4-19-2650/10

4-19-2650 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-19-2650 (2303,19,000640) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Sulev Linnu (Lind) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Jevgenia Yagodkina 23.04.2019 otsusele nr 2303,19,000640 Sulev Lind karistamises KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Kristel Proos, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond Menetlusalune isik: Sulev Lind, ik: 36006070235, elukoht: xxxx Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Advokaat Nigul Saar, Advokaadibüroo TGSBaltic AS, Ahtri 6a, 10151, Tallinn RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Sulev Linnu (Lind) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Jevgenia Yagodkina 23.04.2019 otsusele nr 2303,19,000640 Sulev Linnu karistamises KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot.
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Jevgenia Yagodkina 23.04.2019 otsus nr 2303,19,000640 Sulev Linnu karistamises KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot täies ulatuses.
5. Lõpetada väärteomenetlus Sulev Linnu süüdistuses KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises Sulev Linnu teos väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel.
6. Rahuldada Sulev Linnu kaitsja taotlus hüvitada Sulev Linnule seoses tema väärteoasjas tema süüdistuses KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises kohtuvälise menetleja 1 otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel valitud kaitsjale makstud tasu 1440 euro ulatuses täies ulatuses.
7. Hüvitada Sulev Linnule tema valitud kaitsja Advokaadibüroo TGSBaltic AS vandeadvokaadi Nigul Saare osutatud õigusabi eest kulutused 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot riigieelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 20.09.
8. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 21.10.
9. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.10.
10. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja Kesklinna politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Jevgenia Yagodkina 23.04.2019 otsusega nr 2303,19,000640 karistati Sulev Lindu KarS § 262 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot selles, et menetlusalune isik 25.03.2019 kella 09:38 ajal xxxx rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, käitudes teist isikut häirival viisil. Isik oli verbaalselt P K vastu agressiivne ning loopis P K suunas laevapileteid, hirmutades oma teguviisiga P K. Nimetatud käitumise rikkus menetlusalune isik KorS § 55 lg 1 p 1, 2 nõudeid ning pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Vastavalt 23.04.2019a. väärteoasjas tehtud otsusele karistati teda avalikus kohas käitumise nõuete rikkumises 20 trahviühiku suuruse rahatrahviga s.o. summas 80€. Leiab, et nimetatud väärteootsus on ebaseaduslik alljärgnevatel põhjustel:
11. Ta ei ole rikkunud avalikus kohas käitumise nõudeid.
12. Palus ainult Xxxx klienditeenindajal tagastada tema isikuttõendav dokument peale kontrollimist ja temapoolset kinnitamist, et kontroll on teostatud.
13. Tema mitmekordsele palvele vaatamata ei nõustunud klienditeenindaja tagastama tema isikutunnistust.
14. Süüdistus kõrgendatud hääletooniga vestlemisest ei saa olla tõene kuna vestlus toimub avatud sadamaterritooriumil, ümbritsetuna autojärjekordades olevate sõidukite mürast, sõiduautost istuva kliendi ja müügikioski laua taga istuva klienditeenindaja vahel läbi autoakna ja kioskiakna ning ei võrreldav tubaste oludega.
15. Ta ei ole leidnud seaduslikku põhjendust ega ei ole saanud seaduslikku selgitust ei väärteomenetluse koostanud piirivalveametnikult ega väärteootsuse koostanud politseiametnikult mis põhjusel on klienditeenindajal õigus keelduda tema isikuttõendava dokumendi tagastamisest kui ta on eelnevalt kinnitanud et isikutuvastuse kontroll on teostatud.
16. Ta ei ole visanud laevapileteid klienditeenindaja suunas kuna eluliselt ei ole usutav väide et viskab laevapiletid klienditeenindaja suunas kuna vajab neid laevale minekuks.
17. Kiirabi kutsumine päris kindlasti ei ole seotud tema käitumisega. 2 Ja vastavalt ülaltoodule palub kohtul tühistada tema suhtes
18. aprillil 2019a. tehtud otsus väärteoasjas nr 2303,19,000640 Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et sõitis kassa juurde, esitas oma dokumendid. Kuna teeb seda protseduuri väga tihti, paar korda nädalas, siis on klienditeenindajatega mitu korda vestelnud sel teemal, et kuna vasak käsi ei tööta korralikult, ulatab oma paberid ja palub, et saaks kõigepealt isikut tõendava dokumendi tagasi, et panna rahakotti ära ja siis võtta piletid ja muud asjad. On juhtunud 2 korda niisugune juhus, et nad on maha kukkunud, tuul on ära viinud. On sellest Xxxx informeerinud, et kassas tekkis vaidlus sellel teemal kuna klienditeenindaja ütles, et tema tegutseb nii nagu tema on harjunud. Sai Xxxxlt vastuse, et tänan väga, et te olete juhtinud tähelepanu niisugusele probleemile ja et me vestleme vahetuse ülemaga ja proovime parandada olukorda. Läks paar-kolm kuud mööda ja siis tekkis täpselt samasugune olukord, kus palus, et andke dokument, et paneb selle kohe ära ja klienditeenindaja vaatas lihtsalt otsa ja nö põlgliku naeratusega, et ebameeldiv isik nagu tema pilgust aru sai. Algul ütles, et jah ma kohe vaatan, küsis uuesti, et kas on nüüd vaadatud, et jah on vaadatud, et palun andke tagasi siis, jah küll ma annan, küsis neli korda järjest, et kui on vaadatud paluks siis tagastada, siis ta lõpuks ootas kuni kõik piletid ja asjad välja printis, surus kogu selle paki kokku ja ulatas. Vastas sellega, et ma ei soovi teiega üldse rääkida. Ütles vastu, et ei peagi rääkima, kui olete dokumendi ära kontrollinud, siis lubasite kohe tagasi anda ja pange siia sahtli peale ja siin on ju selle jaoks teenindussahtlid, mida kõik teisedki klienditeenindajad kasutavad vajadusel ja ulatate sellega piletid ja ongi kõik. Küsisin siis, et tahaks teie nime ka teada, et kellega siin vestles, selle peale teenindaja tõmbas oma juuksed nimele ette, pani akna kinni. Jäi autosse ootama, siis tuli kohale piirivalveametnik, küsis milles probleem on. Ütles, et tekkis vaidlus, et ajage auto tagasi kassa eest ära. Juhiluba võeti kohe algselt oma kätte ja ootas edasi. Lõpuks tuldi tema juurde, öeldi, et koostavad väärteoprotokolli, et te solvasite klienditeenindajat. Pileti saamisel auto seisab kioskist mingi 50 cm kaugusel, juht