Obsah (8)

§ 121§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 50§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-7308 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi Martti Saksniit

§ 121

lg 2 p-de 2, 3; § 424 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses; Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)

1. septembri 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Martti Saksniit (isikukood 39010132776), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav Martti Saksniidu apellatsioon Tartu Maakohtu
2. septembri 2019 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu
4. septembri
5. a kohtuotsusega tunnistati Martti Saksniit süüdi

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja karistati 4 kuu pikkuse vangistusega ning

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 11) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti M. Saksniidule 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 järgi arvati M.

Saksniidu kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12-13. mai 2019, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. Karistuse kandmata osa on 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1, 2, 3 alusel kuulub M.

Saksniidul mõistetud karistusest kohesele täitmisele 4 kuud vangistust.

§ 68alusel loeti koheselt täitmisele kuuluva vangistuse algust alates 21.

juulist 2019, s.o M. Saksniidu kahtlustatavana kinnipidamisest. Kandmata karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui M. Saksniit 2 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

p-de 1-6 alusel määrati kontrollnõuded ning

§ 75lg 2 p 2 alusel määrati kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Lisaks kohustati M. Saksniitu

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal läbima sotsiaalprogramm „Alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtide rehabilitatsiooniprogramm“, mille viib läbi MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus ja kriminaalhooldusosakonnas vihajuhtimise programm. Veel kohustati M. Saksniitu

§ 75lg 2 p 5 alusel käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile.

Ta määrati käitumiskontrolli teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Lisakaristusena võeti M. Saksniidult

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära sõiduki juhtimise õigus 10 kuuks.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Veel lahendati menetluskulude ja asitõendiga seotud küsimused. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

1. Maakohtu
2. septembri 2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes ei ole rahul lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega ja palub otsus selles osas tühistada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et M. Saksniidu apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.
4. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 5.

§ 50

lg 1 p 1 järgi võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. M. Saksniit pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritavad kuriteod ning temalt võeti juhtimisõigus ära 10 kuuks.

Asjaolu, et M. Saksniit vajab lube töölkäimiseks, maakohtu otsuse tühistamist ei tingi, sest kohus ei ole mõistnud süüdistatavale kuriteo eest karistust, mida seadus ette ei näe.

1. Kuna apellatsioonis ei ole välja toodud ühtegi KrMS § 339 rikkumist ning kokkuleppes kirjeldatud teod on kuriteod, need on karistusseadustiku järgi õigesti kvalifitseerinud ning süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette näeb, puudub süüdistataval KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt apellatsiooniõigus.
2. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole M. Saksniidul KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimustes vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. (allkiri) Maarika Kuusk kohtunik 2