2-18-10722 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja Kohtunik Leanika Tamm 23.jaanuar 2019 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-10722 O V hagiavaldus elatisraha vähendamiseks Tsiviilasja hind 3123 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O V IK xxxxxxxxxxx Kostja: E T IK xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxx x, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx Kostja seaduslik esindaja: H T IKxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx e-post xxx@xxx Kostja esindaja riigi menetlusabi korras: Advokaat Eve Jundas Advokaadibüroo Legalia rapla@legalia.ee RESOLUTSIOON Jätta O V hagi E T vastu elatise vähendamise nõudes täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi kulud kostjale jäävad Eesti Vabariigi kanda. Kõik muud menetluskulud jätta hageja kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil. 08.01.2019 HAGI NÕUE, ASJAOLUD JA POOLTE ARGUMENDID Hageja nõue
- Hageja nõuab varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatise vähendamist alla Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 toodud miinimummäära. Kohtuistungil tehtud 2-18-10722 suulise nõude täpsustuse kohaselt peab hageja tulenevalt Pärnu Maakohtu otsusest tsiviilasjas 2-15-15546 maksma elatist oma alaealisele lapsele, E T igakuises summas 347 eurot kuus alates 22.02.2018, mis on üle PKS § 101 lg 1 kehtestatud miinimumi. Hageja leiab, et ta ei ole suuteline maksma kostjale elatist kohtu poolt määratud summas kuna tema sissetulekust ei piisa elatise tasumiseks kahele lapsele. Ülikoolis käiva poja kulud on suured (sh . korter üürilepingust nähtuvalt on igakuine üürisumma 250 eurot, (tlk 10-15) ning tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps, kes sattuks võrreldes kostjaga halvemasse olukorda. Hageja väidab, et tema sissetulek ei võimalda tal maksta seadusega ette nähtud minimaalselt elatist ning arvestades hageja materiaalset olukorda palub hageja vastavalt PKS § 102 lg 2 vähendada elatist alla seaduses ette nähtud alammäära. Hageja suuliselt väljendatud seisukohast tulenevalt on tema võimeline maksma alaealisele lapsele elatist 90 (üheksakümmend) eurot kuus. Hageja sissetuleku kuus väidete kohaselt on 300 eurot kuus, sellest tuleb tasuda eluasemekulud 300 eurot kuus ja toidukulud 300 eurot kuus. Need on kulutused, mis on hagejal katmata, hageja elab praegu võlgu. Hageja selgitab täiendavalt (istungi helisalvestis 15:10:46 -15:15:02) , et temal tööd ei ole, elab juhutöödest. On iseenda tööandja. Selgitab, et ettevõtlus kahjumis ei ole, aga tulusid ei oska nimetada. Selgitab, et kohtutäitur tema ettevõttest tema tuludest midagi kinni pidada ei saa, elatist ta sel viisil ei maksa. Tasu saan dividendidena kord aastas. Hageja selgitab, et kui ta asuks oma ettevõttes tööle, siis riigi kõrge maksukoormise tõttu ta ennast välja ei veaks ning seetõttu ta ennast ettevõttese tööle ei vormista.
- Hageja ei ole hagi asjaolude ega nõude tõendamiseks esitanud muide tõendeid kui hageja pojaga sõlmitud üürilepingu korteri üürimiseks xxxxxx (tlk 10-15). Kohus juhtis eelistungil 08.01.2019 hageja tähelepanu tõendamiskoormisele ja nõude puudustele kuid hageja ei soovinud muid tõendeid esitada ega puudusi kõrvaldada. Samuti ei ole hageja tõendanud oma sissetulekute suurust, püsikulutusi ega varalist olukorda. Kostja seisukohad
- Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja on kostja väitel teinud kõik endast oleneva vara kõrvaldamisel, on muutnud end täielikult varatuks. Ta on varjanud sissetulekuid, töötanud mitteametlikult, kandnud sissetulekuid teiste isikute arvele. Kostjale teadaolevalt on hageja loodud firmade OÜ xxxxxxx ja OÜ xxxxxxxxx arvetele kuni käesoleva ajani laekunud suured rahasummad. Eeltoodust tingituna pole kohtutäituril olnud võimalik kohtuotsust täita ja elatist kostja kasuks sisse nõuda. Hageja tegi ka kõikvõimaliku selleks, et asjaarutamist kohtus venitada , tegutsedes samal ajal aktiivselt enda varatuks muutmisega. Hagejat ei ole suutnud mõjutada ka asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalhoidumise eest, temalt kui kuritahtlikult elatise maksmisest kõrvalehoidujalt on kohtutäituri avalduse alusel ära võetud juhtimisõigus. Hageja on kostja vastu esitanud Pärnu Maakohtule alusetu