← Eesti

2-17-3557/45

Tsiviilasi nr 2-17-3557 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-17-3557 Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2019.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal,

) sätestatule, jättis maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei kõrvaldanud puuduseid ning maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest. Hageja esitas Harju Maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 29.01.2018.a kohtumäärusega jättis Harju Maakohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas täiendatud hagiavalduse koos menetlusabi taotlusega. 05.03.2018.a kohtumäärusega jättis Harju Maakohus hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks rahuldamata ning kohustas hagejat tasuma hagi esitamisel riigilõivu 3400 eurot. Hageja esitas Harju Maakohtu 05.03.2018.a kohtumääruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata. Kuna hageja 29.01.2018.a kohtumääruses osundatud puuduseid tähtajaks ei kõrvaldanud, keeldus Harju Maakohus 18.09.2018.a kohtumäärusega hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas viidatud kohtumääruse peale määruskaebuse. 04.12.2018.a kohtumäärusega keeldus Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Harju Maakohtu 18.09.2018.a kohtumäärus ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2018.a kohtumäärus jõustusid 08.01.2019.a.

  1. Kostja 1 esitas Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kindlaks määrata menetluskulud summas 1346,40 eurot. Hageja vaidles kostja 1 menetluskuludele vastu ning leidis, et kostja 1 menetluskulud ei ole põhjendatud. Hageja hinnangul ei olnud kostjal 1 põhjust antud staadiumis vaidlusesse sekkuda. Samuti väitis hageja, et isegi kui kostjal 1 oli põhjust esitada vastus, oleks selleks reaalselt kulunud kaks tundi, kuna vastus ei erine oma sisult varasematest sellelaadsetest kirjadest. Lisaks leidis hageja, et kuna kostja 1 omas piisavat juriidilist haridust, ei oma ta õigust palgata raha eest endale esindajat. Hageja palus jätta kostja 1 menetluskulud tema enda kanda, alternatiivselt mõista välja kostja 1 menetluskulud 2 tunni ulatuses.
  2. Harju Maakohus tegi 06.02.2019.a määruse, millega rahuldas kostja 1 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Kohus oli seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 144 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud. Samuti märkis kohus vastuseks hageja vastuväidetele, et kostja 1 poolt seisukohtade esitamine käesolevas menetluses oli vajalik ja põhjendatud, kuivõrd kohus küsis kostjalt 1 seisukohti. Kohus, tutvunud asja materjalidega, kostja 1 taotluse ja hageja vastuväidetega, oli seisukohal, et kostja 1 lepingulise esindaja ajakulu 9 tunni ja 21 minuti ulatuses on üle paisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leidis, et põhjendatud on kostja 1 lepingulise esindaja ajakulu 4,5 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt määras kohus kindlaks kostja 1 menetluskulude rahalise suuruse 648 eurot.
  3. Maakohtu määruse peale esitas hageja määruskaebuse. Määruskaebuses väidab hageja, et maakohus ei kohaldanud uurimisprintsiipi, jättes hindamata, et kostja 1 lepinguline esindaja on kostja 1 töötaja. Maakohus oleks pidanud menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuma

§ 175lg-st 2. Samuti viitab hageja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.04.2018.a 2

(4)Tsiviilasi nr 2-17-3557 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-15-3686, milles Riigikohus ütles, et kostjal 1 polnud kohustust esitada vastust esindaja vahendusel.
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  2. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 06.02.2019.a määrus muutmata.
  3. Ringkonnakohtule ei nähtu määruskaebusest ning toimiku materjalidest, et maakohus oleks eksinud menetluskulude kindlaksmääramisel.

§ 174

lg 1 ls 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramine viidatud sätete alusel on kohtu diskretsiooniotsustus. Ringkonnakohus saab maakohtu määrust muuta ainult siis, kui maakohus ületas diskretsioonipiire. 8. Määruskaebuses väidab hageja, et maakohus jättis arvestamata sellega, et kostja 1 lepinguline esindaja oli kostja 1 töötaja, millest tulenevalt oleks menetluskulude kindlaksmääramisel pidanud lähtuma

§ 175lg-st 2 ja seetõttu jätma kostja 1 menetluskulud kindlaks määramata.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega.

§ 175

lg 2 alusel menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Määruskaebusest ning toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja 1 lepinguline esindaja oli kostja 1 töötaja. Ka ei tulene seda kostja 1 seisukohast (t II kd lk 93). Järelikult jättis maakohus õigesti arvestamata

§ 175lg-ga 2.

  1. Määruskaebuses viitab hageja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.04.2018.a kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-15-3686, milles Riigikohus ütles, et kostjal 1 polnud kohustust esitada vastust esindaja vahendusel ning vastaspoolele ei tohi tekitada põhjendamatuid menetluskulusid. Ringkonnakohtu hinnangul soovib hageja selle väitega vaidlustada maakohtu poolt menetluskulude kindlaksmääramise ulatust. Ringkonnakohus ei leia, et maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Maakohus, arvestades asja materjale, kostja 1 taotlust ning hageja vastuväiteid, leidis, et käesolevas tsiviilasjas oli kostja 1 lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 9 tunni ja 21 minuti asemel 4 tundi ja 30 minutit. Määruskaebuses esitatud väide ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Hageja väitest ei tulene, et kostja 1 oleks käesolevas menetluses esitanud ebavajaliku vastuse, mille menetluskulusid hüvitada ei tuleks. Seega ei tulene määruskaebusest ning ei nähtu ka ringkonnakohtule toimiku materjalidest, et maakohus oleks menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.
  2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus hageja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
  3. Käesoleva määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4) 3

(4)Tsiviilasi nr 2-17-3557 Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.