istub autos, siis on kioski aken ja kioskis istub klienditeenindaja leti taga. Istub kuskil seal üleval, klienditeenindaja pea on kuskil 80 cm või meeter peaaegu kõrgemal. Klienditeenindaja ei öelnud kuidas peab IS kaardi esitama. Sirutas aknast sisse, ta vaatas seda ja hakkas enda kätte tõmbama. Ütles, et miks sa seda tõmbad, vastas, et ta kontrollib seda, et kontrollib selle ära ja siis annab tagasi. Kontrollis ära, siis hakkas küsima, et andke siis palun tagasi. Esimest korda ei tulnud ühtegi vastust, siis küsis uuesti, et palun andke tagasi, ei tulnud vastust, siis küsis uuesti, et kui on nüüd kontrollitud, te kinnitasite, et on kontrollitud, et palun tagastage siis. Vastas, et külla ta tagastab ja siis neljandat korda küsis, siis ütles, et küll ma anna teile selle, siis tulid juba piletid välja, siis ulatas selle pundiga. Siis küsiski, et millest niisugune käitumine on tingitud, kas mingi seadus või teie poolsed reeglid keelavad dokumenti tagastamast. Kuna teeb seda protseduuri korduvalt Xxxx sadamas ja erinevate klienditeenindajatega ja paljude käest küsib, et palun mitte suruda tervet seda suurt punkti, kuna vasak käsi ei tööta korralikult, siis on mõistlik suhtumine olnud ja mõni klienditeenindaja ütleb, et ega ei peagi seda enda kätte võtma, vaatab peale, et on kehtiv ja korras. Antud momendil klienditeenindaja tahtis seda enda kätte võtta, las ta siis võttis. Klienditeenindaja ei kontrolli midagi, lihtsalt loeb sealt nime ja siis paneb selle oma nina ette ja veeretab näpu vahel ja ootab seal. Väärteoprotokollis inkrimineeritud käitumise kohta ei oska midagi öelda kuna ei ole klienditeenindajat loopinud laevapiletitega, pani need laevapiletid sinna sahtli peale kui ta ütles, et tema ei soovi rääkida ja ütlesin, et palun pange sahtli peale ja lükake välja, siin on sahtel, millega kõik klienditeenindajad suhtlevad kliendiga. See autolaevapilet on siiamaani tema käes, ei saanud teda visata sellega. Käe probleemiks on väsimuskahjustused, arst nimetab seda tennisküünarnukk ja tennisliiges või midagi niisugust, pideva koormuse tõttu tekkinud pöördumatud kahjustused, läheb paiste ja siis on haaramine raske. Võib-olla selle tõttu ongi varem juhtunud, et paberid ja dokumendid on kukkunud maha ja kukkunud sinna kioski vahele ja auto alla ja tuul viis nad ära. Selle tõttu ongi hästi hoolikaks muutunud, et ei jää oma dokumendist ilma kuna peab üle piiri kogu aeg liikuma. Puutuvalt väärteoprotokollis märgitud agressiivsusesse võib-olla P K tõlgendab seda kui kolm või neli korda järjest küsib ühte ja sama küsimust, võib olla on nagu põlvkonna erinevused, ei oska selle kohta seisukohta võtta. 3 Karjumisse puutuvalt mitu korda küsis, võib olla valju häälega küsis kuna ei ole kuulda, mida tema seal oma putkas seal klaasi taga sees huuli liigutab ja kodus saab naise käest ka sõimata, et kõva häälega räägib. Eks võib-olla sellepärast räägib kõva häälega, et kuulmine on kahjustatud. Kuulmisnärvid on kahjustatud, selle kohta on arsti otsus, see on ka pikaajaline juba, mürarikas töö on ehitusalal ja aastakümneid tagasi metallialal ja võib olla vanus ka mõjub. Võis küll rääkida valjema häälega, ei vaidle vastu. Tegelikult kui vestleks seal autos tasakesi oma vaikse häälega, siis võib-olla sealt ei oleks üldse sinna kioskisse sisse mitte midagi kuulda, loomulikult peab seal valjema häälega rääkima, et kuuleks üksteist läbi sellest aknast ühest ruumist välja läbi väliskeskkonna ja teise ruumi veel sisse. Ei ole mingit tahtlust hirmutada klienditeenindajat, see on tavapärane rutiin, käib kaks, kolm korda nädalas vähemalt, üle kahekolme päeva nendes kassades, suhtleb nende klienditeenindajatega. Ei teki kunagi mingit erilist probleemi kui lihtsalt viitab sellele, et palun ärge suruge kõike seda dokumentide hulka suurde punti, seda on raske vastu võtta. On broneerimisleht, mille saadab Xxxx, millega läheb sinna, annab selle sinna, seal on nimi, broneerimisnumbrid, see võetakse ja siis on ID-kaart ja siis kõik need klienditeenindajad, kellel on palunud, et mitte pakkida seda, nad korjavad kõik selle omasse nurka ja siis ta ulatab selle niimoodi välja ja tema peab siit kuskil selle võtma või siis saab selle korraga kätte. Kui siit hakkab seda niimoodi võtma, siis libiseski see asi maha, kukkus sinna alla. Erineva suurusega paberite haaramine on väga ebameeldiv. On Xxxx’le ka seda seletanud, kui see niimoodi käib, et saaks selle dokumendi tagasi, paneks rahakotti ära, et need piletid on teisejärgulise tähtsusega tegelikult. Kui see kaduma läheb, maha kukub, kui tuul ära puhub. Jooksis mööda sadamaplatsi ja trampis jala pealt, saab oma ID kaardi kätte kuna see ähvardas merre lennata sealt. See juhtum oli just enne seda eelmist teavitust, möödunud aasta lõpus. See oli veel enne seda, siis sai oma piletid kätte ja peale seda hakkas küsima klienditeenindajalt, see oli möödunud aasta sügisel. Oli kaks sellist juhust, hästi tuulised ilmad olid, dokumendid kukkusid maha ja siis hakkas klienditeenindajalt küsima, et palun ära suru seda kõike suurt punti, kontrollisid dokumendi ära, anna tagasi ja siis tekkis ühe korra vaidlus klienditeenindajaga, kui ta lihtsalt lõi akna kinni ja vaatas sealt otsa, ta ei andnud piletit ega mitte midagi. Siis läks mõni minut mööda, tegi siis akna lahti, ulatas piletid. Kirjutas Xxxx’le, et millest niisugune käitumine on tekkinud kui nagu palub klienditeenindajal anda dokumendi ja need väiksemad asjad eraldi, mitte suruda kõike ühte punkti, selgitas selle asja ära, helistas L N’le, on temaga kaks-kolm korda telefonis vestelnud. Sai temalt vastuse, et jah, väga tore kui olete juhtinud tähelepanu niisugusele probleemile, mis meie check-in-is on ja kõik oli tore, arvas, et probleem on lahendatud. Selle klienditeenindajaga ei olnud enam kordagi probleemi, ulatas dokumendid, ulatas tagasi, said kõik ilusti hakkama. Läks 3 kuud mööda, palus veel teisel tütarlapsel samamoodi, et ulata palun tagasi ja siis tekkiski see vaidlus, mille tõttu siin oleme. Ise ulatab klienditeenindajale dokumendi, ilma dokumenti vaatamata piletit ei kinnitata. Sirutab autoaknast käe sirgelt välja kioskisse ja tema istub seal laua taga, võib olla see on laua tasapind, kui kõrgel siis nüüd tema on seal. Tema on nagu laua tasapinnal ja vaatab kuidas ta seda veeretab näpu vahel, mida ta teeb, otse näeb sealt aknast sisse. See check-inis registreerimise kiirus sõltub sellest kui kiiresti arvuti töötab, teinekord on mitu, mitu minutit või