← Eesti

2-15-17700/56

Obsah (7)§ 1018§ 65§ 1023§ 1041§ 113§ 6§ 1028

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2019, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-17700 Tsiviilasi Sak

§ 1018lg 1).

Käesoleval juhul on hageja kandnud vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamise kulud kokku summas 32 973,25 eurot. Kostjate huvides ja tarbeks on rajatud trassidest 77,36 %. Sakala 16 kinnistu omanikud vastutavad kulude hüvitamise eest hageja ees solidaarvõlgnikena (

§ 65). Hageja on kulud kandnud, mistõttu on hageja nõue muutunud sissenõutavaks.

Eeltoodus tulenevalt on hagejal kostjate vastu tehnovõrkude ehituskulude hüvitamise nõue

§ 1023lg 1 alusel summas 25 508,10 eurot.

Alternatiivselt (juhul kui kohus eeltooduga ei nõustu), on hagejal kostjate vastu kostjate tarbeks rajatud tehnovõrkude ehituskulude hüvitamise nõue alusetu rikastumise (

§ 1041või § 1028) alusel.

3 10. Kostjad on viivitanud hagiavalduse esitamise seisuga (24.11.2015) rahalise kohustuse täitmisega kokku vähemalt 1083 päeva (07.12.2012 - 24.11.2015).

§ 113

lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt oli enne 01.07.2015 seadusjärgne viivisemäär 8,05 % aastas. Kostjate sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 6 092,70 eurot. LiS nõuab hageja kostjalt TsMS § 367 alusel kulude hüvitamise nõudelt summas 25 508,10 eurot viivist alates 25.11.2015 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

  1. Hageja palub mõista Sakala 16 Arendus OÜ kasuks välja kostjatelt solidaarselt 25 508,10 eurot, kuni 24.11.2015 sissenõutavaks muutunud viivis summas 6 092,70 eurot ja alates 25.11.2015 viivis põhivõlalt 25 508,10 eurot viivisemääras 0,022 % ehk 5,60 eurot päevas kuni põhivõla tasumiseni. Otsustada, et menetluskulud jäävad tervikuna solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited
  2. Kostjad vaidlevad esitatud nõudele vastu. 13.12.2001 sõlmiti leping, millega Sakala 16 kinnistu toonased kaasomanikud jagasid Tallinnas Sakala 16 asuva kinnistu kaheks kinnistuks, müüsid ühe kinnistu ja seadsid kinnistutele erinevad piiratud asjaõiguseid. Kinnistu jagamisel tekkis kaks kinnistut: Sakala 16 ja Sakala 16a.
  3. Sakala 16 ja Sakala 16a veevarustuse tarvis on tsentraalne veetorustik rajatud Sakala tänava alla. Sakala 16 kinnistu veevarustus on olnud alati tagatud läbi Sakala 16a kinnistu. Trass kulges vana puumaja alt juba
  4. aastal. Sakala 16a kinnistule uue hoone ehitamisega kavandas Sakala 16a kinnistu omanik uued veevarustuse trassid, millega varustada nii Sakala 16a kinnistut kui Sakala 16 kinnistut. Sakala 16 varustamise trassid kulgevad varasematest trassidest erinevalt – suures osas piki Sakala 16 kasuks seatud teeservituuti. Sakala 16a kinnistu omanik ehitas enda kinnistu osas uued veetrassid välja mõlema kinnistu jaoks tehnovõrkude koondplaani alusel Sakala 16a hoone ehitamisega.
  5. Veetrasse ei ehitatud välja Sakala 16 kinnistul. Puumaja alt läbi läinud toruühendus tuli likvideerida sel lihtsal põhjusel, et saaks selle asemele ehitada kõrge ja suure uue ärihoone. 07.11.2011 on hageja väljastanud toonastele Sakala 16 kortermaja korterite omanikele nimeliselt garantiikirja. Seda sama garantiikirja on 12.01.2012 Sakala Business Center-i ehituste teostaja AS YIT täiendavalt selgitanud. Need dokumendid esitati Sakala 16 kortermaja korterite omanikele e-kirja teel.
  6. Hageja on garanteerinud torude rajamise eest tasuda ja AÕSRS § 152 lg 4 järgi (alternatiivselt AÕS 158 lg 5) on torude ümberpaigutamise kulud niiehknii seadusest tulenevalt hageja kanda. Hoolimata eeltoodust sidus hageja nõusoleku andmise rahaliste nõuetega ka toruühenduse hüvitamiseks. Hageja on väljastanud garantii, millega lubab kulud katta. Hageja võttis kohustuse tasuda torude rajamise eest. Hageja on kohustuse täitnud. Tegemist on õigust loova võlatunnistusega. Kostjad ei pidanud aru saama, et hageja kavatseb hiljem nõuda kulutuste hüvitamist. Kulutuste hüvitamise hilisemast nõudmisest peab isikule teatama ette. Kui on väljastatud garantiikiri, mis viitab vastupidisele – selgele tahteavaldusele mitte nõuda sisse kulutusi – siis hilisemate tahteavaldustega seda tahteavaldust enam muuta ei saa.
  7. Hageja ei ole de facto esitanud kostjatele enne käesolevat hagiavaldust kunagi konkreetset nõuet või nõudekirja, milles oleks toodud välja, mille alusel hageja üldse end kahju (või kulutuste) hüvitamist nõudma õigustatuks peaks. Hageja ei rajanud uut toruühendust, vaid paigutas tehnorajatise ümber – AÕS ja AÕSRS mõistes on tegemist tehnorajatise ümberpaigutamisega, mille eest peab seaduse järgi hageja niiehknii kulud kandma.
  8. Nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Tulenevalt

