Obsah (7)

§ 424§ 65§ 68§ 74§ 75§ 751§ 50

1-19-7496 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7496 (19233001025) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistu

§ 424

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav Kristina Kuznetsova isikukood 49007123721; elukoht XXX; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht XXX; varasemalt kriminaalkorras 1-l korral karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vladimir Rogulski (kohtumenetluses ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2019 RESOLUTSIOON Tunnistada Kristina Kuznetsova süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.06.2017 kohtuotsuse nr 1-16-6421 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud 3 (kolm) päeva vangistust ning mõista Kristina Kuznetsovale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2019 kuni 20.08.2019, s.o 2 (kaks) päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel ärakandmata vangistus 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud 1 1-19-7496 ja 1 (üks) päev täielikult täitmisele pööramata, kui Kristina Kuznetsova ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 9 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Samuti kohustub Kristina Kuznetsova alluma elektroonilisele valvele vastavalt

§ 75¹ lg 3 tähtajaga 4 (neli) kuud.

Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. 10.10.2019.

§ 751

lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 50

lg 3 alusel võtta Kristina Kuznetsovalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada Kristina Kuznetsovale, et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Asitõendid – väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemustega ning CD-disk videosalvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Kristina Kuznetsovalt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Kristina Kuznetsova osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Vladimir Rogulski tasu osutatud õigusabi eest summas 162 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub Kristina Kuznetsova hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha näol summas 810 (kaheksasada kümme) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700051079 ning selgitus „Kristina Kuznetsova, 1-19-7496, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on 2 1-19-7496 karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Kristina Kuznetsovat süüdistatakse selles, et tema 19.08.2019.a. kella 21.16 paiku, juhtis alkoholijoobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus moodustas 0,97+/-0,09 mg/l, kuid mitte vähem kui 0,88 mg/l), mootorsõidukit Toyota Corolla Verso reg.nr XXX, sõites sellega Narva linnas Kreenholmi tn 30 maja juures, kus teda peeti politsei poolt kinni. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel Kristina Kuznetsova pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 424lg 1 alusel.

Kooskõlas Kristina Kuznetsova, tema kaitsja Vladimir Rogulski ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Lauri vahel 20.09.2019 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör Kristina Kuznetsova süüdimõistmist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.06.2017 kohtuotsuse nr 1-16-6421 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 aastat 3 kuud 3 päeva vangistust ning mõista talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 11 kuud ja 3 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2019- 20.08.2019, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 1 päev vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tuleb mõistetud vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata, kui K. Kuznetsova ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaja jooksul kohustub K. Kuznetsova järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-s 9 sätestatut.

Samuti kohustub K. Kuznetsova alluma elektroonilisele valvele vastavalt

§ 75

¹ lg 3 tähtajaga 4 kuud.

§ 50lg 3 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

Asitõendid – väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemustega ning CD-disk videosalvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. K. Kuznetsovalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha summas 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada K. Kuznetsova osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Vladimir Rogulski tasu osutatud õigusabi eest summas 162 eurot riigi kanda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 ja 3 määrata kohtukulude tasumine tähtajaga 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. 10.10.2019 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Ta palus, et kohus teeks otsuse vastavalt kokkuleppele. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja 3 1-19-7496 menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 4