olla isegi 5 minutit, siis hakkab alles printer tööle. Enne laeva peale minekut on üsna pikad järjekorrad. Kui intsident juhtus, siis paluti tagurdada, välja ei saa sõita, seal on ees kinni kõik. Kui dokumendid maha kukuvad näiteks, siis ei saa autost välja, ei saa neid võtta, autouks ei lähe lahti, on seal kioskis, autost välja ei pääse, ei saa sealt edasi sõita kuna ees on tõkkepuu kinni. Tõkkepuu avab klienditeenindaja ja nüüd nagu uute kassade juures on lõpuks tekkinud see, et ei sõideta täpselt selga, taga seisavad ka autod, vahetevahel on seal vahe, et saaks tagurdada. Tihti on veel see, et ei pääse tagurdama ja siis tähendab, kui see juhtus varem, et tuul viis paberid ära, siis tõkkepuud ei olnud, nüüd on tõkkepuu ja ei pääse edasi ka. Siis oli võimalik edasi minna, tookord kui juhus oli, et dokumendid maha kukkusid, tuul ära viis, siis tõmbas auto edasi, astus välja, et oma paberid ära võtta, kuid tema kohale tuli järgmine auto, mis sõitis tema paberite peale, siis viis tuul nad ära sealt auto alt tõmbetuulega ja jooksis mööda platsi, ajas taga. Arvatavasti ei olnud see klienditeenindaja esimest korda, kui ei ole dokumente tagastatud, siis selgitab, miks te ei saa tagasi anda, neid on raske võtta, antud juhul läks vaidluse tasemele. Tegi klienditeenindajast foto, kui ta ei vastanud, küsis, et tahaks teie nime teada, kellega praegu siin 4 vestles, siis klienditeenindaja kargas püsti, hakkas kardinaid ette tõmbama ja siis tegi telefoniga pildi, saab teada kellega vestleb kui sellest Xxxx teavitab. Tegi pilti parema käega, on paremakäeline. Tegi pildi autoaknast välja pool viltu üles poole. Tunnistaja P K selgitas, et oli sellel päeval tööl autode check-in-s D terminaalis ja check-in protseduur näeb ette, et klient tuleb, esitab oma dokumendi, kontrollivad kõik andmed, nimed, sünniajad, kodakondsused, auto number ja väljastavad piletid. Antud isik tuli talle luuki ja küsis dokumenti, klient näitas seda hästi kaugelt, palus uuesti, et ei näe lugeda nii kaugelt informatsiooni. Siis klient hakkas karjuma, et sina vaatad seda sealt, kus mina sulle näitan. Siis küsis, et kuidas palun, check-in protseduur näeb ette, et peab kontrollima dokumente, klient röökis uuesti, et sul ei ole õigust võtta minu dokumenti, mis mõttes sa nõuad seda minult. Siis ta lõpuks andis dokumendi, piletid juba printisid, siis hakkas klient uuesti röökima, et anna mu dokument tagasi, sul ei ole õigust seda hoida, anna mu ID-kaart tagasi. Ütles, et palun rahunege, et annab kohe koos piletitega tagasi, seni olid piletid välja printinud. Andis kliendile, klient võttis ID-kaardi oma kätte ja viskas piletid luugist sisse, ütles, et sina näed nii nagu mina sulle ütlen. Küsis, et kuidas palun, just andis piletid ja dokumendi, klient röökis, et sina teed nii nagu mina ütlen. Ütles vastu, et kuidas palun, te olete check-in-is, selle peale hakkas klient küsima nime. Ütles, et nimesilt on ilusti olemas ja näitas, klient hakkas teda pildistama. Ütlesin, et teil ei ole õigust mind niimoodi pildistada ja siis tahtis seda luuki kinni tõmmata, sest klient ainult karjus seal. Check-in-is on selline luuk. Siis klient pani oma käe vahele ja hakkas seda lahti tõmbama, ei laskunud seda kinni panna. Lõpuks sai selle kinni, siis klient hakkas piletite ja dokumentide sahtlit väljapoolt lahti tõmbama, lõhkuma seda vara. Siis ütles, et kutsub patrulli siia. Klient ise ka karjus, et kutsu jah politsei, kutsu politsei. Üks laev oli just sisse tulnud ja sealt sõitsid autod maha ja sadama patrull oli just neid autosid vastu võtmas, kontrollimas. Nad jõudsid hästi ruttu kohale, aga selle ajaga oli juba tekkinud see häire, et ei saanud korralikult hingata ja süda nii peksles ja siis edasi tegeles patrull selle kliendiga. Siis nad pärast kutsusid talle ka kiirabi. Check-inis tuleb esitada kas pass või ID-kaart, siis vajadusel auto dokumendid, kui küsitakse. Tagasi antakse tavaliselt koos sellepärast, et eriti seal autode check-inis, talvisel ajal on seda luuki teha lahti külm, siis annavad läbi selle sahtli kõik, seal on hästi palju ka müra ja ka neid autode heitgaase ja neid kütuse lõhnu, et siis enda huvides ei peaks seda luuki niipalju lahti tegema, et on lubatud niimoodi anda. Klienditeenindaja kõrgus autojuhist sõltub auto kõrgusest aga ikkagi nagu allpool tavaliselt kliendist, klienditeenindaja on allpool või vist kõrgemal, ei tea öelda. Dokumendi peab lihtsalt ulatama, aken on nii suur, et saab ilusti anda. Klient pani luugi vahele vasaku käe. Ei ole keelatud isikut tõendavat dokumenti pärast kontrollimist tagasi anda, aga võtavad dokumendi, samal ajal paneb piletid printima ja see aeg, mis need piletid prindivad, kontrollivad neid andmeid, ei ole nii, et kohe kontrollib ja siis annab piletid. Broneeringu lehte ei küsi üldse, see on rohkem kliendi jaoks, mitte nende jaoks. Vaatavad sünniaega, kodakondsust, kehtivust, nime, et pilt läheks kokku. Pannakse printima, siis hakkab kontrollima ja kui näeb, et midagi ei kehti, ei anna pileteid kätte. Võtab check-in maha, see on aja kokkuhoiu mõttes, sest autodes on check-in väga palju reisijaid kogu aeg ja seni kuni see printer prindib, saab ühenduse arvutiga, hakkab printima, et sel ajal kontrollivad dokumente. Ütleski, et kohe annab tagasi koos piletitega ja andis need tagasi. Kliendile antavad dokumendid ei ole erineva suurusega, need on kõik sama suured, pardakaardid on täpselt sama mõõtmetega nagu dokumendid. Pardakaart on väike, neid suuri paberid ei kasutata ja see on täpselt dokumendi suurune, need antakse koos dokumendiga, neid teisi broneeringu kinnitusi klienditeenindaja üldse enda kätte ei võtagi sest neid ei ole vaja, need on ainult kliendile, et ta näeks ise. Seda klient talle ei andnud ja tavaliselt ta neid ei võtagi, ütleb kogu aeg klientidele, et broneeringu kinnitusi ei ole vaja, nime või auto number leitakse üles broneeringust, seda paberit üldse ei esitatudki. Ei saa talle dokumenti tagasi anda, kui ma pole veel jõudnud kontrollidagi neid andmeid, on vaja vaadata, et kõik oleks õige. Kasutatakse oma programmi, kontrollib andmeid, mis on broneeringus, kontrollib kas need klapivad, mis on broneeringus, mis on esitatud ja mis dokumendil kirjas on. Broneeringut näeb oma süsteemist, mida Xxxx kasutab. Isiku esitatud broneeringulehel ei ole ju kirjas kuskil kodakondusust, sünniaega, ei 5 kontrollita, et kliendil oleks see broneeringuleht kaasas, ta tuleb luuki, saab kas nime järgi otsida broneeringust