§ 1023

oleks pidanud hageja esitama kostjate vastu nõude kohe pärast väidetavat käsundita asjaajamist. Kuivõrd nõuet kohe ei esitatud, siis on hageja kaotanud nõudeõiguse. Hagejal ei ole käsundita asjaajamise nõuet.

§ 1023

lg 3 järgi ei ole asjaajal kulutuste hüvitamise nõuet, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Garantiikiri ja YIT selgitused 4 andsid väga selgelt mõista, et hageja kannab kõik kulutused ise ja ei kavatse midagi nõuda kortermaja elanikelt. Alusetu on käsitlus, et kostjad on solidaarvõlgnikud. Hagejal ei ole ka alusetu rikastumise nõuet. Hageja viivisenõue on ebamõistlik ja seda tuleb vähendada. Hageja viivisenõue tuleb vähendada nullini. Kostjad tuginevad aegumise vastuväitele. Nõue aegus 07.11.

  1. Hagi on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  3. Asjas puudub vaidlus, et 13.12.2001 jagasid Sakala 16, Tallinn kinnistu tolleaegsed omanikud kinnistu kaheks ning tekkis kaks kinnistut – Sakala 16, Tallinn kinnistu ja Sakala 16a, Tallinn kinnistu. Nimetatud asjaolu on tõendatud 13.12.2001 lepinguga (kd I lk 1123). Sakala 16 kinnistul asub 3-korruseline elamu. Sakala 16a, Tallinn kinnistul asus kaekorruseline puumaja, mis lammutati ning mille asemele ehitati äripindadega viiekorruseline korterelamu. Hageja viis läbi Sakala 16a, Tallinn kinnistul uue hoone arendust ning koos Sakala 16a tehnovõrkude projektiga projekteeriti liS Sakala 16a hoone trassidele ka naaberkinnistu Sakala 16 tehnovõrgud. Sakala 16 tarbeks ehitati tehnovõrgud välja Sakala 16a kinnistul kuni Sakala 16 ja Sakala 16a kinnistu piirini, kuid Sakala 16 kinnistul on trassid välja ehitamata.
  4. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude trasside ehitamisega seotud kulutuste hüvitamiseks solidaarselt summas 25 508,10 eurot, 24.11.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmiseks summas 6092,70 eurot ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmiseks. Hageja on seisukohal, et Sakala 16a kinnistule rajatud trassid on ehitatud 77,36% ulatuses kostjate huvides ning kostjatel tuleb hagejale hüvitada 77,36% trasside rajamise maksumusest.
  5. Kohus on seisukohal, et käesolev vaidlus kuulub lahendamisele asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 15² lg 4 alusel, mille kohaselt võib AÕSRS 15² lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. Kohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-14-55418 on Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2016 määruse punktis 13 tuvastamist leidnud, et Sakala 16 hoone võeti esmalt kasutusele
  6. aastal ja maa esmakinnistamine toimus
  7. mail
  8. Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee
  9. aasta geodeetiliste uurimistööde aruandest (tlk I lk 158160) nähtub vaidlusaluse veetrassi kulgemine läbi praeguse Sakala 16a kinnistu. Seega oli veetrass olemas enne maa esmakinnistamist, mis omakorda toimus enne
  10. aprilli
  11. Kohus on eeltoodud asjaoludest tulenevalt seisukohal, et antud juhul toimus AÕSRS § 15² lg 4 mõttes Sakala 16 kinnistul asunud trassi ümberpaigutamine, kuna kinnistul asus juba enne hageja poolt tööde teostamist trass ning hageja laskis selle teise asukohta ümber tõsta. Kohus võtab arvesse asjaolu, et ka Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-55418 31.05.2016 määruse punktis nr 12 rõhutanud, et asjaolu, et varasemalt Sakala 16 kinnistut veega varustanud torustik on likvideeritud ning ehitatud on uus torustik teise asukohta, ei välista AÕSRS § 152 kohaldamist, kuivõrd tegemist võib olla AÕSRS § 152 lg 4 koosseisule vastava olukorraga. AÕSRS § 152 lg 4 kohaselt võib kinnisasja omanik sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud juhul nõuda tehnovõrgu või –rajatise omanikult tehnovõrgu või –rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või –rajatise 5 ümberpaigutamisega seotud kulud. Seega ei välju ainuüksi torustiku asukoha muutumise tõttu tehnorajatis AÕSRS § 152 kohaldamisalast. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda õiguslikku olukorda ka see, kui tehnorajatises asendatakse seejuures vana torustik uue torustiku materjaliga.
  12. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul on tegemist AÕSRS § 152 lg-s 4 sätestatud olukorraga, mille kohaselt hageja kui kinnisasja omanik paigutas ise Sakala 16a kinnistul asuva torustiku ümber ning AÕSRS § 152 lg 4 järgi on hageja kui kinnisasja omanik kohustatud kandma tehnorajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. Seega ei ole hagejal alust nõuda torustiku ümberpaigutamisega seotud kulutuste hüvitamist kostjatelt ning hagi tuleb AÕSRS § 152 lg 4 alusel rahuldamata jätta.
  13. Seoses hageja seisukohaga, et AÕSRS § 152 lg 4 tuleks antud juhul kohaldamata jätta, kuna see oleks vastuolus hea usu põhimõttega, märgib kohus järgmist.

