Obsah (12)

§ 162§ 657§ 442§ 651§ 654§ 229§ 652§ 438§ 5§ 230§ 232§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2019, Tallinn Tsiviilas

) §-le

1. Eeltoodu alusel kuulub hageja taotluse alusel kostjalt väljamõistmisele viivis alates 03.10.2014 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Tuginedes eeltoodule leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista 55 060.16 eurot. Samuti tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivis põhinõudelt alates 03.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni.
3. Menetluskulud jäid

§ 162lõike 1 alusel hageja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus

1. 19.07.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kaebuses esitas kostja ka taotluse kordusekspertiisi määramiseks ja uue tõendi vastuvõtmiseks.
2. Seoses otsuse punktidega 9 ja 16 märgib kostja, et on korduvalt selgitanud, et täiendavate tööde tegemise vajadus selgus vahetult tööde tegemisel, st töövõtja teavitas juhatust tööde tegemisel avastatud remonti nõudvatest vuukidest, milliste remonti tellitud ei olnud, juhatus aga andis nõusoleku ja tellis täiendavad tööd lisaks kirjalike lepingutega kokkulepitutele. Suulise töövõtulepingu sõlmimine ei ole keelatud. Seega suurenes ka vastuvõetud tööde maht võrreldes sellega, milles lepiti kokku algsetes töövõtulepingutes. Juhatusel puudus alus ja õigus täiendavate tööde eest tasumata jätmiseks. Seega olid juhatuse toimingud täiendavate tööde tellimisel suunatud elamu säilitamisele, vastavuses hageja huvidega ning üldkoosolekute poolt vuukide remondiks kinnitatud kulude piires.
3. Otsuse samas punktis toodud kahju suuruse arvestus on ebaselge – ei ole arusaadav, kust tuleneb kohtu järeldus enammaksetega tekitatud kahju suurusest 4834 eurot. Kostja on maakohtu menetluses esitanud selgitused seoses väidetavalt enammakstud summadega. Kostja jääb nende juurde. Samuti on kostja selgitanud, et arvestades tööde tegelikku mahtu, on 1 jm maksumuseks 48.47 eurot. Seega ei ole õige kohtu arvestus kahju suuruse kohta lähtuvalt hinnast 51.03 eurot. 15
4. Otsuse punktis 10 täitedokumentatsiooni puudumisega seonduvad kohtu põhjendused ei põhine tõenditel ega ole põhjuslikus seoses väidetava kahjuga. Seadus ei sätesta täitedokumentatsiooni kohustuslikku vormi kõne all olevate tööde puhul. Esitatud tööde üleandmise dokumentides on kajastatud täpselt, milliste konkreetsete korterite puhul ning mis ulatuses tööd on tehtud. Otsuses on vastuvõetud tööde maht määratud kindlaks nimelt tööde vastuvõtu dokumentide põhjal ning lähtuvalt sellest on tehtud järeldus ka nende eest tasumisele kuuluvast tasust. Seega ei ole õige ning on vastuolus kohtu enda tuvastatuga väide, et täitedokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole aru saada, millise töövõtulepingu alusel milliseid vuuke on renoveeritud.
5. Ka ei ole hoolsuskohustuse rikkumiseks see, et töövõtulepingud ei näe ette tööde üleandmise-vastuvõtmise korda ega täitedokumentatsiooni, kuna nende tingimuste kohustuslikkust seadus ette ei näe. Vastavate kokkulepete puudumine lepingutes ei ole ka kahju tekitamisega põhjuslikus seoses, kuna ei ole tõendatud ega isegi hagi alusena nimetatud, et sellega oleks tekitatud hagejale tegelik kahju. Kohus on ise leidnud, et ei ole tõendatud, et üksnes keeleliselt ebakorrektsete dokumentide vormistamisega seoses oleks hagejale kahju tekkinud. Sel moel ei saa otsuse punktis 10 sisalduvad järeldused olla aluseks hagi rahuldamiseks. Eeltoodud osas on otsus seega vastuoluline.
6. Otsuse punktis 11 ei ole selge, mil moel peaks kostja tõendama tööde visuaalse ülevaatamise väidet. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei loe usaldusväärseks kostja poolt menetluses korduvalt antud ega ka teise juhatuse liikme VV selgitusi selle kohta, et ülevaatust teostasid ka teised juhatuse liikmed, mida tõendatakse mh teiste liikmete allkirjadega vastuvõtuaktidel. Kui kohus ei pidanud kõnealuse asjaolu tõendamist piisavaks ning luges seda asjaolu oluliseks, pidanuks ta kostjale selgitama asjaolu täiendava tõendamise vajadust.
7. Seoses tööde turuhinnast kõrgema maksumusega ei ole kohus selgitanud, millistes piirides oleks õigustatud tööde tellimine kallimalt turuhinnast, piirdudes vaid väitega, et neljakordselt kallim ei ole õigustatud. Sel moel ei ole kohus andnud hinnangut tähtsust omavatele tõenditele (eksperdi seletus ning kostja kirjalikud tõendid). Kohus ei ole andnud hinnangut ka kostja väitele, et kasutatud mastiksi kõrge kvaliteedi tõttu langeb hagejal pikaks ajaks ära vajadus samade tööde tegemiseks, millega säästetakse edaspidi hageja rahalisi vahendeid kvaliteetse töö kõrgema hinnaga tegemise arvelt.
