lg 1 p 1 kohus määras: RESOLUTSIOON 1.
lg 1 p 1 ja § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Artur Solovjovi suhtes tehtud Soome Vabariigi Päijät-Häme esimese astme kohtu 06.10.2017.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis. 2.
alusel pööratakse Artur Solovjovilt väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 90 (üheksakümmend) eurot Eesti riigi tuludesse.
lg 1 alusel võib käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 17.09.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Soome Vabariigist saabunud Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK, rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, artikli 4 alusel väljaantava tunnistuse. Tunnistuses taotletakse Eesti Vabariigi kodaniku Artur Solovjovi suhtes 06.10.2017.a tehtud ja 06.11.2017.a jõustunud Päijät-Häme esimese astme kohtu otsusega nr 2017/139795 väljamõistetud rahalise karistuse summas 90 eurot tunnustamist ning täitmist Eesti Vabariigis.
lg 1 p 1 kohaselt otsustab otsuse tunnustamise karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on Artur Solovjovi elukohaks xxx. Justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 1 kohaselt kuulub Harju maakond Harju Maakohtu tööpiirkonda. Seega tulenevalt
lg 1 p-st 1 on Harju Maakohtul pädevus otsustada isiku suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et Artur Solovjov on xxx, Soomes, 30.03.2017.a pannud toime pisivarguse, kui varastas kauplusest kaks purki õli ja kaks lambipirni. Artur Solovjov tunnistati süüdi, tema tegevus kvalifitseeriti pisivargusena ning teda karistati Soome Vabariigi karistusseadustiku peatükk 28 § 3
§-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Soome Vabariigi poolt kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et Artur Solovjovi poolt toimepandud süüteo puhul on tegemist vargusega.
§-s 50870 p 7 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus varguse eest. Pisivargus kuulub oma olemuselt varguse süütegude alla ning seetõttu ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt
pst 7 kontrollima, kas Artur Solovjovi poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis.
lg 3 kohaselt Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtu hinnangul ei esine kohtule esitatud materjalidest lähtuvalt
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et Artur Solovjovi suhtes tehtud otsus on jõustunud 06.11.2017 (
Häme esimese astme kohtu 06.10.2017 otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus (
Küll aga nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et asja ei ole kirjalikult menetletud ning isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti. Asjaomasele isikule esitati tunnistuse kohaselt 23.08.2017.a isiklikult kohtukutse ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, ja teda teavitati sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule.
lg 1 p 3 kohaselt ei tohi muuhulgas taotletavat riiki abistada, kui otsus on tehtud tagaselja.
lg 1 p 1 kohaselt on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui on kindlaks tehtud, et menetlusosalist isikut teavitati kohtulikust arutelust ning sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Kuivõrd antud juhul toimetati Artur Solovjovile kohtukutse isiklikult kätte ja teda teavitati, et otsus võidakse teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule, siis leiab kohus, et Artur Solovjovi suhtes tehtud otsus ei ole tehtud tagaselja lubamatul viisil, mistõttu on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine käesoleval juhul lubatud. Lisaks eelnevale ei esine kohtu hinnangul ka muid
§-s 477 nimetatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid. Kohus ei tuvastanud ka
§-s 50871 nimetatud rahalise karistuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid. Kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või 2 täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Samuti ei ole karistuse täitmisele pööramine Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel ning otsusega määratud rahaline karistus on suurem kui 70 eurot.
lg 11 p 1 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks: süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma. Eelnevast tulenevalt on võimalik tunnustada Päijät-Häme esimese astme kohtu 06.10.2017 otsusega väljamõistetud rahalist karistust summas 90 eurot. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb Soome Vabariigi Päijät-Häme esimese astme kohtu 06.10.2017.a otsuse täitmine Artur Solovjovi suhtes
lg 1 p 1, § 50870 p 7 ja § 50872 alusel tunnistada Eesti Vabariigis lubatavaks.
kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Artur Solovjovilt Soome Vabariigi Päijät-Häme esimese astme kohtu 06.10.2017.a otsusega väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 90 eurot tuleb kanda Eesti riigituludesse, sest Eesti Vabariik ja Soome Vabariik ei ole käesoleval juhul kokku leppinud teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.