RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-122860 Otsuse kuupäev Tartu, 28. oktoober 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Ants Kul

) § 652 lg 5). Ringkonnakohus viitas

§ 49

lg-le 1 ja § 50 lg 1 p-le 9 ning selgitas, et kohtuistung tuleb tsiviilkohtumenetluses alati protokollida. Kohtuistungi protokoll peab võimalikult kokkuvõtlikult edasi andma kohtuistungi olulist sisu ning asja lahendamise ja võimaliku edasikaebamise seisukohalt tähtsat. Protokolli vorminõuded sätestab

§ 51

. Kohtuistungi võib täielikult või osaliselt salvestada heli-, video- või muule andmekandjale, kuid sel juhul tuleb koostada protokoll viivitamata pärast kohtuistungit (

§ 52lg 1).

Maakohtu

1. augusti
2. a istungi protokollist nähtus, et maakohus selgitas menetlusosalistele, et istung salvestatakse

§ 52kohaselt, kuid tunnistajate M.

Duzenko ja D. Bojarova ütlusi ei protokollitud. Maakohus ei protokollinud isegi tunnistajate ütluste põhisisu (

§ 50lg 1 p 9).

Protokollist nähtus üksnes, et tunnistajatele on küsimusi esitatud. Protokolliga tutvudes polnud võimalik tuvastada, milliseid küsimusi tunnistajatelt küsiti ja milliseid asja lahendamiseks olulisi vastuseid nad andsid.

§ 52

lg 2 on erand

§ 49

ja § 50 lg 1 p 9 suhtes ning seda tuleb tõlgendada kitsendavalt.

§ 52

lg-s 2 sätestatud kohtu õigus loobuda tunnistajate ütluste protokollimisest saab olla lubatud vaid ulatuses, milles need ütlused ei mõjuta ilmselt asja lahendamist.

§ 52

lg-t 2 tuleks tõlgendada selliselt, et eelkõige võib piirduda tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste salvestatud ütluste ning vaatluse salvestatud tulemuste kohta protokolli märke tegemisega vaid siis, kui sellega ei jäeta protokollist välja asja lahendamise seisukohalt olulist. Selline tõlgendus on kooskõlas

§ 50lg-ga 1.

Kui tunnistaja ütlused sisaldavad asja lahendamisel olulist teavet ning kohus otsuse tegemisel tunnistaja ütlustele ka tugineb, siis ei või jätta tunnistaja ütlusi kirjalikult protokollimata. Kohtuistungi (mh digitaalne) protokoll ei ole mõeldud üksnes maakohtu 3

§ 52lg 2 tähenduses üldjuhul vajalikuks pidada tunnistajate ütluste protokollimist.

Lisaks ei olnud tunnistaja D. Bojarova ütlusi võimalik helisalvestist kuulates kontrollida, kuna tunnistaja andis ütlusi vene keeles ja neid ei tõlgitud eesti keelde. Helisalvestise kohaselt soovis D. Bojarova anda ütlusi vene keeles ning maakohus lubas seda. Tegemist ei olnud

§ 32lg-s 2 sätestatud erandiga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud võõrkeelsete tunnistajate ütluste puhul tegemist olukorraga, mida saaks lahendada tagantjärele helisalvestise põhjal tõlke esitamise teel (

§ 33lg 1).

Ringkonnakohtul ei olnud võimalik tunnistajate ütlusi hinnata ja menetluslikke puudusi kõrvaldada, kuna puudus nõuetekohane protokoll, st tunnistajate ütlused ei olnud protokollitud ja D. Bojarova ütlused helisalvestisel olid vene keeles. Tunnistajate ütlustest olulisima protokollimata jätmise saab kõrvaldada üksnes tunnistajate uue ärakuulamise teel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse või alternatiivselt saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt viitas ringkonnakohus otsuse tegemisel vääralt

§ 50

lg 1 rikkumisele olukorras, kus istung salvestati ja kohaldada tuli

§ 52lg-t 2, mida ringkonnakohus tõlgendas põhjendamatult kitsendavalt.

Praktikas on

§ 52

lg-t 1 kohaldatud tunnistajate ütluste paremaks talletamiseks, kuna suulise tõendi salvestamine ja taasesitamine annab kohtutele võimaluse veenduda tunnistaja öeldus ja hoomata tunnistaja ütlusi tervikuna.

§ 52

lg 2 alusel võib kohus tunnistajate ütluste osas jätta protokolli koostamata, tehes protokolli üksnes märke. Viidatud sättest tuleneb selgelt, et salvestise põhisisu protokollitakse üksnes ja ainult poole nõudmisel. Ühegi

-i sätte kohaselt ei ole kohtul kohustust helisalvestatud istungit eraldi (mh põhisisu osas) protokollida.