8. Ei põhine tõenditel kohtu järeldus, et kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et küsitud oleks konkureerivaid hinnapakkumisi teistelt firmadelt või et ükski teine firma ei oleks olnud nõus töid teostama. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et juhatuse 11.01.2012 koosolekul otsustati, et kõige sobivamaks on firma Ekovuuk pakkumine. Selle tõendiga lükatakse ümber kohtu järeldus, et Ekovuugilt ega teistelt firmadelt ei olnud pakkumisi küsitud. 09.07.2012 otsustas juhatus saata nimetatud firmale päringu selle kohta, millal nad saavad tööd alustada. Samal koosolekul otsustati, et juhul kui Ekovuuk ei kinnita töövõtu vastuvõtmist, pakkuda töövõttu järgmisele firmale Fiksatol, kelle hinnapakkumine oli teine peale Ekovuuki. Kuna Ekovuuk on vastanud, et erinevatel põhjustel ei ole ta suuteline töid teostama, pakuti tööd 15.08.2012 Fiksatolile. Seda tõendit arvestas ning hindas kohus vaid osaliselt ja vääralt – ainsa kostja esitatud keeldumise tõendina. Asjaolu, et 15.08.2012 kirjas Ekovuugi keeldumine tuuakse esile Fiksatolile töö pakkumise kontekstis, kellele kiri oligi 16 adresseeritud, jätab kohus tähelepanuta. Tõendi esitas kostja aga just teiste töövõtjatega lepingute sõlmimise katsete põhistamiseks. Hageja nendele tõenditele vastuväidet ei esitanud. Seega on kostja esitatuga tõendatud töövõtu pakkumine vähemalt kolmele firmale: Ekovuugile, Fiksatolile ning Salenta Eesti OÜ-le. Üksnes need asjaolud, et enne Salenta Eesti OÜ-le tööde ülesandeks tegemist küsiti pakkumisi teistelt firmadelt, kellega sõlmida lepinguid ei õnnestunud, ning arvestades ka Salenta Eesti OÜ poolt varem teostatud tööde suhtes pretensioonide puudumist, oli selle firmaga töövõtulepingute sõlmimine igati õigustatud (ka ilma hädavajaliku olukorra esinemiseta). Hädavajaliku olukorra tõendamatuse suhtes märgib kostja siiski, et tegemist on üldteadaoleva asjaoluga, et kõne all olevate tööde tegemise hooajaks on suve aeg, mistõttu seoses sügise saabumisega tuli juhatusel kiirendada tööde tegemist, vastavate lepingute sõlmimist. Põhjendamatu on otsusest tulenev etteheide tegevusetuses töövõtja otsimisel, kuna tulenevalt esitatud juhatuse protokollidest küsiti hinnapakkumisi veel enne 2012.a jaanuari, kuna juhatuse 11.01.2012 koosolekul toimus juba nende põhjal töövõtja valimine.
9. Väärad ning vastuolus tõenditega on kohtu etteheited tööde tellimisele ning nende eest tasumisele olukorras, kus hageja üldkoosolek ei olnud nendeks töödeks rahalisi vahendeid ette näinud. Hageja 2012.a majandusaasta aruande kohaselt teostati 2011.a vuukide remont summale 4498 eurot ning aastaks 2013 on planeeritud vuukide remont summale orienteeruvalt 55 000 eurot. Seega vastupidiselt kohtu poolt tuvastatule on üldkoosolek kinnitanud kulud vuukide remondiks 2013.a. Asjaolu, et üldkoosolek ei ole kinnitanud, millise ühikuhinnaga või mitu meetrit vuuke remonditi või kavandati remontida, ei tee mainitud otsust kehtetuks või tühiseks, kuna selliste tingimuste üldkoosoleku poolt kinnitamise vajadus ei tulene seadusest. Need tingimused sätestatakse juhatuse poolt üldkoosoleku otsuse alusel remondi teostamise kohta ning üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarve raames sõlmitavates töövõtulepingutes. Ka ei ole selliste tingimuste üldkoosolekute poolt kinnitamine tavapärane ega reeglina ka võimalik, kuna nagu nt arutataval juhul, tööde lõpliku mahu kindlakstegemine selgub vahetult tööde tegemisel. Samuti ei põhine tõenditel kohtu väide selle kohta, et kostja ei täpsustanud, millisest aruande osast või lisast võiks midagi tuleneda. Iga menetlusse esitatud aruande puhul on kostja viidanud toimiku leheküljele, kus on kajastatud kostja väiteid tõendavad andmed. Samas punktis viitas kohus 04.06.2014 üldkoosoleku otsusele, millega kutsuti kostja juhatusest tagasi, et üldkoosolek ei kiitnud heaks kostja tegevust töövõtjale tasu tasumisel. Kohtu käsitlus ei põhine otsuse sisul. Koosolek on otsustanud esitada kostja vastu nõude seoses tööde väidetavate puudustega, mitte aga seoses kostja poolt tööde omavolilise tellimisega.
