Obsah (7)

§ 47§ 71§ 152§ 124§ 43§ 207§ 203

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2019, Tartu Haldusasja number 3-19-892 Haldusasi Vladimir Fartõgini kaeb

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Tartu Vangla 11.03.2019. a otsus toimetati kaebajale kätte 12.03.2019 allkirja vastu. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 13.03.2019 ning möödus 2 11.04.2019. V. Fartõgin esitas kaebuse kohtule alles 08.05.2019, s.t kaebetähtaega ligi kuu võrra ületades, mistõttu tuleb lahendada V. Fartõgini kaebetähtaja ennistamise taotlus.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.

1. a määruse nr 3-3-1-26-06 p-st 12 nähtuvalt on ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinesid olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.
2. a määruse nr 3-3-1-75-08 p 16 kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. V. Fartõgini selgitustest tulenevalt peaks kohus kaebetähtaja ennistama, kuna kaebajal puudub juriidiline haridus ning ta sai juriidilistest peensustest ebaõigesti aru. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja väited põhjendatud ning puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Tartu Vangla 11.03.
3. a otsuses nr 1-13/23-2 on korrektne vaidlustamisviide, milles on kaebajale selgitatud, et otsusega mittenõustumise korral on tal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest arvates. Kaebajat ei saa pidada haldusja halduskohtumenetluses nii kogenematuks, et ta ei suudaks sellisest vaidlustamisviitest õigesti aru saada. Kaebaja on korduvalt esitanud vanglatele kahju hüvitamise taotlusi ning kohtule tähtaegselt hüvitamiskaebusi (vt nt haldusasjad nr 3-14-51646, 3-15-714, 3-16-609, 3-16-1248, 3-16-1690, 3-16-1686, 3-16-1684, 3-16-2325, 3-17-1828 jne). Juba varasemalt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.
4. a määruse nr 3-3-1-75-08 p 17 kohaselt tuleb vajaliku hoolsuse hindamisel arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Halduskohtu hinnangul ei saa kaebetähtaja ületamist tulenevalt kaebaja isikust ja tema varasematest kogemustest seonduvalt haldus- ja halduskohtumenetlusega lugeda õigustatuks. Kaebajat ei saanud kaebuse esitamisel takistada teadmatus või suutmatus aru saada kaebuse esitamist korrast ja tähtajast, mistõttu oli tal võimalik hüvitamiskaebus halduskohtule õigeaegselt esitada.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega tuleb haldusasja nr 3-19-892 menetlus lõpetada. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. V. Fartõgin sai väljastusteatest (tl 52) nähtuvalt halduskohtu 05.06.
2. a määruse koos tõlkega kätte 11.06.2019 ja esitas 12.06.2019 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 05.06.
3. a määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebetähtaja ennistamise taotlus. V. Fartõgin palub ka vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Määruskaebuse esitaja arvates on juriidiliseks aluseks kaebetähtaja ennistamiseks Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.
4. a määruse p 12 (haldusasi nr 3-3-1-26-06), kuna tema rikutud õigus ületab teiste isikute õigusi ja huve. Seega halduskohtu väide sellest, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, on kohatu. Tähtaja järgimata jätmise objektiivseks takistuseks 3 Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.
5. a määruse kohaselt asjas nr 3-3-1-75-08 tuleb lugeda ka kaebajal juriidilise hariduse puudumine ning mittearusaamine kaebuse esitamise juriidilistest nüanssidest. Vaidlust pole selles, et kaebaja esitas halduskohtule kaebusi ka varem, järgides seaduses ette nähtud tähtaegasid, kuid antud asjas oli tegemist inimfaktoriga ja see ei saa takistada kaebetähtaja ennistamist lähtudes Riigikohtu 16.01.
6. a määruse p-st
7. Asjas menetluse lõpetamise korral

§ 43

lg 1 p 2 alusel luuakse kindel eeldus selles, et tegemist on EIÕK art 18 rikkumisega. Halduskohus saab käesolevas asjas ka ebaõigesti aru Riigikohtu üldkogu 06.01.2004. a otsuse nr 3-1-13-03 p-st 31. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Tulenevalt RLS §-st 22 lg 1 p 9 on halduskohtu määrusele esitatav määruskaebus riigilõivuvaba. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

1. Kaebaja esitas koos määruskaebusega kolm lisa – halduskohtu 05.06.
2. a määruse, taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ja Tartu Vangla K-raha väljavõtte. Kuna vaidlustatav halduskohtu määrus on asja toimikus nagunii olemas ja tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 9 puudub ringkonnakohtul vajadus tegeleda määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamise või vabastamata jätmise küsimusega, siis puudub igasugune vajadus määruskaebuse eelnimetatud sisuga lisade toimiku materjalide juurde võtmiseks. Seetõttu tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisad (6-l lehel) kaebajale.
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.06.
4. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi ükski määruskaebuses esitatud väide halduskohtu 05.06.2019. a määruse muutmist ega tühistamist. Kuna tegemist oli hüvitamiskaebusega, siis viitas halduskohus põhjendatult VangS § 11 lg-le 8 mis sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja läbis kohustusliku kohtueelse menetluse, esitades 10.01.2019 vanglale kahju hüvitamise taotluse. RVastS § 18 lg 1 järgi pidi vangla taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Ka

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Asja materjalidest nähtuvalt sai määruskaebuse esitaja Tartu Vangla 11.03.