või auto numbrimärgi järgi ja kontrollitakse neid andmeid, mis dokumendil on kirjas, isikut tõendaval dokumendil mitte, et kas tal on broneeringu kinnitus või mis seal kirjas on. Broneeringu kinnitus on rohkem klientidele, kus nad näevad, millal on nende reis, reisiandmed, et nad saaksid üle kontrollida ja vajadusel kui on vaja esitada broneeringu number, et see on neil seal kirjas või kui nad tahavad teha self-check-in, siis on seal turvakood kirjas. Andmete kontrollimise järgselt on võimalik dokument tagastada, aga töö lihtsustamise ja töö kiirendamise huvides annavad kõik koos tagasi. Ei ole keelatud eraldi tagasi anda. See on kõikidele klientidele alati sobinud niimoodi, mitte keegi pole selle kohta kunagi midagi öelnud. Ise otsustab. Klient visaks need laevapiletid sealt luugist sisse, jättis dokumendi endale ja viskas piletid. Selline mulje ju jääb, et loopis ja tahtis tabada, kui inimene viskab teie pihta midagi ja karjub selle peale, terve aja ainult karjub. Reisijal on muidugi piletit vaja, sest annab talle pardakaardi, mille klient viskas luugist sisse. Kaamerast on viskamine näha ja selja taga olid veel järgmised autod, kes läksid selle peale kõrvale teenindaja juurde ja ütlesid, et nad nägid kõike seda pealt, et see ei olnud ilus. Piletiga pihta ei saanud aga ta selle viskas sinna, üks pilet jäi kliendi kätte, teine pilet oli temal selles sahtlis, sest klient viskas ju luugist selle sisse. Viskas niimoodi lihtsalt luugist sisse ja see kukkus sinna sahtlisse, see sahtel oli parasjagu klienditeenindaja pool ehk siis peale seda aknaluuki. Välja annavad ja samamoodi võtavad need dokumendid vastu ka, klient viskas mõlemat aga üks kukkus temale endale sinna. Ei tea ju mida klient mõtles, et kas viskab teda või mida klient viskas need tema poole, üks kukkus sina sahtlisse, teine kukkus ei tea kuhu. Kliendi käes oli see teine pilet, tema ei saa ju teada, mida keegi teine mõtleb ja samal ajal kui ta röögib ja ainult karjub tema peale, siis paraku jääb selline mulje, et soovis tabada. Lisaks viskamisele oli seal veel väga kole sõnavara ja väga kõva sõnavara juures, see on kõik kaamera pealt näha, kui esitate neile avalduse, et soovite, siis saab seda, usun, et Xxxx jagab seda või Tallinna sadam. Selliseid probleeme on varem ka olnud selle sama kliendiga, see ei ole esmakordne juhtum, kui Xxxx’le esitada avaldus, siis sealt saab väga palju selliseid juhtumeid. Ütles kliendile, et palun rahunege maha, klient hakkas ise karjuma, pildistama, nõudis politseid, mille ta kutsus ja neil on kirjas, et ähvardavalt ja teisi häirivalt käituvaid kliente laeva peale ei lubata, see on kõik kirjas ja tundis seal, et tema käitub niimoodi ja sellepärast kutsus patrulli kohale. Palus klienti mitu korda, et rahunege maha aga klient ei soovinud. Tõkkepuud kliendile ei avanud sellepärast, et sellel hetkel oli juba patrull seal ja nagu ütles, siis ähvardavalt ja teisi häirivalt käituvaid kliente nad laeva peale ei luba. Otsuse, et laeva peale ei luba tegi siis kui klient hakkas väga agressiivselt käituma check-in-is, esiteks keeldus dokumenti andmast, hakkas karjuma, loopis asju, lõhkus Tallinna sadama vara, nõudis ise endale politseid, hakkas teda pildistama, siis on õigus kutsuda patrull. Mõtles, et kutsub patrulli, mida nemad ütlevad, et koostöös nendega otsustavad. Paraku läks nende toimingutega aega, mis seal oli ja selle ajaga oli laev ära läinud. Lõpuni teenindamise osas andiski need piletid kliendile, et läheks laeva ära. Kui need piletid andis, siis sellel hetkel ei olnud veel seda luugi lahti tõmbamist, tahtis luuki kinni tõmmata, siis selle peale ei olnud seda luugi lahti tõmbamist või tema takistamist või selle sahtli lahti tõmbamist. Kui need piletid andis, see kõik juhtus enne seda, siis viskas ja siis tuli selline otsus, et võib olla kutsub selle peale patrulli. Alguses ei olnud sellist, et kohe ei luba. Ei olnud otsustanud, et ei lase üldse laeva peale vaid, et kõik need juhtumid koos ja see patrulliga koostöö, et seal tekkis see, et ei lase klienti üldse laeva peale, vaid et kõik need juhtumid koos ja see patrulliga koostöö, seal tekkis see, et ei lase, mitte kohe nii kui klient luuki sõitis. See toimus aprillis, esmaspäevane päev oli umbes 9.38 või kuskil niimoodi ta tuli luuki aga kuupäeva. Luuki esitatakse ID kaart või pass, isikut tõendav dokument. Sõiduki registreerimistunnistuse vaid siis kui küsivad, et on kahtlused, et numbrimärk ei ole õige või midagi, või kui ei ole kindel auto mõõtmetes. Siis küsivad auto dokumendid juurde aga muul juhul ei ole üldiselt vaja neid. Annab tagasi sama reisidokumendi ja pardakaardid autole ja inimesele kui see toimub läbi auto check-in-i. Pardakaardid on sellised väikesed, need ongi pilet-pardakaart. Mingeid pabereid ei ole, ainult see väike pardakaart ja siis neid suuri dokumente on ainult siis kui klient ise küsib, et prindiks talle arve välja, aga muul juhul on ainult need samad väikesed. Mingit pardakaardist suuremat dokumenti ei küsitud ega esitatud. 6 Kui näeb, et auto tuleb, paneb selle auto numbrimärgi süsteemi, tuleb broneering ette ja kui on palju autosid, siis vajutab kohe selle check-in tegemise nupu ära, sest see võtab aega, millal see printer saab arvutiga ühenduse ja millal piletid sealt välja tulevad. Samal ajal kui see printer prindib, siis kontrollib neid andmeid dokumendilt. Kui andmed ei klapi, siis võtab check-in maha ja teeb muudatused või kui on kehtetu siis lihtsalt ei luba laevale. Kliendiga suhtlemiseks on seal olemas luuk, mille kaudu saab suhelda ja anda dokumendid või siis on sees mikrofon ja selline sahtel, mille kaudu dokumendid esitatakse, see on teenindaja enda otsus, et kumba ta kasutab, kas teeb selle luugi lahti või siis on suhtlus läbi mikrofoni kliendiga. Luuk on nagu aken ja see käib lahti ja seal akna all on sahtel. Kui luuk on kinni, siis suheldakse läbi mikrofoni ja dokumentide ja piletite andmine käib läbi selle sahtli. See koht on D-terminaal autode check-in kolmas putka, kolmas check-in kiosk. Sadama alal peaks igal pool olema kaamerad. Terviserike tekkis just selle kliendi käitumise tõttu. Kaitsja palus esitatud kaebus rahuldada, väärteomenetlus lõpetada. Menetlusaluse isiku teos puudub igasugune süüteo koosseis. Antud juhtumil on Sulev Linnule inkrimineeritud tegudeks Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, 2 nimetatud teod, milledeks on vastavalt lg 1 avalikus kohas on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku suhtes jne. ja lg 1 p 2 test isikut sõnaga, žestiga, muul moel solvata, hirmutada ja ähvardada. Kui me võtame väärteoprotokolli ette, mis on meil koostatud Sulev Linnu suhtes tema poolt Tallinna sadama terminaalis 25.03.2019 toime pandud konkreetsete tegude ära näitamisega siis esiteks Sulev Lind olevat käitunud teist isikut häirival viisil sellega, et verbaalselt oli P K suhtes agressiivne. Ma saan aru, et protokolli koostaja on selle konkreetse teo inkrimineerinud avalikus kohas käitumise üldnõude § 55 lg 1 p 2 ja samas Sulev Lind on loopinud P K suhtes laevapileteid, hirmutades oma tegevusega P K. Kuna siin on konkreetselt toodud mingite esemete loopimine tunnistaja suunas ja asjade loopimine kui selline on selles näidisloetelu koosseisu tunnuses olemas § 55 lg 1 p 1, et ei tohi teist isikut tõugata, lükata, kakelda, samuti loopida asju jne, siis järelikult on viimase teo keelunormiks p