10. Samuti on väär ning põhineb tõendite (majandusaastate aruannete ning üldkoosoleku otsuste) valel hinnangul kohtu käsitlus, mille kohaselt on kostja rikkunud hoolsuskohustust sellega, et sõlmis üheksa töövõtulepingut üldkoosoleku otsuseta. Nagu eelnevalt märgitud, on menetlusse esitatud hageja majandusaastate aruanded, millistest tulenevalt on üldkoosolekud kinnitanud nii vuukide remondi tegemise kui eelarve nende tööde tegemiseks, mille piires tegutseski juhatus töövõtulepingute sõlmimisel. Sellises olukorras ei oma tähtsust, mitu lepingut oli sõlmitud üldkoosolekute otsuste täitmiseks. Oluline on, et tööd oleks tehtud ning selle üldise summa piires, mille üldkoosolek on kinnitanud.
11. Kostja ekspertiisi läbiviimisele kaasamata jätmine on, arvestades ekspertiisi järelduste erilist tähtsust käesolevas asjas, poolte võrdsuse põhimõtte jäme rikkumine, mis annab 17 aluse vastava ekspertiisi põhjal tehtud otsuse tühistamiseks. Isegi peale ekspertiisiakti menetlusse esitamist kostja poolt eksperdile viimase järelduse ebaõigsusele viitavate lühikeste seletuste andmist keeldus ekspert kostjalt seletuste saamisest. Ekspertiis on niivõrd puudulik ning vastuoluline, et sel põhinev otsus ei saa olla õige, kuna üksnes hageja ebaõigete seletuste ning andmete põhjal ilma objekti nõuetekohase uurimiseta tehtud eksperdi järeldusi ei saa käsitleda usaldusväärse tõendina.
12. Otsuse punktis 22 ei pidanud kohus perspektiivikaks töövõtja vastu nõude esitamist, kuna töövõtjal puudub kinnisvara ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. Need asjaolud ei välista töövõtulepingu mittenõuetekohasest täitmisest tulenevate nõuete esitamist, mh tööde parandamise nõude esitamist. Ajal, mil tekkisid kahtlused töövõtu nõuetekohases täitmises, töövõtja äriregistrist kustutatud ei olnud ning tegutses Eesti ehitusturul. Hageja poolt töövõtjale saadetud nõude tagastamine ei tõenda nõude kättetoimetamise võimatust, kuna nii kirjas kui ümbrikul, milles kiri saadeti, oli näidatud registrisse ning töövõtulepingutesse kantust erinev aadress - "Narva mnt 5" asemel "Narva mnt 5a". Mis puudutab võimatust töövõtjaga ühendust võtta, siis kostja on esitanud töövõtja kontaktandmed, sh töövõtja juhatuse liikme telefoninumbri ja eposti aadressi, millistel suhtles töövõtjaga nii kostja ise kui tema lepinguline esindaja ka kohtumenetluse ajal. Samuti on otsuses märgitud, et kostja ei selgitanud, millise konkreetse nõude oleks hageja saanud Salenta Eesti OÜ (kustutatud) vastu esitada. Sellist küsimust asja arutamisel ei tekkinud. Arvestades aga otsuses märgitut, seletab kostja, et kuivõrd hageja nõue põhineb töövõtja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisel, võis tellija valida lepinguliste kohustuste mittetäitmise juhuks seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendid, sh nõuda lepingu täitmist, kahju hüvitamist jne.
13. Arvestades hageja poolt töövõtulepingute täitmisest saadud vastusooritust, milleks on vuukide kvaliteetne ning pikaks ajaks samade kulude tegemise vajadust vältiv remont, samuti hagejale kahju tekitamise tõendamatust, pannakse kaevatava otsusega täiesti alusetult ning vastuolus hea usuga kostja peale kõik kulud, mida peavad kandma kõik kaasomanikud ühise asja säilitamiseks. Nendest asjaoludest tulenevalt on vaidlustatav otsus kostja suhtes ebaõiglane. Kostja möönab, et ei ole toonud üksikasjaliselt esile kõiki varem esitatud vastuväiteid hagile, kuid juba vastates hagi terviktekstile 10.01.2018 menetlusdokumendis andis ta teada, et jääb kõikide varem esitatud seisukohtade juurde. Seega pidanuks kohus neid ka arvestama vaidluse lahendamisel. Vastustaja seisukoht
14. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluse käik
15. 04.10.2018 määrusega rahuldas kohus apellandi lepingulise esindaja taotluse menetluse peatamiseks seoses esindatava surmaga ja peatas asja menetluse kuni apellandi esindajalt teate saamiseni pärandi vastuvõtmise kohta või pärandi vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumiseni. 20.11.2018 määrusega uuendas kohus menetluse ja lubas YY asemel menetlusse astuda tema pärijal XX-l. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
16. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja lahendamisel osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas osaliselt ebaõigesti materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab 18 hagi osaliselt ja määrab uuesti menetluskulude jaotuse (

