Obsah (9)

§ 11§ 203§ 121§ 2§ 178§ 207§ 177§ 62§ 233

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2019, Tartu Haldusasja number 3-17-911 Haldusasi Ida-Viru maavanema prot

) § 2 lg-t 6 ja § 157 lg-t

1. Määruse tegemine oli protesti esitajale üllatuslik ning tagatud ei olnud menetlusosaliste menetluslik võrdsus. Enne määruse tegemist ei andnud kohus teistele menetlusosalistele võimalust esitada seisukohti kolmanda isiku ja vastustaja poolt protesti läbi vaatamata jätmiseks esitatud taotluste osas. Olukorras, kus lahendamisel on mitmeid taotluseid, ei olnud võimalik ette näha, et kohus teeb asja menetlust lõpetava lahendi ning seetõttu ei olnud protesti esitajale ka ettenähtav vajadus esitada kohtumenetluse edasise käigu osas seisukohti omal algatusel. Kohtumäärus on ka sisus üllatuslik seonduvalt protesti läbi vaatamata jätmise otsustusega. Kohus ei andnud protesti esitajale võimalust pärast Riigikohtu 17.01.
2. a tehtud kohtulahendit esitada oma sisulisi ega õiguslikke seisukohti kujunenud uues menetluslikus olukorras. Protesti esitaja on seisukohal, et uus koosseis ei saanud tühistada varasemalt (17.04.2018) sama kohtu poolt tehtud lahendit. Protesti esitaja leiab, et halduskohus on rikkunud kohustust pärast kohtukoosseisu muutumist asja algusest peale arutada (

§ 11lg 5).

Protesti esitaja on seisukohal, et tulenevalt

§ 11

lg-st 5 tuleb enne menetlustoimingute kordamata jätmise otsustuse tegemist menetlusosalised vähemalt ära kuulata või seda küsimust menetlusosalistega arutada. Jääb arusaamatuks, miks on halduskohus otsustanud menetlusosaliste seisukohti ära kuulamata mingit osa eelnevast menetlusest korrata ja olulist osa mitte korrata. Protesti esitaja arvates võib eelmenetluse kõigi toimingute kordamine olla vajalik ka seetõttu, et 11.09.2018 koostatud jagunemiskavaga (määruskaebusele lisatud) on otsustatud, et kolmas isik (jagunev ühing) annab eraldumisel Õiguskindel Tuulepark OÜ-le üle Lüganuse Vallavalitsuse 26.02.2015.a. korraldusega nr 59 väljastatud ehituslubadega seotud õigused ja kohustused, sh haldusasjas nr 3-17-911 tulenevad õigused ja kohustused (jagunemiskava punkt 5.2). Protesti esitaja leiab, et halduskohus on eiranud Riigikohtu poolt 17.01.2019 tehtud kohtumääruses esitatud seisukohti seonduvalt VVS v.r § 85 lg 3 tõlgendamise ja kohaldamisega. Protesti esitaja arvates on täiesti selge, et praeguses asjas ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse tähtaegu rikutud ja protest tuleb sisuliselt läbi vaadata. VVS v.r § 85 lg 3 tähtaeg hakkas kulgema alates Kaitseministeeriumi taotluse kättesaamisest maavanema poolt ning halduskohtu määruses esitatud muud järeldused on ebaõiged. Määruskaebuse kohaselt ei ole Tartu Halduskohus esiteks analüüsinud seda, kas praeguses asjas on tegemist Riigikohtu selgitustes nimetatud teatud juhuga, mil ettepaneku tegemise tähtaeg hakkab kulgema teise haldusorgani või haldusvälise isiku pöördumisest varem. Protesti esitaja hinnangul ei ole praeguses asjas tegemist juhuga, kus maavanem saab konkreetse haldusakti andmisest teada muul viisil. Teiseks on halduskohus jätnud tähelepanuta, et selles muus allikas peab olema toodud konkreetne haldusakt. Halduskohtu 29.06.