19. Sõltumata selle teo koosseisu sellises järjestuses kirjeldamisest peab kohus tuvastama, kas Sulev Lind on talle inkrimineeritud teod toime pannud ja kas KarS-is ettenähtud paragrahv on blanketse normiga teo koosseisu poolt ära täidetud. Leiab, et ei ole. Põhiargumendid on järgmised. Need sisalduvad ühes konkreetses Riigikohtu lahendis 3-1-1-15-17, see on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend ja selle lahendi ajendiks oli asjaolu, et vahepeal on toimunud seaduse muudatus, välja kujunenud kohtupraktika oli selle vana koosseisu järgi välja kujunenud ja nüüd Riigikohtu kriminaalkolleegium kontrollis üle, kas 2014 toimunud seaduse muudatuse tõttu on vajalik kuidagi seda tõendamise koormise tõendamisvormide täitmiseks kuidagi teist moodi käituma hakata ja kas teo koosseisu täitmine on analoogiline nii nagu varem välja kujunenud kohtupraktika oli. Selles konkreetses lahendis Riigikohus osundab asjaolule, et nii Korrakaitseseaduse § 55 kui 56 puhul on avalikus kohas käitumise üldnõuded vajalikud olnud reguleerida eelkõige selle tõttu, et teiste isikute häirimine ja ohustamine oleks õigushüvena maksimaalselt, et see oleks välditav, see oleks välistatud, toime pandud teo eest tuleb karistada. Sellise üldkaristusõigusliku tõdemuseni jõudmisel on Riigikohus konkreetselt öelnud, et teo koosseisu jaoks on natukene vähe sellest, kui inkrimineeritud tegu on toime pandud avalikus kohas. Antud juhul me ei vaidle, et Xxxx terminaal on avalik koht, seda kasutavad tuhanded inimesed lühikese aja jooksul. Avalikus kohas ka tegu, mis oleks vaadeldav võimaliku Korrakaitseseaduse § 55 konkreetse teona, näiteks löömine või tõukamine või kaklemine, et see iseenesest ei anna veel teo koosseisu kokku. Oluline on siin see asjaolu, et Riigikohus toob siin konkreetse näite, et sõltumata, et kui kaks isikut avalikus kohas öösel tühjal linnatänaval kaklevad omavahel, vahepeal mingisugune konflikt, siis omavaheline kaklemine veel ei anna teo koosseisu. Sellepärast, et seda kaklust ei ole mitte keegi pealt näinud ja mitte keegi ei ole selle pealt nägemise tõttu, nende kolmandate isikute poolt, ei vii tulemuseni, et avalik kord ise oleks rikutud. Avaliku korra rikkumisel on tähtis, et avalik kord kui avalik hüve peab olema rikutud, kaks inimest kaklevad, see on nende omavaheline asi. Kuidas siin saame otsustada, minu arvates me peame vaatama selles Riigikohtu lahendis toodud kaasuse najal. Isegi kui eeldame, jätame praegu paika, et Sulev Lind rääkis selle kioskis töötava Xxxxs töötava 7 töötajaga valjusti. Xxxx töötaja võis pidada seda verbaalseks agressiooniks, võis, kuid ei pruukinud. Antud juhtumil tunnistaja ütleb: mina hindan seda kui verbaalset agressiooni minu vastu. Sulev Lind olevat oma käes talle kätte antud dokumendid, laevapiletid visanud tunnistaja suunas. Kui me mõtleme tavaolme tasandil, kus tekkis konflikt teenindatava ja teenindaja vahel, siis kaitsjana tekib esimene küsimus, kas isegi kui Sulev Lind oleks oma laevapiletid visanud käest ära, mis on arulage tegu, tal oli vastupidine, laevapileteid ruttu vaja, et minna konfliktitsoonist välja, sõita laeva peale, unustada või kirjutada arvutis laeva peal kaebus Xxxx juhtkonnale. Selline viskamine, Korrakaitseseaduse § 55 tähenduses asja loopimisena, ma arvan, et seda on väga raske sinna teise isiku pihta loopimine, kui süüdistuse aluseks on öeldud, et P K suunas, siis isegi juhtumil, kui Sulev Lind käitus ennast ohustavat ja talle vajalikud dokumendid viskab kellegi suunas, me ei saa öelda seda, et soovis visata isiku pihta, tabada tunnistajat, kes istub kassas, teostades sellega oma mingisugust väärastunud ma ei tea mida, kättemaksu või midagi sellist, laevapileti, väikese piletikese viskan kellegi pihta. Sellest tekkis nüüd omaette tema sellise individuaalse õigushüve rikkumine, sain pihta laevapiletiga, ta oleks pidanud pärast näiteks esitama politseile kaebuse: mind visati laevapiletiga. Ma saan aru, mingi raskema esemega, telefon, autovõtmed, mida tahes, mis kätte juhtus, kasvõi pastakas aga töötaja suunas, isegi tema suunas ainult laevapileti viskamine minu arvates ei päde siin mitte kuidagi. Sulev Lind näitab laevapiletit, niipalju teda ainult on ja selle viskamine, ei saa olla avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine. Mis meil üle jääb siis, on see häiriv viis, verbaalne agressiivne suhtumine, suhtlemine tunnistajaga. Selles verbaalses agressiivsuse määratluses on tunnistaja meile öelnud niimoodi: autos istuv isik, kellega tal tekkis konflikt dokumentide kiirema kätteandmise suhtes, rääkis temaga valjusti. Tunnistaja teeb sellest järelduse, et agressiivne viis sisaldub selles asjaolus, nö valjusti rääkimine ja valjusti suhtlemises, sellise hinnangu selle jutu valjusele on andnud ka politsei, kes on teinud väärteoasjas otsuse, et vali agressiivne rääkimine. Me olete tõendid esitanud kohtule, isik on kuulmislangusega isik, asjaolud olid sellised töötava mootoriga autos tuli end teatavaks teha eraldi kinnises ruumis olevale teisele isikule, seda on võimalik teha läbi väikese aknakese ainult ja minu arvates vaieldamatult sellises olukorras suhtlejad tõstavad oma häält ja räägivad valjemini juba selle tõttu, et ennast arusaadavaks teha, mootor müriseb, sadamas tuul tuhiseb, üks on ühes ruumis oma autos, teine on teises ruumis oma kioskis, luugikene on vahel, sealt kaudu tuleb nüüd kogu informatsioon anda. Kuna meditsiinidokumendid tõendina näitavad, et vähemalt üks oli langenud kuulmisega isik, kes vaistlikult tegi või ta on