§ 657lõike 1 punkt 2).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 62.

§ 442

lõike 5 alusel lahendab kolleegium esmalt seni apellatsioonimenetluses lahendamata menetluslikud taotlused. Lahendamata on apellandi vastuväide kohtu 21.05.2019 määruse peale, millega kolleegium jättis rahuldamata apellandi taotluse apellatsioonimenetluses kordusekspertiisi määramiseks. Vastuväites jääb apellant taotluse juurde, kuid täiendavaid asjaolusid selle põhjendamiseks ei esitanud. Kolleegium on seisukohal, et lahendas taotluse kooskõlas kehtiva menetlusõigusega ja konkreetse vaidluse tehioludega ega näe alust oma otsustuse muutmiseks. Apellandi vastuväide jääb rahuldamata. 63. Järgnevalt analüüsib kolleegium vaidlustatud otsust kostja apellatsioonkaebuses määratud piiride alusel (

§ 651lõige1).

Kostjana peab kolleegium käesolevas lahendis silmas YY. Kostja ei ole vaidlustanud ja kolleegium nõustub maakohtu poolt kohaldatud materiaalõiguse (kehtinud KÜS-i redaktsioon, MTÜS, VÕS) valikuga. Puudub vaidlus, et YY näol oli tegemist hageja juhatuse ühe liikmega, kes perioodil augustist 2012 kuni maini 2013 sõlmis kas siis üksi või koos teiste hageja juhatuse liikmetega hageja kui tellija esindajana töövõtulepingud Salenta Eesti OÜ-ga hageja majandamisel oleva korterelamu asukohaga Linnamäe tee 11, Tallinnas vuukide renoveerimiseks, võttis tööd vastu ja korraldas töövõtjale tasu väljamaksmise. Maakohus tuvastas õigesti lepingud, mille sõlmimise ja täitmisega seonduvaid asjaolusid hageja kostjale ette heidab. Selles osas nõustub kolleegium maakohtuga ega pea vajalikuks vaidlustatud otsuse põhjendusi korrata (

§ 654lõige 6).

Lisaks võtab kolleegium asja lahendamisel aluseks järgmised maakohtu poolt tuvastatud elulised või õiguslikud asjaolud, mis maakohus tuvastas ja millega kolleegium nõustub: töövõtjaks oli juriidiline isik, kes võis selliseid töid teha; tellija juhatuse liikme rikkumiseks ei saa lugeda lepingutesse tagatiste märkimata jätmist, ettemaksu tasumist, omanikujärelevalve korraldamata jätmist ja lepingutes kvaliteedinõuete kokku leppimata jätmist. Samuti, et üksnes keeleliselt ebakorrektsed lepingudokumendid ei saanud hagejale kahju tekitada ning et kostja vastu kahju hüvitamise hagi esitamise õigus ei sõltunud hageja 04.06.2014 üldkoosoleku otsustest.

1. Maakohus tuvastas järgmised hageja juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumised kostja poolt: 1) kostja ei küsinud konkureerivaid hinnapakkumisi ja tellis tööd 4 korda turuhinnast kallimalt; 2) kostja jättis lepingutes kokku leppimata tööde vastuvõtmise korra ja millise täitedokumentatsiooni peab töövõtja tellijale andma ega nõudnud tööde vastuvõtmisel täitedokumentatsiooni (dokumente, skeeme); 3) kostja võttis hageja nimel vastu rohkem töid kui lepingutega oli tellitud ja maksis välja rohkem raha kui lepingutes kokku lepitud ja rohkem, kui võttis töid vastu; 4) kostja rikkus hageja põhikirja punkti 8.19, kuna tegi tehingud suuremas summas kui KÜ üldkoosoleku poolt oli vastavaks majandusaastaks ette nähtud. Kolleegium nõustub maakohtuga täielikult punktides 3 ja 4 kirjeldatud rikkumiste osas, osaliselt punktis 1 kirjeldatud rikkumise osas, kuid ei nõustu punktis 2 kirjeldatu kostja rikkumisena tuvastamisega. Kolleegium jõudis sellistele järeldustele järgnevatel põhjendustel.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on osaliselt põhjendatud kostja väited, et maakohus hindas ebaõigesti kogutud tõendeid, kui asus seisukohale, et küsitud ei olnud konkureerivaid hinnapakkumisi. Maakohus on ise viidanud hageja juhatuse 11.01.2012 koosoleku protokollile (t III kd lk 13), millest nähtuvalt oli juhatus eelnevalt tegelenud vuukide remondiks hinnapakkumiste saamisega, kuna koosolekul 19 valiti sobivaimaks firma Ekovuuk pakkumine. Maakohus jättis tähelepanuta juhatuse 09.07.2012 koosoleku protokolli (t III kd lk 14), mille punktist nähtub, et pool aastat hiljem oli Ekovuugi pakkumine juhatuse jaoks veel jõus ning tehti otsus pöörduda pakkuja poole tööde alustamiseks, samas juhul, kui vaja, pöörduda paremuselt teise pakkumise teinud Fiksatol OÜ poole. Seega saab lugeda tõendatuks, et juhatus oli võtnud elamu vuukide remontimiseks pakkumisi ka enne Salenta Eesti OÜ poole pöördumist. Kolleegium on seisukohal, et juhatuse 15.08.2012 e-kirjaga Fiksatol OÜle (t III kd lk 11), milles kostja teatas, et ühistu planeeris vuukide osalise remondi ja pakkus seda ka firmale Ekovuuk, kuid kuna nendel on probleeme, siis küsis, kas „… võtame selle töö (ikka sellel aastal) ette“, saab lugeda tõendatuks, et parima pakkumise teinud äriühing tööd tegema ei asunud. Seega ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et kostja ei tõendanud, et Ekovuugilt oleks pakkumist küsitud või et nimetatud firma oleks tööde tegemisest loobunud. Küll aga ei ole tõendeid selle kohta, millisel põhjusel ei nõustunud töid tegema paremuselt teine pakkuja Fiksatol OÜ ning millistel kaalutlustel otsustas juhatus 30.08.2012 koosolekul (protokoll t II kd lk 42) võtta pakkumine ja sõlmida leping Salenta Eesti OÜ-ga. Kostja ja teise tolleaegse KÜ juhatuse liikme VV seletused ei ole

§ 229lõike 1 alusel kohaseks tõendiks hagimenetluses.

