3-19-1295/13

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2019, Tartu Haldusasja number 3-19-1295 Haldusasi Aleksei Nikiforovi kaebus õiguskantsleri kohustamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Nikiforovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.09.

1. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Aleksei Nikiforov RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Nikiforovi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 03.09.
2. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse osas, milles määruskaebus halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 peale jäeti rahuldamata, otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. A. Nikiforov esitas 04.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 22.07.2019 kaebuse täienduse. Kaebaja palus kohustada õiguskantslerit tõlkima talle saadetud vastused vene keelde. Kaebaja väitel saatis ta pöördumise Õiguskantsleri Kantseleile, avaldades soovi, et talle vastataks vene keeles, kuid sai vastuse eesti keeles (14.06.
4. a vastus nr 14-1/190909/1903073). Seejärel kirjutas ta Õiguskantsleri Kantseleile teist korda, paludes tõlkida vastuse vene keelde, kuid sai taas vastuse eesti keeles (12.07.
5. a vastus nr 14-1/190909/1903549). Kaebaja väitel Viru Vangla kontaktisik pole talle ajapuuduse tõttu veel tõlkimisel abiks saanud olla ning kontaktisik tõlgib üksnes vastuse sisu, mitte sõna-sõnalt. Seega ei saa kontaktisik probleemi lahendada. Kaebaja arvates on tal õigus saada riigiasutusest vastus vene keeles.
6. Tartu Halduskohus tagastas 03.09.
7. a määrusega kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis, et kaebusega halduskohtusse pöördumine eeldab, et asjas on üheks pooleks haldusorgan. Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg-st 1 ja HKMS §-st 4 koostoimes tuleneb, et õiguskantsler ei ole põhiseadusest tulenevaid järelevalve funktsioone täites haldusorganiks HKMS-i mõistes, mistõttu ei ole õiguskantsleri toimingute õiguspärasuse kontrollimine halduskohtu pädevuses, k.a kohustada õiguskantslerit tõlkima kaebajale saadetud vastused vene keelde. Kuna kaebus tagastatakse, puudus vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks.
8. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.09.
9. a määrus. Kaebaja väitel pöördus ta kohtusse oma õiguste kaitseks, kuid halduskohus ei saanud teda aidata. Seetõttu ta vaidlustab halduskohtu tegevuse ja pöördub ringkonnakohtusse. Kaebajale ei ole teada, mida antud olukorras teha või kuhu ta pöörduma peab. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Määruskaebemenetluses vaidlustab kaebaja Tartu Halduskohtu 03.09.
11. a määrust nii kaebuse tagastamise (määruse resolutsiooni p 1) kui ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmise (määruse resolutsiooni p 2) osas. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
12. Kaebaja väidetest nähtuvalt esitas ta Õiguskantsleri Kantseleile pöördumise, millele palus vastata vene keeles ning pärast eestikeelsete vastuste saamist ei osanud ta probleemi lahendamiseks muud teha, kui pöörduda kohtusse ja ta ei tea, kuhu mujale pöörduma peaks. ÕKS § 36 lg 1 kohaselt on Õiguskantsleri Kantselei õiguskantslerit kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav asutus. Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 sätestab, et haldusmenetluse keel on eesti keel. Keeleseaduse § 3 lg 1 sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel. Sama seaduse § 10 lg-st 1 tulenevalt toimub asutuste asjaajamine eesti keeles ning võõrkeelsele dokumendile vastatakse eesti keeles. Seega on ebaõige kaebaja arusaam, et vastavalt tema soovile peab riigiasutus talle kindlasti vastama vene keeles. Samas on kaebaja väidetest nähtuvalt talle teada, et Viru Vangla kontaktisik saab talle dokumendi tõlkida. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, et dokumendi suulist tõlkimist ei peaks pidama piisavaks. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et kaebajal on võimalik soovi korral saata dokument vanglast väljas asuvale isikule, kes saab tema jaoks korraldada selle tõlkimise (näiteks tõlkebüroos jmt).
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebaja kaebus on tagastatud, siis leidis halduskohus põhjendatult, et puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks ja jättis selle läbi vaatamata.
14. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.09.
15. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 2