. Valdre õiguskuulekust. Seetõttu ei ole A. Valdre vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine hetkel õigustatud. 5
36. Mis puudutab aga A. Valdre tervislikku seisundit, siis siinkohal juhib kriminaalkolleegium tähelepanu VangS §-le 52 lg 2, mis sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Seega ei vasta tõele kaebuses toodu nagu oleksid ravivõimalused kinnipidamiskohas olematud.
37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 21.08.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
38. Kaitsja vandeadvokaat E. Jundas taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 170,40 eurot (sealhulgas käibemaks 28,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 170,40 eurot A. Valdre kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 6