1. a määruses haldusasjas nr 3-14-50421 puudub viide haldusakti andjale, numbrile ja sellele, mida on haldusaktiga otsustatud, jne. Kolmandaks ei ole halduskohtu 29.06.
2. a määruses ka mis tahes viiteid sellele, et kohtumääruses täpsustamata haldusaktid riivaksid või 5 võiksid mingil viisil riivata avalikku huvi. Vastupidiselt vaidlustatud halduskohtu määruse punktis 24 tehtud ebaõigele järeldusele, on sellise asjaolu teada saamine VVS v.r § 85 lg-s 3 sätestatud tähtaja käivitamiseks vajalik. Riigikohus on seda otsesõnu sedastanud. Protesti esitaja rõhutab, et just avalike huvide riivel on praeguses asjas määrav tähtsus ning sellise suure ohu valguses (mis on ka juba realiseerunud) ei tohi kohus teha kergekäeliselt otsustusi, mida praegusel juhul kahetsusväärselt ja õigusnorme rikkudes on tehtud. Neljandaks ei ole kindlasti praeguses asjas vaidlustatud haldusaktide sisu halduskohtu 29.06.
3. a määruses piisavalt kajastatud. Kokkuvõttes on protesti esitaja arvates ilmne, et VVS v.r § 85 lg-s 3 sätestatud tähtaeg ei saanud hakata kulgema päevast, mil maavanem sai teada halduskohtu 29.06.
4. a määrusest (s.o alates 27.07.2019). Samuti ei saa protesti esitaja arvates praeguses asjas VVS v.r § 85 lg-s 3 sätestatud tähtaja käivitumist arvestada mõistliku aja möödumisest 27.07.2016 alates. Seda seetõttu, et ka juhul, kui muus allikas ei ole haldusakti sisu piisavalt kajastatud, peavad olema täidetud muud eeldused: teatud juhul; konkreetne haldusakt; võib riivata avalikku huvi. Teisiti ei ole protesti esitaja arvates võimalik Riigikohtu juhist mõista. Protesti esitaja rõhutab, et praegusel juhul ei ole need eeldused täidetud. Seega ei ole isegi asjakohane kaaluda mõistliku aja lisamist selleks, et tähtaja kulgemise algust teada saada.
5. Vastustaja leiab, et määruskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Protesti esitaja väide, et halduskohus tegi 29.04.2019.a. määruse üllatuslikult ja üllatusliku sisuga, ei ole põhjendatud. Olukorras, kus nii vastustaja kui kolmas isik olid juba menetluse varasemas staadiumis taotlenud protesti läbi vaatamata jätmist, Riigikohus oli oma 17.01.
6. a. määruses leidnud, et vastavat taotlust saab esitada ka edasises menetluses ning vastustaja ja kolmas isik olid halduskohtule 2019.a. veebruarikuus esitanud uued vastavad taotlused (mõlemad taotlused olid

nõuete kohaselt ka protesti esitajale edastatud), ei saanud asjaolu, et halduskohus tegi 29.04.2019.a. määruse protesti läbi vaatamata jätmise kohta, olla kellelegi üllatus. Vastustaja ei nõustu protesti esitaja etteheidetega menetlusnormide rikkumise kohta. Küsimuses, kas praeguses asjas on alust jätta protest läbi vaatamata või mitte, on kõik menetlusosalised, sh ka protesti esitaja, esitanud oma seisukohti korduvalt ja teinud seda nii kirjalikult (sh kõigis kolmes kohtuastmes) kui ka suuliselt kohtuistungil. Vaidlust ei ole selles, et praeguses asjas ei ole ei pooled ega kolmas isik taotlenud eelmise kohtukoosseisu poolt tehtud menetlustoimingute kordamist. Järelikult ei pidanud halduskohus varasemaid menetlustoiminguid kordama ja selline mittekordamine ei ole käsitletav

§ 11lg 5 rikkumisena.