õigustatud niimoodi käituma ja see on tavapärane, et siis tema see vali toon, hääl ei ole mitte sellest agressiooni tahtest olnud kantud vaid enda kuuldavaks tegemisest. See konflikt samal ajal, me ei eita konflikti, konflikt oli teenindaja ja teenindatava vahel selles, et anna kohe minu isikudokument siia, laevadokument anna hiljem, seda tee niikaua kui tahad aga isikudokument anna kohe siia, selle konflikti sees ka veel olles, et ennast täielikult kuuldavaks teha, oma tahe teatavaks teha, on normaalne, et räägid valjemini. Aga see valjusti rääkimine ei olnud selle tõttu sellest ajendatud, et olla agressiivne, siis oleks tulnud ju hakata kasutama kaitsja hinnangul vähemalt teisi väljendeid, teisi sõnu, solvama jne, mis ei ole enam selle teeninduse sisuga kooskõlas, see on väljapoole. Nagu me teame, Sulev Lind nõudis kogu aega ainult oma dokumenti, ta ei läinud teemast väljapoole kisades, karjudes veel midagi juurde, ei ropendanud, mitte midagi sellist. Nüüd kõige tähtsam kaitsja arvates, isegi kõik see, need asjaolud, need konkreetsed käitumisakti elemendid, kui need ka oleks tõendatud kuidagi Sulev Linnu kahjuks. Liiga valjusti rääkis, sinu jutu tekst oli ikka liiga agressiivne, et kasutati peale pileti ja kiiruse ja laeva kohese väljumisele lisaks veel muid kasvõi ebatsensuurseid sõnu, mida antud juhtumil ei ole. Kui me tõstaks need siia pilti, siis jälle see teo koosseis, millest Riigikohus selles lahendis ütleb, on täidetud ainult ühel eeldusel ja selleks eelduseks on kolmandate isikute häirimine, sellised kolmandad isikud, kes ei olnud tunnistaja K ega teo toime pannud Lind, kelle vahel oli selline kommunaalkonflikt, vaid kolmandad isikud kõrval, ümbruses, kes näevad, mis toimub, kes kuulevad, nad peavad olema häiritud sellest. Avalik kord, see õigushüve, mis laieneb kõikidele seal avalikus ruumis olnud isikutele, nemad peavadki olema häiritud, see on lõige olulisem. Seda tegevust oli ka napilt ja see ei anna üldse koosseisu välja isegi siis kui tema selja taga oleks olnud terve suur turismibuss ja väikesed jaapanlased kõik näiteks tulid välja ja vaatasid, mis kisa, mis lärm, mis 8 karjumine ja kõik hirmunust põgenesid mõõda territooriumi laiali, isegi kui selline asi oleks olnud aga siin ei olnud, siin ei juhtunud mitte midagi. Me teame asjaoludest, et tõkkepuud, mis oleks võimaldanud Linnul, kes oli tige ja pahane, välja minna, ära sõita sealt kioski eest, seda ei avatud mitte kunagi, tõkkepuu jäi kinni, tuli piirivalve, ütles palun võtke kõrvalritta, meil on teiega jutuajamine. Kolmandad isikud olid alles piirivalve, politseiametnikud, kes kolmanda isikuna tuli sinna aga ka tema ei kuulnud enam mitte midagi, sest siis juba oli toimiku andmetel tunnistaja lahkunud areenilt, tõmmanud kardinad kinni, helistanud politseisse. Sellistel asjaoludel ma palun lõpetada menetlus, isiku teos puudub igasugune talle inkrimineeritud KarS § 262 koosseis. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Sulev Lind on talle süüks pandud teo toime pannud, palub kohtul otsus jätta täies mahus muutmata. Seda põhjustel, et kohtuvälisel menetlejal puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, kuna tunnistaja kui kaebuse esitaja ei ole omavahel tuttavad ja tunnistaja on kirjeldanud Sulev Lind käitumist check in-is ja sellised juhtumid ei ole igapäevased, kus check-in-is tekivad probleemid dokumentide ja laevapiletite andmisel vaid need ongi üksikjuhtumid. Antud juhtumil kohtuväline leiab, et Sulev Lind nõudis kõvemal hääletoonil tagasi siis oma dokumenti delegeerides ise teenindaja tavapärast töötamist. Kuna tunnistaja P K sõnul antakse tavapäraselt dokument koos laevapiletitega, mis on ühesugused ja välistamaks seda sellega, et ei jääks midagi kliendile tagasi andmata ja see on tavapärane. Teiseks on Sulev Lind ka kaebusega esitanud fotod check-in-ist, kus on näha, et antud luuk ei ole tavapärasest nii kõrgemal kui Sulev Lind väitis, et ta peab oma kätt meeletult kõrgele tõstma ja selle tagajärjel võivad dokument kui piletid maha kukkuda ja ära kaduda. Antud piltidelt on näha, et check-in luuk on täiesti normaalsel kõrgusel ja selleks ei pea kätt kuhugile kõrgustesse tõstma. Kohtuväline menetleja leiab, et antud juhtumi algataja pooleks on Sulev Lind ja antud konflikt läkski edasi just Sulev Linnu käitumisest. Kaitsja küll väidab, et avalikku korda saab rikkuda ainult sel juhul, kui on häiritud kolmandad isikud. Kohtuväline menetleja vaidleb sellele vastu, on ka kohtulahendeid, hetkel kahjuks ei oska kohe peast öelda, kus on välja toodud ka antud situatsioon, et ei pea olema alati kolmas isik häiritud antud tegevusest, et ehk siin on häiritud klienditeenindaja, kes ei pea taluma ka ebasündsaid või ebamoraalset käitumist, tema on teenindaja ja tema vastu peab olema lugupidav. Ja need autod, kes olid järgnevad, nad ei saagi kuulata pealt vaid neil tekib küsimus miks järjekord edasi ei lähe ja miks see seisab ja mis seal toimub. Kas nad just sellepärast peavad autost välja tulema ja tegema politseile kaebuse. Kohtuväline menetleja vaidleb vastu sellele. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, väärteoasja kirjalike tõenditega, kaebuse esitaja esitatud täiendavate tõenditega, kuulanud ära isikuliste tõendiallikate selgitused ning kuulanud ära menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada 9 süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist. KarS § 262 lg 1 näeb ette karistuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mida tuleb sisustada korrakaitseseaduses sisalduvate avalikus kohas käitumise nõuete rikkumisega. KorS § 55 lg 1 p 1, 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. KorS § 57 kohaselt käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Kohtupraktika kohaselt eeldab KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et selle teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil ning avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga vahetult seotud. Avaliku korra all mõistetakse kohtupraktikas tavade, heade kommete, normide või reeglistikega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Seejuures eeldab teiste isikute rahu rikkumine konkreetse füüsilise isiku olemasolu ja selle all tuleb mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. KoRS § 4 lõike 1 kohaselt mõistetakse avaliku korra all ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ning isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Taoline sõnastus ühtib kohtupraktikas omaks võetud seisukohtadega, millised on märgitud ülalpool. