KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6848 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Gleb Pahharev süüd

§ 318

lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on KarS järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja

§ 339lg-t 1.

Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude tasumise aeg, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust

§ 318lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas.

Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.)

1. Viru Maakohtu 04.09.2019 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus – sh otsustus menetluskulude tasumise kohta 1 aasta jooksul – vastab 29.08.2019 kokkuleppele, mille G. Pahharev koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi (Ko To lk 102-105, 111). Süüdistatav on maakohtu istungil öelnud, et kokkulepe oli talle arusaadav kõikides osades, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta soovib kokkuleppe kinnitamist. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulusid kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao sätteid või § 339 lõiget
4. Seega ei ole G. Pahharevil

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude tasumist vaidlustada. 6.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kuna eeltoodud põhjustel ei ole G. Pahharevil

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 2