Tõendamiskoormust selgitas kostjale mh ringkonnakohus 07.12.2015 otsuses. 66. Küll aga nõustub kolleegium maakohtuga, et vaidlusalused tööd olid tellitud turuhinnast 4 korda kallimalt ning et kostja esiletoodud sellist käitumist põhjendavad asjaolud tõendamist ei leidnud. Maakohus tuvastas, et arvestades kirjalikes lepingudokumentides tellitud tööde mahtu, oli tasuks 48.30 eurot 1 jm eest, kuid faktiliselt maksti töövõtjale 1 jm eest 51.03 eurot, samas oli sellise töö turuhind tol ajal keskmiselt 11.93 eurot 1 jm eest. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega (

§ 654lõige 6) ega pea vajalikuks neid korrata.

Kostja ei vaidlusta kaebuses maakohtu väidet, et ta ise kinnitas kohtumenetluses, et turuhinnaks oli sellistel töödel 12.00 kuni 14.00 eurot 1 jm eest. Kolleegium märgib täiendavalt, et kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et mastiksit Geocel 2300 kasutades oligi vuukide remonditööde turuhinnaks (keskmiseks kohalikuks hinnaks) aastatel 2012-2013 42.71 kuni 49.00 eurot 1 jm eest, nagu nähtub Salenta Eesti OÜ pakkumistest (dokumendid nimetusega „HINDAMA“; t I kd lk 35, 38, 43, 46, 49, 52, 55, 58, 61, 63, 65, 67, 69, 71, 73, 75, 78). Hageja esitatud tõenditest (nt pakkumine t II kd lk 132) nähtub, et tavapäraselt sisaldas tööde hind mh materjalide maksumust. Salenta Eesti OÜ pakkumistest nähtub, et materjali maksumus lisandus tööde hinnale. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et mastiksit Geocel 2300 kasutades oligi tavapärane, et turuhinnale lisandus materjali maksumus. Ka hageja poolt tellitud asjatundja arvamuse (t lk I kd lk 129-143) kohaselt oli vastavalt Salenta Eesti OÜ poolt esitatud skeemile ja kirjeldusele tehtava töö turumaksumuseks aastatel 2012-2013 10.00 kuni 15.00 eurot 1 jm eest. 67. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostja väide vajadusest tellida vaidlusalused tööd kiiresti oli tingitud hädaolukorrast (vajadusest tagada elamu säilimine) on tõendamata. Kostja tõi maakohtus välja, et remonditud vuugid olid avariilised (nt t II kd lk 13), kuid tõendeid selle kohta ei esitanud. Samuti ei esitanud kostja maakohtus väidet, et üldteadaolev on asjaolu, et vuukide remonditööde tegemise hooajaks on suveaeg. Sellise väite esitamine alles apellatsioonkaebuses ilma, et põhjendataks mõjuvat põhjust, miks väidet ei olnud võimalik esitada maakohtus, ei ole lubatud ja kolleegium jätab selle tähelepanuta (

§ 652lõike 3 punkt 2, lõige 4).

Samas lisab kolleegium, et kostja väited hädaolukorra kohta augustis 2012 on vastuolus ka tsiviilasjas tõendamist leidnud järgmiste eluliste asjaoludega: pakkumisi 20 oli vuukide remondiks hakanud juhatus võtma juba enne 11.01.2012 (tõendatud juhatuse protokolli punktis 1 tehtud otsustusega valida vuukide remondiks sobivamaks hinnapakkumiseks firma Ekovuuk; t lk III kd lk 13); järgmine pöördumine Ekovuuki poole otsustati teha 09.07.2012 koosolekul ja pöördumise Fiksatolile tegi kostja alles 15.08.2012 (samas lk 14, 11); lepingudokumentidest nähtuvalt teostas Salenta Eesti OÜ faktiliselt töid sügis/talvisel perioodil (septembris, veebruaris, märtsis). Eeltoodud asjaolud tõendavad, et hageja juhatus tegeles vuukide remondi küsimusega vähemalt 8 kuud enne, kui esimene leping Salenta Eesti OÜ-ga sõlmiti, ning töid teostati tegelikkuses ka talvisel perioodil, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et avariilisid vuugid ohustasid elamu säilimist ja et vuukide remonditöid sai teha vaid suvel. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja juhatus, sh kostja, tellis õigustamatult vaidlusalused remonditööd oluliselt kallimalt turuhinnast ja rikkus sellega juhatuse liikme hoolsuskohustust. 68. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust mh sellega, et jättis töövõtulepingutes kokku leppimata tööde vastuvõtmise korra ja millise täitedokumentatsiooni peab töövõtja tellijale andma ega nõudnud tööde vastuvõtmisel täitedokumentatsiooni (dokumente, skeeme). Selles osas rikkus maakohus otsuse vormistamisel

§ 438lõiget 1.