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 262 järgi peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. KoRS § 15 lg 1 kohaselt on avaliku korra eest vastutavaks isikuks isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Ohtu põhjustav tegevus on isikule omistatav kui isik põhjustab ohu või korrarikkumise oma käitumisega ning isik on avaliku korra eest vastutavaks isikuks, kui ta ei täida oma kohustust mitte käituda teisi isikuid häirival viisil. Kohus leiab, et kõigil, s.h ka menetlusalusel isikul lasub avalikus kohas viibides selline kohustus. Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ette heidetud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist, mis toimus teist isikut häirival viisil. Üldnõuete rikkumine seisnes aga verbaalses agressiivsuses P K suhtes ja P K suunas laevapiletite loopimises, milline teguviis hirmutas P K. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud õigusvastane käitumine on aset leidnud Tallinna reisisadamas Lootsi 13 Tallinna linnas hommikusel ajal, täpsemalt D-terminaali autode checkin kolmanda kioski juures. Kohus leiab, et nimetatud kohta tuleb hinnata avaliku kohana, kuivõrd tegemist on kohaga, mis on antud kasutamiseks määratlemata isikute ringile, s.t vähemalt kõigile neile, kes selle terminaali kaudu sadamas väljuvale laevale lähevad. Sellises avalikus kohas peab aga iga seal viibiv isik järgima avalikus kohas käitumise üldnõudeid, so KoRS § 55 sätestatud nõudeid. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik KoRS § 55 lg 1 p 1, 2 keeldu, mille kohaselt on keelatud avalikus kohas teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on 10 keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Kuulates ära isikulised tõendiallikad, tutvudes väärteotoimiku materjalidega, saab asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud käitumine puudutas vaid kahte isikut, s.o tunnistajat P. K ja menetlusalust isikut ennast. Seejuures viibis P. K kioskis, s.o suletud ruumis, millest saab teiste isikutega suhelda avatud luugi kaudu või siis luugi suletuse korral läbi mikrofoni ja kõlari. Seevastu S. Lind viibis oma juhitavas sõidukis ja sai suhelda P. K’iga läbi auto avatud akna ja kioski luugi. Seejuures saavad nad suhelda vaid omavahel ja teised isikud suhtluse juures ei viibi, kuivõrd ootavad järjekorras olevates sõidukites. Tunnistaja P. K’i ütlustest tulenevalt on see piirkond kaetud kaameratega ning see situatsioon peab olema ka salvestatud. Salvestiselt peaks olema ka näha, et taga olid veel ka järgmised autod, mis läksid selle peale kõrvale teenindaja juurde ja ütlesid, et nad nägid seda kõike pealt, et see ei olnud ilus. Saamaks informatsiooni tunnistaja väidetud salvestise olemasolu kohta võttis kohtuvälise menetleja esindaja oma selgituste kohaselt ühendust AS Xxxx Grupp esindajatega ja saadud andmete kohaselt pärast sisejuurdluse läbiviimist vaidlusalust salvestist ei säilitatud. Seega kuigi tunnistaja ütlustest nähtuvalt on menetlusaluse isiku käitumisest olnud häiritud menetlusaluse isiku sõiduki taga seisnud autodes järjekorras viibinud isikud, kes olid avaldanud seda ka teisele klienditeenindajale, ei ole ei kohtuvälises menetluses ega ka kaebemenetluses tuvastatud ei seda teist klienditeenindajat ega ka isikuid, kes menetlusaluse isiku sõiduki taga olevates sõidukites oleksid võinud konflikti pealt näha. Kaitsja viidatud Riigikohtu 3-1-1-15-17 lahendist tuleneb üheselt, et kriminaalkolleegium jääb senises kohtupraktikas väljendatud seisukohtade juurde ja leiab, et ka 01.06.2014 jõustunud karistusseaduse redaktsiooni kohaselt eeldab KarS § 263 objektiivsete tunnuste täitmine teo toimepanemist avalikus kohas, selle tuvastamist, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti ja selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, samuti KarS § 263 lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist. Käesoleval juhul ei ole vaja tuvastada KarS § 263 lg 1 p 1 või 2 koosseisu tunnuseid, vaid seda, kas avalikus kohas rikuti avalikus kohas käitumise üldnõudeid, s.t kas menetlusalusele isikule inkrimineeritud käitumisega häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvat isikut. Seega isikule avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise omistamiseks on olulisim asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu tuvastamine. Riigikohus on samas lahendis leidnud, et asjasse mittepuutuv personifitseeritud füüsiline isik, keda teoga häiriti või ohustati, ei tähenda, et kõnealune isik peaks olema süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Praktikas võib ette tulla, et asjas kogutud tõendite kohaselt on selle isiku häirimine või ohustamine objektiivselt ilmne, kuid teda ei saa või ka pole põhjust nimeliselt tuvastada. Sellise olukorra sisustamiseks on otsuses toodud turvakaamera videosalvestistelt nähtuv isikute objektiivne käitumine. Käesoleval juhul ilmnes kohtuvälise menetleja esindaja selgitustest, et asjakohane turvakaamera salvestis on olnud reaalselt olemas, kuid ASs Xxxx Grupp läbi viidud sisejuurdluse lõppedes seda salvestist ei säilitatud. Samas olnuks sellest turvakaamera salvestisest näha vähemalt menetlusaluse isiku käe liikumine auto aknast välja, samuti järjekorras seisnud sõidukid, nende sõidukijuhtide liikumine järjekorras ja sellele järgnevalt sõidukite liikumine teise klienditeenindaja juurde. Selline videosalvestis olnuks tõendiks, mis kas kinnitab või lükkab ümber tunnistaja P. K’i ütlused järjekorras toimunu ja teiste sõidukijuhtide objektiivse käitumise kohta. Kui videosalvestiselt ei oleks aga sõidukijuhtide käitumisest objektiivseid järeldusi nende häirituse kohta teha, saanuks salvestiselt tuvastada sõidukite registreerimismärgid, millede järgi saanuks tuvastada sõidukite juhid. Sellele järgnevalt oleks saanud AS Xxxx Grupp tehtud broneeringutest tuvastada sõidukites viibinud isikud ning need isikud vajadusel kohtuistungil tunnistajatena üle kuulata. Samas ei nähtu väärteoasjas kogutud tõenditest, et keegi kõrvalistest isikutest oleks millestki häirivast vaidlusaluse sündmuse osas Häirekeskusesse teatanud. 