1-16-7317/45

1-16-7317 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-7317 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Tõlk Zemfira Lampmann Kaitsja Liis Suik (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Jelena Lissovskaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Jelena Lissovskaja (ik: 48610080239; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 02.09.
2. a; 02.10.
3. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht RESOLUTSIOON
4. Vabastada Jelena Lissovskaja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.01.
5. a, millest esimeseks 2 (kaheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
6. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Jelena Lissovskaja katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7. Kohaldada Jelena Lissovskaja suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel MTÜ xxxx ning läbida seal nende poolt pakutav 6-12 kuuline alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programm, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides; 6) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
8. Jelena Lissovskajale määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
9. Jelena Lissovskaja vabastada määruse jõustumisel.
10. KrMS § 180 alusel mõista Jelena Lissovskajalt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 178,80 € (ükssada seitsekümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Jelena Lissovskajale eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esindusele, Jelena Lissovskajale ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 12.07.
11. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jelena Lissovskaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 31.08.
12. a kohtuotsusega tunnistati Jelena Lissovskaja süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ära kandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kolme aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lõikes 1 ja lõikes 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Harju Maakohtu 26.07.
13. a kohtumäärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Jelena Lissovskajale Harju Maakohtu 31.08.
14. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.07.
15. a ja lõpp on 14.01.
16. a. Jelena Lissovskaja kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus ning vangistuses ei viibi ta esimest korda. Viimane kuritegu on narkootikumide käitlemine. Käesoleva kuriteo soodusteguriks on majandusliku kasu saamine ning sõltuvusprobleemid. Esineb ka grupi mõju. Vangistuses on isikule määratud kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vanglas olles on kinnipeetav osalenud tööhõives, alates 26.11.2018 alustas isik põhihariduse omandamist, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning käinud Töötukassa nõustamisel. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel soovib isik asuda elama ja ravile MTÜ xxxx. MTÜ tegevjuht on selle kohta esitanud ka vastava kinnituskirja. Kinnipeetaval on seal võimalus osaleda nende poolt pakutavas 6-12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Elukohas on olemas kõik vajalikud tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Osakonna juhatajale on selgitatud elektroonilise valve põhimõtteid ja ta on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks antud elukohta. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 50% töövõimetus
17. a alates. Vabaduses sai ta töövõimetuspensioni. Isik on teinud ainult juhutöid ning pole ametlikult töötanud. Käesoleval hetkel toetavad kinnipeetava lähedased ning sõbrad teda materiaalselt, saates kinnipeetava vangla arvele raha. K-Raha andmetel 20.06.2019 seisuga on kinnipeetaval vabanemisfondis 310 eurot ning täitmata nõudeid summas 13 073,05 eurot. Peale vanglast vabanemist soovib isik leida võimetekohast tööd. Kui kinnipeetav ei peaks tööle saama, toetavad abikaasa ja abikaasa ema teda materiaalselt. Lisaks soovib pikendada töövõimetust, et saada edasi töövõimetuspensioni. Jelena Lissovskaja taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Maksim Kink esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Jelena Lissovskaja vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et isiku saab vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Vangistus on täitnud oma eesmärgi. Isik mõistis hukka oma varasema elukäigu ning suudab õiguskuulekat elu elada. Kaitsja usub kinnipeetava väiteid, et ta ei soovi tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tal on tervis väga viletsas seisus. Isik taastub vähi operatsioonist. Juba sellest tulenevalt saab ta aru, et kokkupuude narkootikumidega toob teda väga halba seisundisse. Kinnipeetav soovib pärast vabanemist asuda elama xxxx keskusesse, xxxx. Soovib seal oma sõltuvusprobleemidega tegeleda. Just sõltuvusainete kuritarvitamine oligi teguriks, miks isik vanglasse sattus. Lisaks soovib kinnipeetav osaleda ka kriminaalhooldaja poolt määratud programmides. Tal on olemas reaalne tahe tegeleda oma probleemiga. Vabaduses on isikul olemas lähedased inimesed, nad saavad teda toetada. Tuleviku visioonina on tal kindel tahe töötada. Läbi selle on tal olemas võimalus oma hagid välja maksta. Karistus on eesmärki täitnud. Kinnipeetav on isik keda saab vabastada tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Jelena Lissovskaja võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jelena Lissovskaja isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab kinnipeetava poolt avaldatud tahtega pöörduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tõttu vastavale ravile MTÜ xxxx. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul üheks kuritegude sooritamise soodusteguriks sõltuvusprobleemid. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi ja narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Jelena Lissovskaja tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Jelena Lissovskajale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et isiku käitumises ei väljendu kuritegelikke hoiakuid. Ta on ametnikega suheldes viisakas. Kinnipeetav saab aru enda süüst ning soovib kuritegelikust käitumisest loobuda. Ta soovib alustada uut elu ja soovib ennast muuta ning võtta osa kõigist tegevustest, mis aitavad muutustele kaasa. Eelnevast lähtudes on kohus seisukohal, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikud järeldused ning tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Iseloomustusest nähtub, et isik on valmis astuma vajalikke samme enda elu muutmiseks ning tal on olemas kindlad eesmärgid enda edaspidiseks eluks. Kindlad eesmärgid ja motivatsioon muutusteks aitavad kohtu hinnangul isikul püsida õiguskuulekal teel ning hoiduda uute süütegude sooritamisest. Pärast vabanemist on Jelena Lissovskajal olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Jelena Lissovskaja, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/