Asjaolu, et kohus on menetluse käigus teinud määruse jätta menetlusosalise esitatud taotlus rahuldamata, ei välista seda, et menetlusosaline kordab menetluse hilisemas faasis varasemalt rahuldamata jäetud taotlust ning kohus sellise taotluse rahuldab. Poole menetluslikku taotlust lahendava määruse tühistamine asja läbi vaatava kohtu enda poolt menetluse hilisemas faasis ei ole menetlusseadusega vastuolus. Vastustaja leiab, et halduskohus on õigesti leidnud, et protest tuleb jätta läbi vaatamata. Halduskohus tuvastas õigesti ja põhjendatult, et maavanem on igal juhul ületanud VVS v.r § 85 lõikes 3 sätestatud 30-päevast ettepaneku tegemise tähtaega. Halduskohus on järginud Riigikohtu 17.01.

1. a. määruses väljendatud seisukohti ja on oma järeldust põhjalikult motiveerinud.
2. Kolmas isik ei nõustu määruskaebusega ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 29.04.
3. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning lähtub üheselt Riigikohtu seisukohtadest. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega ebaõigesti kohaldanud VVS v.r § 85 lg
4. Kolmas isik leiab, et olukorras, kus Riigikohus on andnud kohaldatavale õigusele tõlgenduse, mis on oluliselt erinev varasemalt halduskohtu poolt antud tõlgendusest, on ainuvõimalik olukord, et halduskohus vaatab vastava küsimuse uuesti üle ning kohaldab õigust lähtuvalt Riigikohtu tõlgendusest. 6 Määruskaebuses esitatud väide, et maavanem ei ole halduskohtu 29.06.
5. a määrusest haldusasjas nr 3-14-50421 aru saanud, et ehitusload on väljastatud Aidu tuuleparki Eleon tuulikute püstitamiseks, on kolmanda isiku arvates sisutu. Vastuseks väitele, et kohtumääruses ei olevat nimetatud haldusaktide numbreid ja kuupäevi, märgib kolmas isik, et oluline on haldusakti sisu. Praegusel juhul oli haldusakti sisuks Aidu tuuleparki Eleon tuulikute püstitamiseks ehituslubade väljastamine ning see info oli maavanemale edastatud.
6. Kaasatud haldusorgan nõustub määruskaebusega kogu ulatuses ning leiab, et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et protesti esitaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 29.04.
8. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule selgitab ringkonnakohus kõigepealt kohtulahendi üllatuslikkusega seonduvat (I), seejärel käsitleb ringkonnakohus protesti läbivaatamata jätmist (II) ning võtab seisukoha menetluskulude osas (III). I

1. Määruskaebuse kohaselt oli halduskohtu 29.04.
2. a määruse tegemine protesti esitajale üllatuslik. Samuti oli üllatuslik määruses sisalduv otsustus protest läbi vaatamata jätta. Protesti esitaja leiab, et halduskohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei andnud enne määruse tegemist teistele menetlusosalistele võimalust esitada seisukohti kolmanda isiku ja vastustaja poolt protesti läbi vaatamata jätmiseks esitatud taotluste osas ning ei arutanud menetlusosalistega kohtumääruses nähtuvat õiguslikku käsitlust ega võimaldanud selle kohta oma argumente esitada. Seadus näeb ette, et kui pärast protesti menetlusse võtmist selgub, et protesti esitaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, jätab kohus määrusega protesti läbi vaatamata (

§ 121lg 1 p 4, § 151 lg 1 p 1 ja § 256 lg 2).