§ 6

lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus leiab, et antud juhul ei esine ühtegi asjaolu, mis võimaldaks asuda seisukohale, et AÕSRS § 152 lg 4 kohaldamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Seadusandja on näinud ette regulatsiooni, et olukorras, kus kinnistu omanik soovib tema kinnistul asuvaid tehnorajatisi ümber paigutada, on tal selleks võimalus, kui ta ise kannab vastavad kulud. Hageja on käesoleval juhul vastavat võimalust kasutanud ning seetõttu on põhjendatud, et hageja kannab ka tehnorajatise ümberpaigutamisega kaasnevad kulud. 25. Hageja on asunud täiendavalt seisukohale, et hageja nõude rahuldamise alus saaks olla

§ 1018

jj, mis käsitlevad käsundita asjaajamist, või alternatiivselt

§ 1041või § 1028, mis käsitlevad alusetut rikastumist.

Kohus on seisukohal, et nimetatud sätete alusel hageja nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Nimelt tuleneb

§ 1018

lg-st 1, et käsundita asjaajamisega on tegemist, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja täitis enda AÕSRS § 152 lgst 4 tuleneva kohustuse, seega ei tegutsenud hageja trasside ümberpaigutamisel kostjate kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hageja nõuet

§ 1018lg 1 alusel rahuldada.

26. Samuti ei ole täidetud

§ 1041

kohaldamise eeldused, kuna

§ 1041

alusel on võimalik nõuda kulutuste hüvitamist, kui isik on täitnud teise isiku kohustuse. Antud juhul täitis hageja talle endale AÕSRS § 152 lg 4 alusel langeva kohustuse, seega ei ole hagejal võimalik nõuda vastavate kulutuste hüvitamist kostjatelt.

§ 1028

lg-st 1 tulenevalt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on seisukohal, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka

§ 1028

alusel, kuna kostjad ei ole hagejalt midagi saanud, sest hageja on täitnud iseenda seadusest tuleneva kohustuse.

  1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja põhinõude AÕSRS § 152 lg 4 alusel rahuldamata. Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõuded.
  2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 124, § 133 ja § 134 on hagihind 33 654,20 eurot. Menetluskulud
  3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 6
  4. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kristi Rickberg (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.