§ 52

ei täpsusta kirjalikule protokollile sätestatud nõudeid, vaid sätestab eraldiseisva kohtuistungi talletamise viisi (sellele kohalduvad üksnes kirjaliku protokolli sisu, mitte aga vormi nõuded). Istungi salvestisest peavad nähtuma

§-s 50 sätestatud nõuded ning need ei pea olema ümber kirjutatud protokolli. Sellist tõlgendust toetab

§ 51lg 2 alusel vastu võetud justiitsministri 18.

detsembri 2017. a määrus nr 26 „Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord“ (määrus nr 26). Helisalvestatud istungi kohta koostatakse digitaalne protokoll (määruse nr 26 § 3 lg 1,

§-d 51 ja 52). Ringkonnakohus oleks saanud maakohtu menetluslikud minetused kõrvaldada. Tunnistaja ütluste tõlke puudumine ei ole selline rikkumine, mille kõrvaldamiseks on vaja saata asi tagasi maakohtule tunnistajate uueks ülekuulamiseks. Helisalvestis on võimalik tõlkida. Asja maakohtusse tagasisaatmine rikub poolte menetlusõigusi, kuna asja lahendamine venib ja pooled kannavad suuremaid menetluskulusid. Lisaks tekitab isiku teist korda ülekuulamine poolte vahel veelgi suuremaid vaidlusi tunnistaja ütluste üle. Tunnistaja ei suuda anda kaks korda täpselt samasuguseid ütlusi ning pooled hakkavad tunnistajalt küsima, miks tema ütlused ajas erinevad või miks ta ei mäleta enam üht või teist asjaolu, ega keskendu sisulisele ülekuulamisele. Kostja esitas koos kaebusega tunnistaja D. Bojarova ütluste tõlke. Tõlge ja helisalvestatud protokoll võimaldavad jälgida tunnistaja ütlusi. 8. Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. 4

§ 692lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb saata

§ 691p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Hageja on esitanud kostja vastu suulisest töövõtulepingust tuleneva nõude, mille sõlmimist ja tingimusi on hageja soovinud tõendada eelkõige kahe tunnistaja ütlustega. Maakohtu
2. augusti
3. a istungi protokollist nähtub, et kohus teatas pooltele, et istung helisalvestatakse

§ 52kohaselt ja salvestis lisatakse toimikule (II kd, tl-d 8-8 pöördel).

Samal istungil kuulati ära ka tunnistajad M. Duzenko ja D. Bojarova, kelle ütlused helisalvestati. Pooled ei vaidle selle üle, et tunnistajate ütluste põhisisu kohta eraldi kirjalikku protokolli ei koostatud ning tunnistaja D. Bojarova andis ütlusi vene keeles.

1. Ringkonnakohus leidis, et eelnimetatuga kaasneb maakohtu otsuse tühistamine apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata, kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ja rikkumist ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada. Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmisel andis ringkonnakohus juhise, et maakohus peab tunnistajad uuesti ära kuulama ja tunnistajate ütlused tuleb protokollida, kuna helisalvestis ei asenda protokolli ja tunnistajate ütlustel on praeguse asja lahendamisel määrav tähtsus. Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus kohtuistungil antud tunnistajate ütluste helisalvestamisel menetlusõiguse norme sellega, kui jättis tunnistajate ütluste kohta kirjaliku protokolli koostamata olukorras, kus tunnistaja ütlused sisaldavad asja lahendamisel olulist teavet ja kohus otsuse tegemisel tunnistaja ütlustele ka tugineb.
2. Esiteks käsitleb kolleegium digitaalse protokolli koostamist ning kohtuistungil helisalvestatud tunnistajate ütluste protokollimist. 13.
3. Asja materjalidest nähtub, et maakohus laadis e-toimikusse
4. augusti
5. a kohtuistungi helisalvestise nimega „16_08_17_istung_2_16_122860.dcr“ ning kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri digitaalselt allkirjastatud istungiprotokolli PDF-formaadis nimega „16_08_17_istung_2_16_122860.pdf“. Viimane on lisatud ka tsiviilasja pabertoimikusse (II kd, tl-d 8-8 pöördel). Digitaalsele protokollile ja selle kohta esitatud vastuväidete vormistamisele ning protokolli allkirjastamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab

§ 51lg 2 kohaselt valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Viidatud sätte alusel kehtestatud määruse nr 26 § 3 lg 1 järgi vormistatakse helisalvestatava kohtuistungi protokoll digitaalselt selliselt, et markeeritud helisalvestis ja kohtuistungi protokoll seotakse üheks dokumendiks ning see salvestatakse PDF-formaadis. Määruse nr 26 § 3 lg 2 kohaselt lisatakse määruse nr 26 § 3 lg-s 1 sätestatud viisil vormistatud protokolli päisesse märge kohtuistungi helisalvestamise kohta ja helisalvestise faili nimi. Määruse nr 26 § 2 lg 1 järgi salvestatakse helisalvestise fail vormingus, mis võimaldab eristada helisalvestise markeeritud osi ja valida neid kuulamiseks ning tagab markeeringute säilimise. Määruse nr 26 § 2 lg 2 kohaselt salvestatakse helisalvestise fail nimega, mille moodustab: kohtuistungi toimumise kuupäev, sõna „istung”, kohtuasja number. Kohtuasja numbris asendatakse sidekriips alakriipsuga. Kuigi määrus nr 26 ei kehtinud maakohtu 16. augusti 2017. a istungi protokolli vormistamise ajal ja valdkonna eest vastutav minister ei olnud