Praeguses haldusasjas on protesti lubatavuse üle vaieldud algusest peale. Vastustaja on VVS v.r § 85 lg-s 3 sätestatud 30-päevase tähtaja rikkumisele tuginenud aga juba maavanema ettepanekule 31.03.2017 antud vastuses. Lisaks märkis Riigikohus 17.01.2019. a määruses, et asjaolule, et protest tulnuks sisulise lahendamise asemel jätta läbi vaatamata, võib tugineda ka asja edasises menetluses (määruse p 22). Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et asjaolusid arvestades ei saanud halduskohtu otsustus jätta protest läbi vaatamata olla ühelegi menetlusosalisele üllatuslik. Halduskohtu uue koosseisu õiguslik hinnang oli menetlusosalistele mõistlikul määral ettenähtav ning tehtud kohtulahend vastab seaduslikkuse põhimõttele. Kuivõrd menetlusosalistel oli varasemas menetluses korduvalt võimalus protesti lubatavuse küsimuses oma seisukohti väljendada, siis ei ole põhjust halduskohtule

§ 2lg 6 ja § 157 lg 2 rikkumist ette heita.

Ringkonnakohus märgib, et kuigi tegemist on menetlust lõpetava määrusega, on vaidlustatud kohtulahend oma olemuselt siiski vaid menetluslikke küsimusi lahendav ning sellele ei saa kohtuotsust puudutavaid sätteid (sh § 157 lg 2) üksüheselt kohaldada. Määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust (

§ 178lg 2 ls 1).

Määruskaebusest nähtub, et halduskohtu määruse üllatuslikkus tuleneb osaliselt sellest, et protesti esitaja ei näinud ette, et halduskohus võiks protesti lubatavuse üle uuesti otsustada. 7 Sellest tulenevalt on protesti esitaja määruskaebusega vaidlustanud halduskohtu määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus tühistas enda 17.04.

1. a määruse resolutsiooni p 2, millega omakorda oli halduskohus jätnud rahuldamata vastustaja ning kolmanda isiku taotluse protesti läbivaatamata jätmiseks. Protesti esitaja on seisukohal, et uus koosseis ei saanud tühistada varasemalt (17.04.2018) sama kohtu poolt tehtud lahendit.
2. Kuivõrd halduskohtu 29.04.
3. a määrus ei ole resolutsiooni p 1 osas edasikaevatav, tuleb määruskaebus halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud osas selle esitajale tagastada (

§ 207lg 1 ja § 187 lg 3 p 6 ls 1).

Ringkonnakohus selgitab siiski, et kohustusliku kohtueelse menetluse nõuete rikkumise korral on tegemist protesti sellise puudusega, mis välistab selle alusel õigusemõistmise halduskohtus. Kuivõrd tegemist on asja sisulist läbivaatamist takistava puudusega, siis ei ole protesti tagastamise või läbi vaatamata jätmise osas kohtul ka kaalutlusõigust (vt ka

kommenteeritud väljaanne, 2013, § 151, BII-1). Kohtukoosseisu muutumisel on tulenevalt

§ 11

lg-st 5 poole või kolmanda isiku taotluse alusel menetlustoimingu kordamine seadusega kooskõlas. 26. Protesti esitaja arvates võib eelmenetluse kõigi toimingute kordamine olla vajalik seetõttu, et 11.09.2018 koostatud jagunemiskavaga (määruskaebusele lisatud) on otsustatud, et kolmas isik (jagunev ühing) annab eraldumisel Õiguskindel Tuulepark OÜ-le üle Lüganuse Vallavalitsuse 26.02.2015.a. korraldusega nr 59 väljastatud ehituslubadega seotud õigused ja kohustused, sh haldusasjas nr 3-17-911 tulenevad õigused ja kohustused (jagunemiskava punkt 5.2). Protesti esitaja arvates ei ole lõpuni välistatud, et Tartu Halduskohus on teinud kohtulahendi vale isiku suhtes. Ringkonnakohus märgib, et õigusjärglase suhtes kehtivad kõik menetlustoimingud samal määral, nagu õiguseelneja suhtes. Samuti kehtib jõustunud kohtulahend

§ 177

lg-st 4 tulenevalt ka isiku kohta, kes on saanud pärast kaebuse esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks. 27.

