Obsah (8)

§ 117§ 151§ 121§ 39§ 43§ 108§ 170§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1961 Määruse kuupäev 18.09.2019 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Jaago Roosmanni kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.07.2018 vastutusotsuse n

§ 117

lg 1 p 3) ning jätta kaebuse läbi vaatamata (

§ 151lg 1 p 3).

Kaebaja tasus 22.10.2018 määruses märgitud osamakseid kuni 10.04.

1. Kohus edastas 24.07.2019 nii kaebajale kui ka tema esindajale meeldetuletuse riigilõivu tasumise kohta, mille kaebaja esindaja sai kätte 30.07.
2. Meeldetuletuses selgitati, et kaebaja on riigilõivu tasumisega viivituses ning kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui kaebaja jätab neljandat korda riigilõivu osamakse tasumata. Kaebajal tuli
3. augustiks 2019 tasuda vahepealsed tasumata osamaksed koos selleks kuupäevaks tasumisele kuuluva osamaksega ehk hiljemalt 10.08.2019 tuli tasuda riigilõiv summas 255 eurot. Riigilõivu ei tasutud. Tartu Halduskohtu 19.08.2019 määrusega tühistati J. Roosmannile menetlusabi andmine 22.10.2018 määruse alusel. Kaebajat kohustati tasuma kaebuselt riigilõiv summas 318,75 eurot viie päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Sama määrusega tühistati kirjaliku menetluse algusaeg (16.09.2019) ning kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg (27.09.2019). Tartu Halduskohtu 19.08.2019 määrus menetlusabi andmise tühistamise kohta jõustus 11.09.
4. Seega tuli riigilõiv tasuda hiljemalt 16.09.
5. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud. Kohtu seisukoht 2.

§ 151

lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 1 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Kaebajale anti menetlusabi, mis seisnes riigilõivu tasumises ositi, kuid kaebaja on jätnud riigilõivu osamaksed alates 10.05.2019 tasumata. Seega on kohus menetlusabi andmise tühistanud ja on andnud kaebajale täiendava tähtja riigilõivu tasumiseks, mida kaebaja ei ole teinud. Kohus asub seisukohale, et J. Roosmanni kaebust ei ole võimalik menetleda, sest kaebajal on riigilõiv osaliselt tasumata ning kaebus ei ole seetõttu lubatav. Lähtudes ülaltoodust, leiab kohus, et J. Roosmanni kaebus haldusasjas nr 3-18-1961 tuleb jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 1 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 446,25 eurot, mille kaebaja tasus ositi kuni 10.04.2019. See kulu jääb kaebaja enda kanda. Kui vastustaja soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, siis on vastustajal võimalik taotleda täiendava määruse tegemist (

§ 170

lg 1 p 3, § 178 lg 3) ning esitada koos täiendava määruse taotlusega ka kuludokumendid. Samas märgib kohus, et üldjuhul vastustaja menetluskulusid kaebajalt välja ei mõisteta. 2 4. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (

§ 175lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3