§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on teostatud
lg 1 p 3 ja 4 sätestatud väljamaksed: Ajutise halduri tasu ja kulutused 555,33 eurot Panga teenustasu 0,38 eurot 07.09.2018. a kohtumäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Martin Krupp töötasu summas 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot ja kulude hüvitis 59,93 eurot. Kohtumäärusega on antud menetlusabi ning mõistetud ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,60 eurot, hüvitisena välja riigivahenditest.
lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande.
lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses puuduvad piisavad vahendid pankrotihaldurile tasu ja kulutuste maksmiseks. Pankrotihalduri tasu on deponeeritud summas 1 890 eurot (vt halduri tasu taotlus). Pankrotimenetluses on vabasid vahendeid 733,34 eurot ning seega puudub vara pankrotihaldurile kogu tasu maksmiseks. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotihaldur koostas 15.01.2019. a jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 28.01.2019. a määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud 3 võlanõuet kogusummas 30 088,06 eurot järgmiselt: I järk
Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk
lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 30 088,06 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa 1) Coop Finants AS 2) TF Bank AB 3) AS LHV Pank 13 457 eurot 6 419,74 eurot 10 211,32 eurot Jaotise % 44,73% 21,33% 33,94% 2-18-12418 III järk
Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Käesolevas menetluses puudub pankrotihaldurile teadaolev pankrotivara, mida valitseda ja müüa. Pankrotihaldur märgib, et pärast Maksu- ja Tolliametilt teate saamist võlgniku tööle asumise kohta xxxx OÜ-s, on haldur teinud igakuiselt vabastusi võlgniku arvelduskontolt vastavalt edastatud palgalehtedele. Samuti on haldur igakuiselt mitmeid kordi selgitanud võlgnikule, mis alusel ja mis ulatuses on haldur teinud kinnipidamisi võlgniku töötasust. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Jrk nr Võlausaldaja nimi Tunnustatud Saamata nõude suurus (EUR) (EUR) summa Järk 1) Coop Finants AS 13 457 13 457 II 2) TF Bank AB 6 419,74 6 419,74 II 3) AS LHV Pank 10 211,32 10 211,32 II Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Maksejõuetuse põhjus Võlgniku selgituste kohaselt on ta püsivalt maksejõuetu. Võlgniku selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud tulenevalt tema tervislikust seisundist, mis ei võimalda võlgnikul 2-18-12418 enam füüsilist tööd teha. Võlgnik on selgitanud, et soovis alustada tegevust välitoitlustuse alal ja selleks võttis erinevatelt laenuandjatelt laene. Võlgnik on välja toonud, et tal on Eestis hasartmängude mängimise piirang ning tulenevalt sellest mängis võlgnik hasartmänge väljaspool Eestit, eelkõige xxxx. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine ning hasartmängude mängimine. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2018. a suvel, kui võlgnik kaotas töö. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt
ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma
Haldur korraldas 17.12.
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. (vt Riigikohtu
lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud.“ Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: 1) Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande ja toimkonna moodustamata jätmise ettepaneku koostamine) – 1,5 tundi 2) Võlausaldajatega suhtlemine – 1 tund 3) Võlgnikuga suhtlemine – 3,5 tundi 4) Võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine – 2 tundi 5) Jaotusettepaneku koostamine – 1 tund 6) Võlgnikule igakuiste arvelduskonto vabastuste tegemiseks taotluste koostamine ning sissetulekute kontrollimiseks päringute koostamine – 5 tundi 7) Lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste koostamine, võlgniku tulude/kulude analüüs – 3,5 tundi Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks 17,50 tundi. Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub haldur kohtul määrata pankrotihaldur Martin Kruppi tasuks 17,50 töötunni eest 1 575 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot vastavalt
Määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest halduri büroo (Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, arveldusarvele nr EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid
lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole samuti käesolevas pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimeetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu
Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Halduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud hooletu finantskäitumine ning hasartmängude mängimine. 2-18-12418
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest L K (pankrotis) pankrotimenetluses.
Kohus leiab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 järgi Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuna praegusel juhul pankrotivara puudub ja asjast huvitatud isikud ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti, siis kuulub rahuldamisele Martin Krupp esitatud menetlusabi taotlus. Pankrotihaldurile kindlaks määratud tasu tuleb haldurile hüvitada riigi vahenditest 397 euro ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest 2-18-12418 vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. L K (pankrotis) on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. L K (pankrotis) haldur Martin Krupp märkis aruandes, et haldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta ja isik ise ei sobi usaldusisiuku kohustusi täitma. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada L K kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et usaldusisiku kohustused tuleb parema kandidaadi puudumisel panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas
§-iga 172 lg 6 leiab kohus, et L K usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab L K (pankrotis), et
lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimisest, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et
lg-s 1 toodud mõistet „mõistlikult tulutoov tegevus“ tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi, s.h tasuda 75% sissetulekust võlausaldajatele võlgnevuse katteks. Mõistlikult tulutoova tegevuse puudumisel peab võlgnik üles näitama huvi ja aktiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Eelnevalt selgitatust juhindumine võib olla menetluse lõppedes määrava tähtsusega kohustustest vabastamise otsustamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.