KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- oktoober 2019 (kirjalik menetlus) 1-17-5747 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Igor Bondarenko (isikukood 37005182239) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- septembri
- a määrus Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- septembri
- a määrus muutmata.
- Määruskaebus jätta rahuldamata.
- Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Igor Bondarenkole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot.
- Mõista Igor Bondarenkolt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- juuni 2017 otsusega tunnistati Igor Bondarenko süüdi Karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi. Teda karistati 3 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaeg algas
- märtsil 2017 ja lõpeb
- oktoobril
- Viru Vangla ja prokurör I. Bondarenko tingimisi enne tähtaegset vabastamist ei toeta.
- Viru Maakohtu
- septembri
- a määrusega ei vabastatud I. Bondarenkot. Kohus tuvastas, et esinevad vabastamise formaalsed eeldused, ent täitmata on materiaalsed alused.
- I. Bondarenkot on kriminaalkorras karistatud 22 korda. Tal on kaks kehtivad karistust. Vangistuses viibitud paarikümne aasta jooksul on ta lühikesi perioode olnud vabaduses. Maakohus järeldas sellest, et I. Bondarenko ei ole karistustest järeldusi teinud ega oma käitumist parandanud. Maakohtul puudus veendumus, et kinnipeetav seekord ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. Kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus on pigem negatiivne.
- I. Bondarenko ei ole end isegi vanglas hästi üleval pidanud. Tal on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et tegemist on allumatu inimesega. Ehkki enamus karistusi on määratud tööle mitteasumise eest ning kaitsja arvates väheolulised, näitab see kinnipeetava üldist suhtumist töösse. Maakohtul puudus usk, et I. Bondarenko asuks vabanemise korral tööle. Viimased kuriteod olid sooritatud majandusliku kasu saamiseks. Arvestades kinnipeetava negatiivset suhtumist töösse, esineb reaalne oht, et oma majandusliku toimetuleku tagamiseks paneb kinnipeetav toime uued kuriteod. Oluliselt hakkavad kinnipeetava majanduslikku olukorda vabanemise korral mõjutama ka tasumata rahalised kohustused.
- Positiivseks pidas kohus I. Bondarenko vestlusi kriminaalhooldusametnikuga. Viimase arvamuse kohaselt on siiski kaheldav kinnipeetava soov loobuda kuritegelikust käitumisest I. Bondarenkol välja kujunenud põhimõtete tõttu, millest ta ei ole valmis loobuma.
- Vabanemisel asub I. Bondarenko elama õe juurde. Ka pärast eelmist vangistust elas ta õe juures, ent vaid 2 nädalat. Edasi tal püsiv elukoht puudus. Seega ei välista õe juurde elama asumine uute kuritegude toimepanemist. Elukoht õe juures ei ole ilmselt ka püsiv.
- Iseloomustuse kohaselt on I. Bondarenko kuriteod muutunud ühiskonnaohtlikumaks. I. Bondarenko suhtes on menetluses uus kriminaalasi. See iseloomustab kinnipeetava käitumist ja suhtumist õigusnormidesse.
- Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et antud uute kuritegude toimepanemise risk I. Bondarenko vabanemisel oleks endiselt suur. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad sõltuvusainete probleem, mõjutatavus grupi poolt, riskiv ja hoolimatu elustiil, vigadest järelduste mittetegemine ja nende kordamine ning tagajärgedele mittemõtlemine. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja I. Bondarenko vabastamist tingimisi enne tähtaega.
- Maakohus on jätnud tähelepanuta rea asjaolusid, mis on viinud väära otsustuseni. Maakohus on arvestanud kustunud karistusi, mis aga kohtupraktikat arvestades lubatav ei ole. Negatiivsena on maakohus arvestanud ka I. Bondarenko suhtes menetletud kriminaalasjaga. Antud asjas lõpetati kriminaalmenetlus ja I. Bondarenkole saadetud määrus edastatakse ka ringkonnakohtule.
- I. Bondarenkole määratud distsiplinaarkaristused on valdavalt tööle mitteasumise korralduse rikkumise eest. Süüdlane kinnitas, et ei ole tööleasumise vastu, ent mitte 18 sendi eest tunnis. Kohus on teinud I. Bondarenko selgitusest väärad järeldused negatiivse suhtumise 2
(4)kohta töösse. Tal on keevitaja, puusepa ja treiali kutse, millega end majanduslikult kindlustada. Ka õde on nõus toetama eluasemega ja materiaalselt. Seega puudub oht, et majandusliku toimetuleku kindlustamiseks hakkaks süüdlane toime panema uusi õigusrikkumisi. I. Bondarenkole on võimalik panna kohustus võtta end Töötukassas arvele.