Maakohus ei ole viidanud õigusakti(de)le, millest töövõtulepingujärgsele tellijale kirjeldatud kohustus tuleneb. Maakohus tuvastas eelnevalt, et vuukide renoveerimine ei olnud tol ajal kehtinud EhS mõttes ehitamine. Seega tellija kohustused sellest õigusaktist tuleneda ei saanud. VÕS-i töövõtulepingu regulatsioonist tulenevad tellija põhikohustustena tasu maksmine töövõtjale (§ 635 lõige 1), samuti valmis töö vastuvõtmine (§ 638). Seadus ei sätesta, milliseid dokumente tellija ja töövõtja peavad vastuvõtmisel vormistama. Tavapäraselt vormistatakse tööde vastuvõtmisel kirjalikult aktid. Kuigi maakohus on asjakohaselt märkinud, et tellija ja töövõtja poolt allkirjastatud dokumendid ei ole üheselt arusaadavad, on neist siiski võimalik tuvastada tööde maht (vuukide pikkused seostatuna konkreetsete korteritega), mille tellija vastu võttis ja mille eest töövõtjale tasus. Seega ei saa nõustuda hagejaga, et juhatuse liige jättis töövõtulepingutes kokku leppimata tööde vastuvõtmise korra ja millise täitedokumentatsiooni peab töövõtja tellijale andma ega nõudnud tööde vastuvõtmisel täitedokumentatsiooni (dokumente, skeeme). 69. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja hoolsuskohustuse rikkumine seisneb ka selles, et ta võttis hageja nimel vastu rohkem töid kui lepingutega oli tellitud ja maksis välja rohkem raha kui lepingutes kokku lepitud, kusjuures välja maksti ka rohkem, kui kostja töid vastu võttis. Maakohus on otsuse põhjenduste punktis 9 tuvastanud, et lepingutest nähtuvalt tellis hageja töövõtjalt töid 869 jm tasuga 41 970.73 eurot; kostja võttis hageja nimel vastu töid 1079 jm, mille tasuks nõudis töövõtja 53 078.65 eurot; kostja organiseeris töövõtjale väljamakseid kokku 55 060.16 eurot. Nende arvude aritmeetilist arvestust ei ole kostja vaidlustanud, kuid väidab, et tema jaoks on ebaselge kohtu tuvastatud enammakstud summa 4834 euro kujunemine. Vaidlustatud otsuse punktist 9 nähtuvalt on tegemist 28.02.2013 lepingu alusel vastuvõetust enammakstud 2041 euro ja 22.03.2013 lepingu alusel vastuvõetust enammakstud 2793 euro summaga. Tõendamata on kostja väited, et tööde tegemise ajal selgus täiendavate tööde tegemise vajadus, millest töövõtja juhatust teavitas ja juhatus tellis täiendavad tööd. Kostja seletus, mis ei ole antud vande all,

§ 229lõike 1 kohaselt tõendiks ei ole.

Kolleegium märgib, et kohtule jääb arusaamatuks peale maakohtu 01.04.2015 määrust kostja passiivsus töövõtja faktilisel kaasamisel (nt töödejuhataja või juhatuse liikme tunnistajana) menetlusse ja seda olukorras, kus kostja korduvalt väitis, et tal on 21 töövõtjaga kontakt ja kostja lepingulise esindaja teatas kohtule kontaktist juriidilise isikuga (t I kd lk 172; III kd lk 77; II kd lk 47, 77). Samas on menetlusosalise õigus otsustada hagimenetluses, milliseid asjaolusid ta esitab ja milliste tõenditega neid tõendab (

§ 5lõike 2 teine lause).