§ 62

lg 2 ls 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna määruskaebusele lisatud jagunemiskava ei ole praeguse asja lahendamiseks vajalik ning ei mõjuta kuidagi vaidlustatud halduskohtu määruse ega ringkonnakohtu tehtava kohtulahendi kehtivust, ei võta ringkonnakohus seda asja materjalide juurde ning tagastab selle määruskaebuse esitajale. II 28. Maavanema järelevalve algatamise ajal kehtis VVS v.r § 85 lg 3 järgmises sõnastuses: „Kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja.” VVS v.r § 85 lõige 4 sätestas: „Kui kohalik omavalitsusüksus ei ole 30 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib maavanem esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.” 29.

§ 233

lg 1 näeb ette, et riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Praeguses haldusasjas määruskaebuse lahendamisel asus Riigikohus seisukohale, et VVS v.r § 85 lg 3 ja VVS u.r § 753 lg 4 sõnastus on selge ja see ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt hakkab ettepaneku tegemise tähtaeg kulgema näiteks hetkest, kui haldusjärelevalve teostaja 8 sai teada haldusakti õigusvastasusest (17.01.

1. a määruse p 27). Samas tõi Riigikohus välja kolm võimalust, kuidas tähtaja kulgemise algust kindlaks määrata: 1) kui maavanem või maavalitsuse ametnik saab haldusaktist teada teise haldusorgani või haldusvälise isiku pöördumisest, hakkab tähtaeg kulgema nimetatud pöördumise saamisest; 2) teatud juhtudel võib tähtaja algus olla varasem, kui maavanem või maavalitsuse ametnik, kellelt võib eeldada haldusakti sisu mõistmist, saab muul viisil teada konkreetse haldusakti andmisest, mis võib riivata avalikku huvi (sel juhul ei eelda tähtaja kulgema hakkamine tingimata haldusakti tekstiga tutvumist, kui haldusakti sisu on selles muus allikas piisavalt kajastatud); 3) kui muus allikas ei ole haldusakti sisu piisavalt avatud, tuleb seaduses sätestatud tähtajale lisada mõistlik aeg, mis kulub pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks.
2. Protesti esitaja leiab, et Riigikohtu seisukohast lähtuvalt tuleb teha järeldus, et primaarselt hakkab tähtaeg kulgema teise haldusorgani või haldusvälise isiku pöördumisest arvates ning vaid teatud juhul saab teha erandi sellest reeglist. Protesti esitaja väitel on Riigikohus otsesõnu sedastanud, et avaliku huvi riivest teada saamine on VVS v.r § 85 lg-s 3 sätestatud tähtaja käivitamiseks vajalik ning seega on vaidlustatud halduskohtu määruse punktis 24 tehtud vastupidine järeldus ebaõige. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu selgitusi ei ole võimalik mõista selliselt, nagu protesti esitaja seda määruskaebuses on teinud. Protesti esitaja tõlgendus on meelevaldne ning vastuolus Riigikohtu selgituste tegeliku sisuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna Riigikohtu selgitused põhjust pidada üht tähtaja arvestamise alust teistega võrreldes primaarsemaks. Näiteks juhul, kui teine haldusorgan või haldusväline isik järelevalve teostaja poole ei pöördu, võib muul viisil haldusakti andmisest teadasaamine olla ainus ja määrav alus, mille järgi tähtaega arvestada. Iga nimetatud aluse esinemine sõltub konkreetse juhu asjaoludest. Puudub igasugune alus arvata, et ettepaneku tähtaeg hakkab kulgema teise haldusorgani või haldusvälise isiku pöördumisest arvates ka juhul, kui järelevalve teostaja on muul viisil haldusakti andmisest teada saanud.
3. Ringkonnakohus ei nõustu protesti esitaja väidetega, et kindlasti ei saa halduskohtu 29.06.