- Süüdimõistetuga on läbi viidud vestlused kuritegelikust käitumisest ja väärtushinnangutest. I. Bondarenko oli nendel vestlustel aktiivne, avatud ja mõistev. Vestluste tulemusena on ta motiveeritud elama õiguskuulekalt. Ta on seadnud tulevikuks reaalsed eesmärgid vältida varasemat suhtlusringkonda, keskenduda perele ja tööle ning kodu loomisele. Vangla hinnangul hindab süüdimõistetu negatiivseks toime pandud kuritegu ning on aru saanud, et oma tegude eest tuleb vastutada. Seega on individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid täidetud. I. Bondarenko on võimalik vabastada käitumiskontrolli nõuetega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Praegusel juhul on maakohtu määrusele ette heidetud kustunud karistustega arvestamist ning esitatud tõend, mille kohaselt lõpetati I. Bondarenko suhtes kriminaalasi. Seega ei tohiks seda kasutada süüdlase mittevabastamise argumendina. Lisaks leitakse, et maakohus on teinud põhjendamatu järelduse I. Bondarenko töössesuhtumise osas. Tegelikult puudub oht nii majandusliku toimetulekut kui muid asjaolusid (vt määruse p 14) arvestades.
- Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule ette heita asjaolu, et ta arvestas I. Bondarenko suhtes menetletava kuriteoga tema ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisel. Kohtukolleegium leiab, et isegi kui kriminaalmenetlust ei oleks antud asjas lõpetatud, poleks see olnud lubatav. See minetus ei tingi aga maakohtu määruse tühistamist, kuivõrd lahendist ei nähtu, et tegemist oleks ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulise kaalukeelega, millega maakohus oleks välistanud süüdlase vabastamata jätmise.
- Ülejäänud osas on maakohus I. Bondarenko ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt jätmata süüdlase vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ja omistamata ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohus leiab, et kohus arvestas õigesti I. Bondarenko kehtivate distsiplinaarkaristustega. Asjaolu, et isikul on põhimõtted mitte töötada 18 sendi eest tunnis, ei muuda maakohtu järeldusi põhjendamatuteks. Tööga seonduvalt on ohtu ja riski täheldatud ka iseloomustuses, millest nähtub, et I. Bondarenko ei ole ametlikult töötanud. Sissetulekud on ta saanud kas mitteametlikult töötades või kuritegelikul teel. I. Bondarenkol on ka suured võlanõuded. Üksnes ametioskused ei taga, et isik ka reaalselt tööle asuks. Seega ei jaga kohtukolleegium kaitsja optimismi, justkui puuduks I. Bondarenko puhul uute õigusrikkumiste toimepanemise oht majandusliku toimetuleku kindlustamiseks. Maakohus on välja toonud, et I. Bondarenko on 20 aasta vältel vabaduses viibinud lühikesi perioode. Kohtukolleegium ei usu, et vaid läbi viidud vestlused kuritegelikust käitumisest ja väärtushinnangutest ning süüdlase avatud ja mõistev olek annaks lootust, et ta on nüüd motiveeritud elama õiguskuulekalt. 3
(4)Iseloomustus kinnitab tõepoolest, et I. Bondarenko sooviks on vältida varasemat suhtlusringkonda, keskenduda perele ja tööle ning kodu loomisele. Samas aga on iseloomustuses välja toodud ka isiku hoiakutes, mõtlemises ja käitumises riskid ning ohud, mis näitavad, et I. Bondarenko ei oska probleeme sihipäraselt lahendada ega näha seaduspäraseid lahendusi.
- Ringkonnakohus ei arva, et I astme kohus oleks arvestanud kustunud karistustega. Kohus on sõnaselgelt välja toonud, et I. Bondarenkol on kaks kehtivat kriminaalkaristust. I. Bondarenko vabastamise välistas see, et tema retsidiivsusriski tegurid kaalusid üles teda positiivselt iseloomustava.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määruse tõlkimiseks ja selle selgitamiseks süüdimõistetule 15 minutit ja määruskaebuse koostamiseks pool tundi, mille eest ta palub määrata Ida-Viru Advokaadibüroole riigi õigusabi tasu 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel I. Bondarenko kanda. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 4
(4)