1. Kolleegium nõustub osaliselt maakohtu põhjendustega punktis 13, kus kohus analüüsis kostja poolt hageja põhikirja punkti 8.19 väidetavat rikkumist. Kolleegium möönab, et maakohus eksis, kui väitis, et kostja ei täpsustanud maakohtus, millisest majandusaastate aruannete osast või lisast tulenes kostja vastuväide, et ühistu liikmete üldkoosolekud olid vuukide renoveerimiseks näinud ette kulutuste summad. Vastavad viited sisalduvad kostja 17.05.2018 menetlusdokumendis (t IV kd lk 173). Samas ei muuda kirjeldatud ebatäpsus maakohtu lõppjäreldust ebaõigeks. Hageja tõi esile, et liikmete üldkoosolek ei näinud ette kulutusi vuukide renoveerimiseks
2. ja 2013.a. Kostja vastupidist tõendavaid üldkoosolekute otsuseid ei esitanud ega taotlenud nende väljanõudmist hagejalt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et üldkoosoleku poolt heakskiidetud majandusaastate aruannete tegevusaruannete osas märgitud orienteeruva (kavandatud) kulu suurust ei saa võrdsustada üldkoosoleku poolt vastavaks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summaga. Vastavalt kuni 01.01.2018 kehtinud KÜS § 15 lõikele 1 pidid korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavad tulud ja kulud olema kinnitatud üldkoosoleku poolt majandustegevuse aastakavas, mille projekt pidi olema juhatuse poolt antud igale ühistu liikmele tutvumiseks vähemalt 2 nädalat enne aastakava arutelu koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Vastavalt MTÜS § 36 lõikele 1 koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande, mille eesmärgiks on vastavalt raamatupidamise seaduse (RPS) § 15 lõikele 1 anda õige ja õiglane ülevaade ühistu finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Vastavalt RPS § 24 lõikele 1 antakse majandusaasta aruande tegevusaruande osas ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Seega ei toimu majandusaasta aruande kinnitamisel majanduskulude sisulist arutelu ega planeerimist ja tegevusaruanne kajastab juhatuse nägemust ühistu olevikust ja eeldatavast arengust. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu vaidlusaluste lepingute ja/või raha kulutuste heakskiitu üldkoosoleku poolt tagantjärgi. Asjaolu, et osad ühistu liikmed vuukide remondist teadsid, ei asenda ühistu üldkoosoleku kui kõrgeima organi otsust.
3. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas seega tuvastatud kostja poolt hageja juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine järgmises: 1) kostja tellis tööd 4 korda turuhinnast kallimalt; 2) kostja võttis hageja nimel vastu rohkem töid kui lepingutega oli tellitud ja maksis välja rohkem raha kui lepingutes kokku lepitud ja rohkem, kui võttis töid vastu; 3) kostja rikkus hageja põhikirja punkti 8.19, kuna tegi tehingud suuremas summas kui KÜ üldkoosoleku poolt oli vastavaks majandusaastaks ette nähtud.
4. Järgnevalt analüüsib kolleegium kaebuse alusel maakohtu põhjendusi rikkumiste tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja selle suuruse kohta. Maakohus tuvastas, et kostja põhjustas kohustuste rikkumise tagajärjel hagejale varalise kahju vara vähenemise tõttu 55 060.16 euro suuruses summas. Seega tuvastas maakohus, et kogu vuukide remondi eest Salenta Eesti OÜ-le väljamakstud rahasumma on põhjuslikus seoses kostja rikkumistega. Väljamakstud rahasumma suuruse osas vaidlus puudub. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osaliselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et 22 tuvastamist leidnud kostja rikkumistega ei ole VÕS § 127 lõike 4 mõttes põhjuslikus seoses lepingute alusel väljamakstud rahasumma ulatuses, mis vastab sarnaste tööde tolleaegsele turuhinnale. Asjaolu, et tööd olid tehtud nii halva kvaliteediga, et 2 asjatundjat hindasid tehtu täies ulatuses ümbertegemist vajavaks, on töövõtja ebaprofessionaalse tegevuse tagajärjeks. Nimetatud asjaolu ei ole selle otseseks tagajärjeks, et kostja tellis tööd 4 korda turuhinnast kallimalt ja/või võttis hageja nimel vastu rohkem töid kui lepingutega oli tellitud ja maksis välja rohkem raha kui lepingutes kokku lepitud ja rohkem, kui võttis töid vastu ja/või rikkus hageja põhikirja punkti 8.
5. Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatud tööde turuhinna arvestust vaidlustatud otsuse punktis 22, milleks kohus tuvastas 12 872.47 eurot. Tehtud tööde kvaliteedi tuvastamise osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendusi korrata.

§ 230

lõike 1 kohaselt peab hagimenetluses reeglina kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid.

§ 232

lõike 1 kohaselt hindab kohus seadusest tulenevalt kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Hageja väited tehtud töö ebakvaliteetsuse kohta on tõendatud 17.09.2014 asjatundja arvamusega ja 04.12.2017 ekspertiisiaktiga. Kostja nimetatud tõendeid ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. Kolleegium märgib, et kohtu poolt määratud eksperdi arvamus on üks võimalikest tõenditest (

§ 229

lõige 2), mida sarnaselt muude tõendiliikidega on võimalik menetlusosalisel ümber lükata (

§ 232lõige 2).

Tööde turuhinda ületava summa 55 060.16–12 872.47=42 187.69 euro ulatuses nõustub kolleegium maakohtuga, et selles ulatuses tekkis kahju ühistule selle tagajärjel, et kostja tellis tööd oluliselt kallimalt turuhinnast ja võttis hageja nimel vastu rohkem töid kui lepingutega oli tellitud ja maksis välja rohkem raha kui lepingutes kokku lepitud ja rohkem, kui võttis töid vastu ja rikkus hageja põhikirja punkti 8.

1. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles kohus tuvastas, et kostja ei tõendanud, et ta oleks täitnud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit selle summa ulatuses lepingute sõlmimisel ja väljamaksete tegemisel. Samuti, et tõendatud ei ole hagejal kasu saamine, mis tuleks VÕS § 127 lõike 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata. Kostja väidet, et tänu Salenta Eesti OÜ tööle ei ole ühistul vaja pikka aega samadele vuukidele kulutusi teha, esitatud tõendid ei kinnita. Tõendatud on, et töövõtja ei teinud vuukide remonditöid vastavalt tema enda poolt esitatud skeemile ja töökirjeldusele (t I kd lk 116, 117-118; tõlge lk 119).
2. Vastuseks eelnevalt käsitlemata apellandi väidetele selgitab kolleegium järgmist. Maakohus kaalus võimalikku kannatanu osa kahju tekkimisel. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu lõppjäreldusega, kuid peab vajalikuks muuta põhjendusi. Maakohus leidis, et kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel puudub alus, kuna töövõtja vastu esitatav hagi ei oleks olnud tulemuslik, kuna töövõtjal ei olnud vara ja ta ei olnud kättesaadav. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, kui tuvastas, et 25.02.2014 tähtkiri oli hageja poolt saadetud töövõtja aadressil. Kirjast ja selle ümbriku koopiast nähtub saaja aadressiks Narva mnt 5a, Tallinnas. Samas hageja poolt esitatud väljatrükist äriregistri andmesüsteemist (t I kd lk 114-115) nähtub töövõtja registrijärgse aadressina Narva mnt 5, Tallinnas. Muid pöördumisi töövõtja poole, sh peale septembris 2014 saadud asjatundja kirjalikku arvamust, hageja ei väitnud ega tõendanud. Äriühing kustutati äriregistrist 19.11.2015 (t IV kd lk 28). Samuti nõustub kolleegium apellandiga, et hagejal oleks saanud töövõtja vastu olla lepingu täitmise (tööde parandamise) nõue või kahju hüvitamise nõue. Küll aga nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja kahju hüvitamise nõue oleks olnud olukorras, kui hageja oleks lasknud tööd ümber teha teisel töövõtjal, piiratud parandamistööde turuväärtusega, kuna ei saa eeldada, et hageja oleks teiselt ettevõtjalt tellinud ümbertegemise samuti oluliselt üle turuhinna. Kolleegium lisab, et 23 olukorras, kui tellija ei oleks saanud lepingute mittekohase täitmise tõttu VÕS § 77 lõike 1 kohast keskmise kvaliteediga asja, oleks tal olnud valida õiguskaitsevahendiks ka hinna alandamine ja nõuda ülemäära makstu tagastamist, kui töövõtja oleks keeldunud uue töö tegemisest (VÕS § 112, § 189 lõige 1, § 191 lõige 1, § 648). Sellisel juhul oleks tagastamisele kuuluva summa arvestamisel võetud arvesse ka tegelikult tasutud töö hind. Samas tuleb nõustuda maakohtuga, et töövõtja vastu rahalise nõude esitamine ei oleks olnud hageja jaoks tõenäoliselt lõpptulemusena positiivne, kuna hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine oleks ilmselt olnud enam kui problemaatiline töövõtjal sundtäitmises realiseeritava vara puudumise tõttu.
3. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele 42 187.69 euro suuruse kahjuhüvitise osas. Selles osas on tõendatud ka, et selline kahju pidi olema mõistlikule korteriühistu juhatuse liikmele lepingute sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja tõi ise maakohtus esile, et teadis tellitavate tööde turuhinda. Samuti pidi ta saama aru, et võttes vastu rohkem töid kui oli tellitud ja korraldades suurema tasu kui oli tellitud/vastuvõetud kokkulepitud tööde hind välja maksmise töövõtjale, tekib korteriühistule kahju.
4. Kolleegium kaalus asja ette valmistades võimalusi kohaldada hüvitise vähendamiseks VÕS §
5. Nimetatud sätet on kohtul võimalik kohaldada kostja taotluseta, kuid esiletoodud elulised asjaolud peavad andma kohtule veendumuse, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku jaoks äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Kolleegium on seisukohal, et tõendamist leidnud kahjuhüvitise 42 187.69 euro vähendamiseks VÕS § 140 alusel asjaolud puuduvad. Kostja ei toonud esile enda halba majanduslikku olukorda, hageja näol on tegemist korteriühinguga, mille rahalised vahendid tekivad korteriomanikest liikmete osamaksetest (põhikirja punkt 5.1; t I kd lk 25). Hageja tõi ringkonnakohtus esile, et kostja oli staažikas ühistu juhatuse liige (kokku üle 13a), kes pidi teadma, kuidas toimub korteriühistu juhtimine ja majandamine. Samuti, et kostja ei selgitanud maakohtus selgelt, miks ta eluliselt selliselt käitus, arvestades mh, et enamus lepinguid (välja arvatud esimene) oli sõlmitud kostja poolt ainuisikuliselt. Kolleegiumil tuleb hagejaga nõustuda, et kahjuhüvitise vähendamiseks elulised asjaolud tõendamist ei leidnud. Samas märgib kolleegium, et hageja väited kostja poolt isikliku kasu saamisest vaidlusaluste lepingute alusel, on paljasõnalised ning kohus jätab need tähelepanuta.
6. Ringkonnakohtu poolt käsitlemata, kuid vaidluse lahendamisel tähtsust omavate asjaolude osas nõustub kolleegium maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendusi käesolevas otsuses korrata (

§ 654lõige 6).

1. Kuna väheneb kostjal väljamõistetav põhivõlg, tuleb uuesti arvestada ka hagetav seadusjärgne viivis. Vastavalt viivisekalkulaatorile (www.viivisekalkulaator.ee) on ringkonnakohtu otsuse päeva seisuga muutunud sissenõutavaks viivis perioodi eest alates hagi esitamisest 03.10.2014 summas 16 034.59 eurot (väljatrükk lisatud toimikusse).
2. Hagi rahuldamisel 77% ulatuses jäävad poolte menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest (

§ 174lõige 4, § 177 lõige 2).

24 Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/