nõude väidetava seltsingulepingu alusel nõudesummas 15 000 eurot. Ka eelnimetatud hagi oli põhjendamatu ja jäeti rahuldamata. Käesoleval ajal menetletakse järjekordselt üldmenetluse korras Pärnu Maakohtus hageja kriminaalasja elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumise eest. Järgmine kohtuistung toimub 30.11.2018.a. Kostja on tõenditena esitanud kõiki hageja ja kostja suhteid puudutavate kohtulahendite ärakirjad (107-171) ning tõendid selle kohta, et hageja ei täida ülalpidamiskohustust kostja suhtes (184-186), vaid teeb omalt poolt kõik võimaliku ülalpidamiskohustuse vältimiseks – kinkelepingud, äriühingute registrikaardid (tlk 172182). Samuti on kostja 17.12.2018 esitanud täiendava tõendi selle kohta, et kostja vajab intensiivset logopeedilist ravi. 2
(5)2-18-10722 KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata eelkõige nõude tõendamatuse tõttu – hageja ei ole välja toonud ühtegi alust, millest tulenevalt kohus saaks elatist vähendada alla seaduses ette nähtud miinimumi.
- Käesolevas vaidluses kuulub kohaldamisele PKS § 96, millest tulenevalt on hagejal kui täisealisel vanemal kohustus anda ülalpidamist ning PKS § 98 lg 1 on eelistatud elatise saajaks alaealised lapsed. PKS § 102 lg 2 järgi peab ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg 1 ette nähtud alammäära peab esinema mõjuv põhjus. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
- Kostja on mõjuva põhjusena suuliselt välja toonud järgmised asjaolud: • ebapiisav sissetulek, mida kostja vastuoluliste selgituste kohaselt ei ole võimalik tuvastada ning püsikulud 600 eurot kuus, mille olemasolu ja kandmist ei ole hageja tõendanud. • teise lapse olemasolu, kes on täisealine ja kelle suhtes hagejal on ülalpidamiskohustus, kuid hageja on istungil suuliselt selgitanud, et tal ei ole praegu piisavalt vahendeid ka täisealise lapse ülalpidamiseks. • Hageja selgitab, et tal puuduvas sissetulekud, sest tal puudub hetkel ülevaade oma sissetulekutest ja sellega seonduvast maksukoormisest, kuna seda tuleb 2018 aasta kohta arvestada alles 2019 aastal ja ta ei saa ühtegi tõendit esitada.
- Kohus võtab arvesse, et hagejalt on Pärnu Maakohtu otsusest tsiviilasjas 2-15-15546 maksma elatist oma alaealisele lapsele, E T igakuises summas 347 eurot kuus alates 22.02.2018, mis on üle PKS § 101 lg 1 kehtestatud miinimumi Sealjuures on kohus elatist kindlaks määrates arvesse võtnud, et hagejal on teine alaealine ülalpeetav, laps O V. Kostja esitatud tõendistest nähtuvalt on hageja teine laps, O V saanud täisealiseks ning õpib kõrgkoolis ja tegeleb selle kõrvalt ettevõtlusega (on loonud 02.10.2017 oma firma xxxxxxxxx OÜ (tlk 182-182), mis on registreeritud hageja elukohta). Kostja on esitanud kohtuotsuse (tlk 169-171) kriminaalasjas nr 1-17-11396 sõlminud kokkuleppemenetluse Karistusseadustiku § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteos süüdimõistmises hagejale, alaealisele lapsele E T elatise maksmisest kõrvalehoidumises. Käesoleval ajal on Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja menetluses veel üks kriminaalasi seoses hageja poolt tulude varjamisega.
- Kostja on esitanud tõendina äriregistri väljavõtte xxxxxxxxx OÜ kohta (tlk 183), mis kuulub O V ja on registreeriud hageja elukohta. Sellest järeldab kohus, et hageja kõrgkoolis õppiv poeg O V tegeleb ettevõtlusega ja võib eeldada, et ta saab iseseisvat tulu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit täisealise poja ülalpidamiskohustuse täitmise kohta, vaid on istungil selgitanud, et ta seda kohustust praegu ei täida. Seega eeldab kohus, et hagejal puudub vajadus kõrgkoolis õppivale täisealiseks saanud pojale ülalpidamist anda ning hageja viidatud alust arvestada temal teiste ülalpidamiskohustust vajavate isikute ülalpidamisega ei esine. 3
(5)2-18-10722
- Kohus märgib, et elatist maksma kohustatud vanem on PKS §102 lõikes 1 nimetatud olukorras kohustatud kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuvaks põhjuseks miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmiseks võib olla lisaks seaduses nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kohus on hagejale käesolevas menetluses selgitanud, et PKS § 102 lg2 toodud mõjuva põhjuste tõendamiskoormis on poolel, kes elatise vähendamist alla miinimumi taotleb.