11 Seega käesoleval juhul on tunnistaja ütlustest üheselt näha, et tunnistaja ise oli menetlusaluse isiku käitumisest tugevasti häiritud ja tunnistajal tekkis sellest ka terviserike. Tunnistaja ütluste siiruses kohtul kahtlemiseks alus puudub. Sellisele järeldusele jõudmiseks annavad tuge ka kiirabikaarti kantud andmed, millistest nähtuvalt on tunnistaja vererõhk ja pulsi regulaarsus olnud väga kõrge ning vaid mõne minuti möödudes on muutunud normaalseks. Tunnistaja P. K’i ütlustest tulenevalt oli menetlusalune isik konfliktne ja esitas nõudmisi ja märkis korduvalt, et klienditeenindaja ei otsusta midagi ja peab tegema nii nagu tema õigeks peab. Menetlusalune isik eitas sellist käitumist, kuid samas märkis oma selgitustes, et ta on korduvalt pöördunud AS Xxxx Grupp poole pretensioonidega ning viitas ka kohtuvälises menetluses menetlejale esitatud e-kirjadele. Väärteotoimikus leiduvast AS Xxxx Grupp 26.03.2019 vastusest menetlusalusele isikule nähtub, et menetlusaluse isiku Club One kliendikonto Gold on tühistatud seoses korduvate vahejuhtumitega, kus olete meie töötajaid solvanud. Sellised andmed kinnitavad tunnistaja P. K’i ütluste usaldusväärsust veelgi ning näitavad seda, et menetlusalune isik on esitanud nõudmisi ja mitmel korral on aset leidnud konfliktid menetlusaluse isiku ja AS Xxxx Grupp klienditeenindajate vahel. Taoline tõendite kogum annab kohtule veendumuse, et menetlusalune isik oli verbaalselt P K suhtes agressiivne ja loopis ka laevapileteid P K suunas, millega hirmutas P K, mis ilmselgelt oli P K jaoks häiriv ja taoline käitumine on ühiskonnas ka taunitav. Samas ei moodusta selline käitumine KarS § 262 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu, kuivõrd menetlusega ei ole tuvastatud asjassepuutumatut isikut või asjassepuutumatuid isikud, keda sellise käitumisega häiriti või ohustati, et saaks väita, et oleks rikutud avalikus kohas käitumise üldnõudeid KorS § 55 lg 1 p 1, 2 mõttes. Seejuures ei sisalda menetlusaluse isiku käitumine endas ka mõne teise süüteo koosseisutunnuseid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetlus tuleb menetlusaluse isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise, ehk väärteomenetlust välistava asjaolu esinemise tõttu VTMS § 29 alusel lõpetada. Kuivõrd vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada, siis puudub vajadus hakata analüüsima VTMS § 133 punktides 2 kuni 10 loetletud kaebuse lahendamisel otsustatavaid muid küsimusi. Kaitsja esitas kohtule väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks summas 1440 eurot. Vastavalt VTMS § 23 sätetele väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesoleval juhul on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Jevgenia Yagodkina karistanud oma 23.04.2019 otsusega Sulev Lindu karistanud KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 euro ulatuses. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotleti vaidlustatud otsuse tühistamist. Kaebemenetluse tulemusena on kohus jõudnud veendumusele, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud otsus tühistada täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik valinud endale kaebemenetluses kaitsjaks TGSBaltic advokaadibüroo vandeadvokaadi Nigul Saare ning kohtule esitatud taotluse kohaselt on kaitsja ajakulu olnud 8 tundi ning kaitsja tunnitasu suuruseks 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on taotluse kohaselt Sulev Linnule osutatud õigusabi kuluks 1440 eurot. Vastavalt VTMS § 23 sätetele hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1, 2, 3, 5, 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Arvestades väärteoasja keerukust, menetluse pikkust ning kehtivaid õigusteenuse hindu leiab kohus, et valitud kaitsjale makstava tasu kogusummat tuleb lugeda mõistliku suurusega tasuks. 12 Taotluse kohaselt on menetlusalusele isikule osutatud õigusabi teenust kokku 8 tunni ulatuses, sellest 1,5 tundi on kulunud kohtuistungil osalemisele. Samas nähtub kohtuistungi protokollidest, et tegelikkuses on kohtuistungeid toimunud kaks ja kokku on nende kestuseks 2 tundi. Seejuures on taotluse paremal üleval nurgal märgitud kuupäevaks 11.06.2019, milline kuupäev eelnes esimesele kohtuistungile ning teisel kohtuistungil esitatud taotlusele on käsikirjaliselt lisatud kuupäevana 02.09.
20. Seega ei ole viimase kohtuistungi aega taotlusesse lisatud. Kohus ei saa aga taotluses märgitud ajakulust irduda, kuivõrd õigusabi kulu saab hüvitada vaid taotluse alusel taotluse piiridest väljumata. Kuivõrd valitud kaitsja osales vaid kohtulikus menetluses, siis peab kohus taotluses märgitud ajakulu reaalseks, mõistlikuks ja põhjendatuks ning kohtu arvates on osutatud õigusabi olnud ka vajalik kogu osutatud õigusabi mahus. Kohtule on esitatud vaid menetluskulude hüvitamise taotlus, milles on näidatud ära osutatud õigusabi liikide kaupa kulunud ajakulu ja tunnitasu summas 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et viidatud tunnitasu saab arvestades kehtivaid õigusabiteenuste hindu lugeda mõistliku suurusega tasuks ning alust selle vähendamiseks ei ole. Samas ei nähtu seda, kas Sulev Lind on temale osutatud õigusabi eest tasunud või mitte ja seetõttu ei saa kohus ka lahendisse märkida, millisele arveldusarvele tuleks hüvitatav kulu tasuda. Selles küsimuses on kohtupraktika seisukohal, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisel ei saa piirduda vaid kaitsealuse poolt juba makstud tasuga ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (3-11-4-14, p 10). Kuigi kohtule ei ole esitatud andmeid õigusteenuse eest tasumise kohta, võib taotlusest üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul on vähemalt tekkinud tasu maksmise kohustus. Puutuvalt tasu hüvitamise adressaati saab samuti senise kohtupraktika pinnalt asuda seisukohale, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele, mitte advokaadibüroo pidajale (3-1-1-112-16, p 56). Seega peab menetlusalune isik otsuse jõustumise järgselt ise pöörduma hüvitise saamiseks, esitades oma arvelduskonto numbri, millise alusel hüvitatakse talle ka tekkinud kulu. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks esitatud taotlus rahuldada ja Sulev Linnule tuleb tema valitud kaitsja õigusabi eest tehtud kulutused hüvitada täies ulatuses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli vaidlustatud otsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnikuks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja. Seega on kohtuväliseks menetlejaks riigieelarvest rahastatav asutus, mistõttu tuleb menetlusalusele isikule hüvitatav kulu summas 1440, 00 eurot hüvitada Sulev Linnule riigieelarve vahenditest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 13