1. a otsuse hüvitamistaotluse rahuldamata jätmise kohta isiklikult allkirja vastu kätte 12.03.
2. Seega 4 hakkas halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 13.03.2019 ning möödus 11.04.
3. Vaidlustamisviide, mille kohaselt võib taotluse esitaja juhul, kui ta vangla keelduva otsusega ei nõustu, pöörduda kaebusega halduskohtu poole 30 päeva jooksul alates vangla otsusest teadasaamisest, on olemas ka vangla 11.03.
4. a otsuses (tl 10). V. Fartõgin esitas hüvitamiskaebuse halduskohtule alles 08.05.2019, s. o kaebetähtaega ligi kuu võrra ületades. Halduskohtule esitatud taotluses kaebetähtaja ennistamiseks leidis V. Fartõgin, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks on tema puhul see, et ta ei saanud juriidilistest peensustest õigesti aru ja tal puudub ka juriidiline haridus.
5. Ringkonnakohtu arvates jättis halduskohus Riigikohtu 19.04.
6. a määruse nr 3-3-1-26-06 p-le 12 ja 16.01.
7. a määruse nr 3-3-1-75-08 p-le 16 viidates ning arvestades V. Fartõgini isikut ja asjaolu, et ta on varasemat korduvalt esitanud vanglatele kahju hüvitamise taotlusi ning halduskohtule tähtaegselt hüvitamiskaebusi, kaebaja poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, sest väidetav juriidilistest peensustest mitte arusaamine ja juriidilise hariduse puudumine ei ole kaebaja puhul mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Määruskaebuse esitaja väited, et kaebetähtaja ennistamise aluse annab just Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.
8. a määruse p 12 (haldusasi nr 3-3-1-26-06), kuna tema rikutud õigus ületab teiste isikute õigusi ja huve ning et tähtaja järgimata jätmise objektiivseks takistuseks on Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.
9. a määruse kohaselt (haldusasi nr 3-3-1-75-08) ka kaebajal juriidilise hariduse puudumine ning mittearusaamine kaebuse esitamise juriidilistest nüanssidest, ei tulene viidatud halduskolleegiumi määruste sisust. Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 19.04.2006 haldusasjas nr 3-3-1-26-06 tehtud määruse p-s 12 öeldakse, et kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui esinesid olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks vastava ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Kaebaja poolt välja toodud põhjused (väidetav juriidilistest peensustest mitte arusaamine ja juriidilise hariduse puudumine) ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul kuidagi käsitletavad oluliste ja kestvate takistustena selleks, et õigustada kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajavahemikul, mille alguspunkt ja kestus ka vaidlusaluses vangla otsuses välja toodud olid, hüvitamiskaebuse halduskohtule esitamata jätmist. Samuti ei nähtu määruskaebusest, miks peaks kohus asuma seisukohale, et vägagi selge kaebuse esitamise tähtaja möödalaskja õigused on kaebetähtaja ennistamata jätmisega rikutud sel määral, et kaebaja huvi tähtaega ületades esitatud hüvitamiskaebuse sisuliseks menetlemiseks peab üles kaaluma näiteks Tartu Vangla huvi 11.03.
10. a otsuse kehtima jäämiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 16.01.2009 haldusasjas nr 3-3-1-75-08 tehtud määrusest ei nähtu samuti, et kaebajal juriidilise hariduse puudumine ning väidetav mittearusaamine kaebuse esitamise juriidilistest nüanssidest tuleb tingimata lugeda objektiivseks takistuseks tähtaja järgimata jätmisele. Määruse p-s 17 märkis Riigikohus küll, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes, kuid selgitas samas, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemistest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud juhul puudusid kaebajal objektiivsed põhjused kaebetähtaja möödalaskmiseks ning kaebaja, kes on varasemalt esitanud vanglatele ja halduskohtule tähtaegselt mitmeid ja mitmeid taotlusi ning kaebusi temal väidetavalt tekkinud mittevaralise kahjuga seonduvalt, ei ole ka subjektiivset külge arvesse võttes isik, kes oma kogenematuse tõttu võis vangla 11.03.
11. a otsuse peale kohtule kaebuse esitamise tähtaega rikkuda. Kaebetähtaja ületamise ja selle ennistamata jätmisega seonduvas asjas on asjakohatu ja ka sisuliselt arusaamatu V. Fartõgini väide, et juhul, kui tema hüvitamiskaebust menetlusse ei võeta 5 ja sisuliselt ei lahendata, on tegemist EIÕK art 18 (Õiguste piiramise kitsendused) rikkumisega. Samuti ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu üldkogu 06.01.
12. a otsusele asjas nr 3-1-3-13-03 ja selle p-le 31, sest selles lahendis oli tegemist kriminaalasjades tehtud kohtuotsustega ning kohtuvea parandamise avalduse lahendamisega tulenevalt sellest, et EIK tuvastas 21.01.
13. a otsuses, et Eesti Vabariik rikkus EIÕK art 7 lg-t 1, kui siseriiklikud kohtud kohaldasid kõnealustes kriminaalasjades
14. a jõustunud õigusnorme tagasiulatuvalt isiku käitumise suhtes, mis varem ei olnud kuritegu. Samuti arutati nimetatud asjas seda, kas apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustik oli kooskõlas põhiseadusega, kui ei võimaldanud jõustunud Riigikohtu lahendit uuesti läbi vaadata pärast seda, kui EIK tuvastas, et isiku süüdimõistmisel rikuti Konventsioonist tulenevaid õigusi. Kuidas eelnimetatud lahend peaks seostuma haldusasjas tõusetunud kaebetähtaja ennistamise küsimusega, määruskaebusest ei nähtu.
15. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 05.06.
16. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6