§ 51lg 2 alusel kehtestanud ka muud määrust, vastab 5

§ 49

lg 1 näeb üldnormina ette kohustuse kohtuistungid alati protokollida, sätestab nii praegu kehtiv kui ka vaidlusaluse menetlustoimingu ajal (16. august 2017) kehtinud

§ 52

lg 2 erinormina ette, et tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste salvestatud ütluste ning vaatluse salvestatud tulemuste kohta tehakse protokolli üksnes märge, välja arvatud juhul, kui pool nõuab menetluse jooksul salvestiste põhisisu protokollimist või kui kohus peab seda vajalikuks. Seega on

§ 52

lg-ga 2 mh antud kohtule diskretsioon protokollida tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste salvestatud ütluste ning vaatluse salvestatud tulemuste puhul salvestiste põhisisu olukorras, kus kohus peab seda vajalikuks. Kolleegium leiab, et kohus peab

§ 52

lg-st 2 tulenevat diskretsiooniõigust kohaldama selliselt, et protokollib salvestiste põhisisu alati, kui tunnistaja ütluste, eksperdi suulise arvamuse ja menetlusosalise vande all antud seletusega soovitakse tõendada asjaolusid, millest asja lahendamine olulises osas sõltub. Tunnistaja ütluste põhisisu protokollimine tagab kohtule efektiivsema võimaluse tunnistaja ütluste alusel asjaolude tuvastamiseks ning tagab menetlusosalistele efektiivsema võimaluse teostada kaebeõigust tõendite hindamise vaidlustamise kontekstis. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et salvestatud ütluste ja vaatluse tulemuste kohta protokolli märke tegemisega võib piirduda üksnes siis, kui sellega ei jäeta protokollist välja asja lahendamise seisukohalt olulist. 13.3. Kolleegium peab kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil vajalikuks selgitada lisaks järgmist.

§ 52

lg 2 sätestab ainult tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste salvestatud ütluste ning vaatluse salvestatud tulemuste protokollimata jätmise võimaluse. Viidatud norm ega muu säte ei võimalda teha järeldust, et digitaalse protokolli koostamisel võiksid muud

§ 50

lg-s 1 märgitud andmed (sh nt menetlusosaliste avaldused ja taotlused, istungil tehtud korraldused ja lahendid) kohtuistungi helisalvestamisel jääda

§ 51lg-s 1 sätestatud vormis protokollimata.

14. Järgmiseks käsitleb kolleegium võõrkeeles antud tunnistajate ütluste tähendust ja ringkonnakohtu õigusi apellatsioonkaebuse lahendamisel. 14.1.

§ 32

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 32

lg 2 esimese lause järgi protokollitakse kohtuistung ja muud menetlustoimingud eesti keeles.

§ 32

lg 2 teise lause alusel võib kohus istungil võõrkeeles antud ütlused või seletused märkida protokolli lisaks nende sisu eestikeelsele tõlkele ka nende esitamise keeles, kui see on vajalik ütluse või seletuse sisu täpseks edastamiseks. Isik, kes ei valda eesti keelt, annab vande või allkirja tema vastutuse eest hoiatamise kohta keeles, mida ta valdab, ning allkirjastab eestikeelse vande või hoiatuse teksti, mis on vahetult isikule tõlgitud (

§ 36

). Seega ei tulene kehtivast seadusest võimalust kohtul ka menetlusosaliste nõusolekul menetleda asja muus keeles kui eesti keeles. 14.

1. Praegu ilmneb maakohtu
2. augusti
3. a istungi helisalvestist kuulates, et kohtu loal ja menetlusosaliste nõusolekul andis tunnistaja D. Bojarova ütlusi vene keeles. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et tunnistaja D. Bojarova ütluste andmine vene keeles ilma tõlketa on oluline menetlusnormi rikkumine. Kolleegiumi hinnangul saab tunnistaja ütluste eestikeelse tõlke puudumise üldjuhul kõrvaldada üksnes tunnistaja uue ärakuulamise teel. 6

§ 2

) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8191/82, p 11;
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14, p 13).

§ 656

lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peab ringkonnakohus vajaduse korral hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid. Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusõiguse normi rikkumise, mis seisnes tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmises, saab ringkonnakohus tunnistajaid üle kuulates ise kõrvaldada (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58411/148, p 15.5). Kolleegium jääb eelviidatud seisukohtade juurde ja leiab, et praeguses asjas oleks ringkonnakohus saanud asja ise lahendada. Ringkonnakohus oleks saanud maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldada ise tunnistajate M. Duzenko ja D. Bojarova uue ärakuulamise teel. Eelnevast tulenevalt saatis ringkonnakohus põhjendamatult asja tagasi maakohtule lahendamiseks apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja saata asi hageja apellatsioonkaebuse sisuliseks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul pooltele selgitada menetluslikku olukorda ning tunnistajad ise üle kuulata.
3. Kuna ringkonnakohtu lahend tühistatakse ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

17. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

§ 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada.

§ 149

lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Kaupo Paal, Tambet Tampuu 7