Obsah (6)

§ 29§ 120§ 123§ 87§ 69§ 23

4-19-3209 KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2019. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3209 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi M Se kaebus

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

1. Jätta rahuldamata M Se taotlus Eesti Vabariigil hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu.
2. Saata kohtuotsus M Sele, kaitsjale ja PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest kirjalikult Riigikohtule. Kaevatav otsus. PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 23.05.
3. a otsusega väärteoasjas nr 2390,19,000024 karistati M Se järgmise rikkumise eest – 10.01.
4. a 15.40 Heltermaa mnt 1 Kärdla linn Hiiu maakond, tarvitas narkootilist ainet kanep (THC) ilma arsti ettekirjutuseta. Rikkus NPALS § 3 lg
5. Väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15-1 lg
6. M Se karistati NPALS § 15-1 lg 1 alusel rahatrahviga 37 trahviühikut, s.o 148 eurot (rahatrahv määrati tasumisele ositi kolme kuu jooksul, viimase osa maksmise kuupäev 26.09.
7. a). 1 4-19-3209 Kaebus. 10.06.
8. a saabus Pärnu Maakohtusse M. S (kaitsja Jevgeni Krištafovitš) kaebus /tl 2-5/ väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

Kohtuvälise menetleja otsuse aluseks kasutatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll ei vasta nõuetele. Kaebuses märgitakse, et 08.05.

1. a väärteoprotokollis sisalduv teo kirjeldus on ilmselgelt väär, kuna M S ei saanud panna toime talle etteheidetavat tegu väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Lisaks palutakse mõista Eesti Vabariigilt menetlusosaliste kasuks välja menetluskulud, s.o valitud kaitsjale makstud tasu ja menetlusosaliste kohtuistungil osalemisega seotud kulud. Teised menetlusega seotud kulud jätta riigi kanda. Kohtuvälise menetleja seisukoht. 17.06.
2. a esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas /tl 13-14/. Kohtuväline menetleja leiab, et indikaatorvahendi kasutamise protokollis ei esine selliseid puudus, mis ei võimalda seda tõendina kasutada. Kohtuväline menetleja nõustub, et M S ei saanud väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas narkootilist ainet tarvitada. Kohtuvälises menetluses ei ole olnud võimalik tõendada väärteoprotokollis ja otsuses vastava teo kirjelduse tegelikku toimepanemise aega ja kohta, seetõttu on teo toimepanemise ajaks ja kohaks märgitud, kus ja millal M. Sl narkootilise aine tarvitamise tunnused politsei poolt esmalt fikseerituna esinesid. Palutakse jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Seisukoha edastamine kohtunõudele Kaitsja esitas kohtule vastuse kohtuvälise menetleja seisukohtadele /tl 16-18/ ning kaitsja ei nõustu kohtuvälise menetleja taotlusega jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Taotletakse lõpetada väärteomenetlus M. S suhtes

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused, mõista Eesti Vabariigilt M. S kasuks välja menetluskulud, s.o valitud kaitsjale makstud tasu. Teised menetlusega seotud kulud jätta riigi kanda. Kohtu seisukoht. Kohus leiab, et

§ 120

lg 1 alusel saab kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusolekud andnud /tl 14 pöördel, tl 17 pöördel/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus saab asja arutada vaid väärteoprotokollis kirjeldatud teo piires. Väärteoprotokoll peab sisaldama kõiki andmeid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Kohtul puudub õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata asjaolusid.

§ 69

lg 2 p 1 järgi märgitakse väärteoprotokolli põhiosas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Teokirjelduses heidetakse M. S ette narkootilise aine kanep (THC) tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta 10.01.2019. a 15:40 Heltermaa mnt 1 Kärdla linn Hiiu maakond. Kohtuväline menetleja nõustus, et M S ei saanud väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas narkootikumi tarvitada. Kohtuväline menetleja põhjendab väärtoprotkolli just sellise kuupäeva ja kellaaja märkimist sellega, et menetlusalune isik keeldus ütluste andmisest, mille kaudu oleks võimalik olnud kohtuvälises menetluses välja selgitada reaalne narkootilise aine tarvitamise aeg ja koht. Väärteoprotokolli ja otsusesse on märgitud see 2 4-19-3209 aeg ja koht, kus ja millal M Sel narkootilise aine tarvitamise tunnused politsei poolt esmalt fikseerituna esinesid. Kohus leiab, et väärteoasjas ei ole esitatud ühtki tõendit, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas oleks M S toime pannud teo, mis talle süüks arvatakse. Kohtuväline menetleja on sisuliselt tunnistanud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas M S narkootilist ainet ei tarvitanud, seega ei ole kohtul vajadust ega võimalust koguda ka täiendavaid tõendeid.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kuna kohus on tuvastanud, et puuduvad väärteo tunnused, ei ole vajalik käsitleda edasi teisi kaebuses ja vastuses toodud asjaolusid. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 23.05.2019. a otsus väärteoasjas nr 2390,19,000024 tuleb tühistada ja M. S suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus lõpetada, kuna M.

S ei ole toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatavat NPALS § 15-1 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu. Valitud kaitsjale makstud tasu. Kaebuses on esitatud taotlus välja mõista Eesti Vabariigilt M Se kasuks valitud kaitsjale makstud tasu.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb taotlus menetluskulude hüvitamiseks esitada kohtule enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kaebuses on kohtule taotlus kaitsja tasu hüvitamiseks esitatud, täpsustamata, millises summas menetluskulude hüvitamist taotletakse. Kohus 21.06.2019 kirjaga andis kaebuse esitajale teada, et taotluste esitamise tähtaeg on 02.07.2019. Vastuseks kohtu kirjale on kaitsja teatanud, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuvälise menetleja seisukoht, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses, oli kaebuse esitajale teada. Taotluste esitamise tähtajaks ei kohtule esitatud konkreetset taotlust, mis summas kaitsja tasu väljamõistmist soovitakse. Peale kohtu siirdumist nõupidamistuppa (mis kirjalikus menetluses on peale taotluste esitamise tähtaega), ei ole kohtule võimalik täiendavat kulu hüvitamisega seotud taotlusi esitada. Lähtudes eeltoodust tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 3