- Käesolevas kohtumenetluses ei ole kohtul võimalik tuvastada, millised on hageja sissetulekud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendid mõjuva põhjuse olemasolude kohta. Erandlikult on menetluse eseme ja asjaolude kohta kõik asjassepuutuvad tõendid (sh. kohtuotsuse varasema elatise väljamõistmise kohta) esitanud kostja. Hageja menetluslikust käitumisest ja istungil antud selgitustest on kohtu arvates üheselt selge, et hageja varjab tahtlikult nii oma tulusid kui ka enese ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Seda illustreerib kõige paremini asjaolu, et hageja ei ole esindanud ja ei soovi esitada mingeid tõendeid mistahes tulu saamise või enda ülalpidamiseks tehtavatest kulutuste ega muude elatise vähendamist asjaolude kohta. Kostja poolt esitatud kohtuotsuste, täituri teatiste ja kinnistu kinkelepingu põhjal möönab kohus, et kostja väited hageja tahtlikult tegutsenud eesmärgiga vähendada oma tulusid ja vara viisil, mis välistaks elatise sissenõudmise võimalused täitemenetluses on jälgitavad ning tuvastatavad.
- Nii hageja kui ka kostja ei ole hageja nõus elatise vähendamiseks seaduses ette nähtud miinimumini, kostja poolt kohtuistungil esitatud suuliseks põhjenduseks on lapse tervisliku seisundi halvenemine ja E T seoses tervisliku seisundiga tehtavad lisakulutused, mis suuruses 77 eurot kuus kuluvad kostja logopeedilisele ravile. Kohus märgib et hageja ei ole vaidlustanud ei kostja ülalpidamiseks vajaminevate igakuiste kulutuste suurust ega lisakulutusi logopeedilisele ravile või ravivajaduse olemasolule (tõend ravivajaduse olemasolu kohta tlk 197).
- Kohus on veendumusel, hagi jääb rahuldamata põhusel, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja elustandard ei ole tuvastatav, samuti ei ole tuvastatav, et hageja oleks majanduslikult raskes olukorras. Kohus märgib, et hageja olukord võrreldes Pärnu Maakohtu poolt tsiviilasjas 2-15-15546 tehtud otsusega on objektiivselt võttes paranenud, kuna tema ülalpidamisel olnud teine laps on saanud täisealiseks.
- Kohus rõhutab, et alaealiste laste vanematel on tulenevalt Perekonnaseaduse mõttest kohustus alaealist last ülal pidama, ning selleks tuleb vanemal hankida endale sissetulek, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem on 4
(5)2-18-10722 kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Käesoleval juhul on kohus veendunud, et hageja on toiminud seadusandja soovitusele vastupidiselt ja teinud kõik endast oleneva, et oma tulusid vähendada ja sissetulekuid varjata. Selline pahauskne käitumine ei anna kohtu hinnangul mitte mingit alust juba varasemalt hagejalt välja mõistetud elatise vähendamiseks, eriti arvesse võttes asjaolud, et asjaolud võrreldes varasema kohtuotsuse tegemise ajaga on muutunud hageja jaoks oluliselt soodsamaks seoses teise alaealise lapse täisealiseks saamisega. Tuvastatav on ka täisealiseks saanud lapse tegutsemine ettevõtluses. Kohus on seisukohal, et lähtudes hageja poolt toodud asjaoludest ja kostja esitatud tõenditest on ilmne, et käesolevas tsiviilasjas ei esine PKS § 102 lg 2 toodud aluseid elatise vähendamiseks, sealhulgas vähendamiseks alla PKS § 101 lg 1 toodud alammäära. 14. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et O V rahuldamata. hagi tuleb jätta täies ulatuses Menetluskulud 15. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg 1 kannab menetluskulud antud tsiviilasjas hageja. Välja mõistetavad menetluskulud käesolevas asjas puuduvad. Kostjale antud riigi õigusabi kulud on antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, kohus jätab riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 5
(5)