4. a määrusest haldusasjas nr 3-14-50421 teha järeldust, et ehitusload olid väljastatud tuulikute püstitamiseks ning et maavanem ei saanud mitte mingil juhul teada praeguses asjas vaidlustatud haldusaktidest. Tartu Halduskohtu 29.06.2016 määruse punktis 20 on kirjas: „Kolmanda isikuga samasse kontserni kuuluv OÜ Aidu Tuulepark on rajamas tuuleparki Lüganuse valda endise Aidu karjääri aladele. Vastava tuulepargi rajamiseks on ehitusload väljastatud ning esimesed tuulikud püstitatakse käesoleval aastal. Aidu tuuleparki püstitatakse innovaatilised uue põlvkonna Eleon tuulikud, mis on kavandatud ka Vaivara valda püstitada.” Halduskohus on õigesti leidnud, et kõnealusest määrusest oli maavanemal võimalik aru saada, et Aidu Tuulepark OÜ kavatseb rajada Lüganuse valda endise Aidu karjääri alale tuulepargi, kuhu püstitatakse Eleoni tuulikud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et on kahtlusteta ilmne, et sellest määrusest sai maavanem teada praeguses asjas vaidluse all olevate ehituslubade andmisest.
5. Protesti esitaja rõhutab, et halduskohtu 29.06.
6. a määruses puudub viide haldusakti andjale, numbrile ja sellele, mida on haldusaktiga otsustatud, Riigikohus on aga pidanud oluliseks just konkreetsest haldusaktist teada saamist. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et mõistlik inimene (sh riigiametnik) saab sellest piisavalt teavet selle kohta, et Aidu tuuleparki tuulikute püstitamiseks on väljastatud ehitusload. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et praegusel juhul on haldusakti andja tuletatav kohaliku omavalitsuse üksuse järgi ning haldusakti number ei oma ettenähtud tähtaja kulgemise seisukohalt mingisugust tähendust. Korrektse ettepaneku koostamiseks on järelevalve teostajal võimalik haldusaktide ärakirjad 9 välja nõuda, kusjuures seaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus esitada ärakirjad hiljemalt seitsmendal päeval pärast nõude saamist (VVS v.r § 85 lg 2, VVS u.r § 753 lg 4).
7. Protesti esitaja ei nõustu, et mõistlik aeg, mille jooksul maavanem pidi välja nõudma kohaliku omavalitsuse haldusakti, piirdub 30 päevaga. Ringkonnakohus märgib, et VVS v.r § 85 lg-s 2 ja VVS u.r § 753 lg-s 4 sätestatud nõude täitmise seitsmepäevast tähtaega arvestades võib haldusakti väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks kuluv aeg, mida Riigikohus on silmas pidanud, olla reeglina halduskohtu märgitud (umbes) 30 päevast pigem lühem kui pikem.
8. Protesti esitaja on määruskaebuses korduvalt viidanud vaidlustatud halduskohtu määrusele lisatud eriarvamusele. Protesti esitaja leiab, et eriarvamuses on asjas esitatud tõenditele tuginedes õigesti leitud, et võimalikust avaliku huvide riivest sai maavanem teada alles Kaitseministeeriumi 01.02.
9. a pöördumisest ning seetõttu on protest lubatav ning selle menetlemist tuleb jätkata. Protesti esitaja on seisukohal, et eriarvamus on sisus ainuõige, kuivõrd see on seaduslik ja põhjendatud ja sellest tuleb ka edasises menetluses juhinduda. Eriarvamuse põhjenduste kohaselt ei saanud maavanem haldusasjas 3-14-50421 tehtud kohtumäärusest mitte midagi teada selle kohta, et ehituslubade aluseks olev ehitusprojekt on Kaitseministeeriumiga kooskõlastamata, püstitada soovitakse oluliselt kõrgemaid ning suuremaid tuulikuid ning tuulikute alla ehitatakse nende kõrgust enam kui 20 meetri võrra tõstvad künkad. Olukorras, kus kohalik omavalitsus peab oma haldusakte õiguspäraseks ja ehitamises mingeid rikkumisi ei näe ning haldusjärelevalve teostamise võimalus langeb ära, kuna võimalik avaliku huvi riive ei ole haldusaktist otseselt äratuntav, võib avalikku huvi kahjustav haldusakt jääda kehtima ja avalik huvi seega kaitseta. Kui haldusakt jääb kehtima, siis ei pruugi muud võimalused (näiteks sekkumine eriseaduste alusel) olla avaliku huvi riive kõrvaldamiseks või heastamiseks piisavad.
10. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt eriarvamusega, et olukorras, kus kohtueelse menetluse nõudeid ei ole täidetud (nt ei õnnestu ettenähtud tähtajast menetluse keerukuse tõttu või muudel kaalukatel põhjustel kinni pidada) ja avalikku huvi kahjustav haldusakt jääb kehtima, võib avaliku huvi efektiivne kaitse osutuda keeruliseks. Kuigi eriarvamuses toodud kaalutlused on sisuliselt põhjendatud, ei kinnita need aga mitte maavanema ettepaneku esitamise tähtaegsust vaidlusalusel juhul, vaid järelevalvemenetlust puudutava õigusliku regulatsiooni ülevaatamise vajadust laiemalt. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et ettepaneku tegemiseks VVS v.r § 85 lg-s 3 ettenähtud 30-päevast tähtaega on 01.01.2018 alates muudetud. Nimelt näeb VVS u.r § 753 lg 4 ette, et ettepaneku tegemise tähtaeg on 30 päeva asemel 30 tööpäeva. Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (jõustus 01.01.2018) eelnõu seletuskirjas on muudatust põhjendatud muu hulgas sellega, et järelevalvemenetlused on reeglina mahukad ning nõuavad uurimispõhimõtte kohaldamist ja motiveeritud otsustuste tegemist. Samuti on märgitud, et 30 päeva raamidesse on praktikas sisuliselt võimatu mahtuda. Lisaks on VVS-s juba alates 01.01.2014 säte, mis näeb ette, et teiste seadustega võib ettepaneku esitamise tähtajale sätestada erisusi (VVS v.r § 85 lg 33, VVS u.r § 753 lg 7). Nii näeb näiteks Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 17 lg 10 ette, et kui Rahandusministeerium tuvastab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, teeb ta 90 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusaktidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja.
11. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 10 III
12. Halduskohus mõistis 29.04.
13. a määrusega Justiitsministeeriumilt Aidu Tuulepark OÜ menetluskulude katteks välja 24 099,41 eurot (resolutsiooni p 7). Protesti esitaja leiab määruskaebuses, et kuivõrd protest tuleb sisuliselt läbi vaadata, siis ei ole seaduslik ega põhjendatud ka halduskohtu otsustus jätta kolmanda isiku menetluskulud protesti esitaja kanda ning halduskohtu määrus tuleb selles osas tühistada. Arvestades seda, et ringkonnakohus jätab määruskaebuse halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 (jätta protest läbi vaatamata) peale esitatud osas rahuldamata, tuleb määruskaebus rahuldamata jätta ka Justiitsministeeriumilt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise osas. Esitatud määruskaebuses ei ole Justiitsministeerium vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust.
14. Kolmas isik taotleb määruskaebemenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist summas 850,50 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arve spetsifikatsiooni kohaselt kulus volitatud esindajal määruskaebuse analüüsiks, vastuse koostamiseks ja selle täiendamiseks ning vastuse esitamiseks kokku 5 h ja 15 min. Kuivõrd määruskaebus puudutas valdavalt teemat, mille kohta kolmas isik on ka varem korduvalt oma seisukohti väljendanud, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude väljamõistmine kolmanda isiku poolt taotletud summa ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks mõista protesti esitajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 500 euro ulatuses.
15. Vastustaja taotleb määruskaebemenetluses 432 euro väljamõistmist. Tegemist on lepingulisele esindajale makstud tasuga. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole haldusorganil keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine oleks õigustatud (Riigikohtu 21.06.
16. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-26-12, punkt 30). Arvestades, et ehituslubade andmise menetlus ja järelevalvemenetluses osalemine jäävad haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidesse ning vastustaja ei ole vastupidist põhjendanud, jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11