lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Sergei Kopajevi suhtes käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2-1, 4, 7 ja 8 alusel järgmised kohustused: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis. isikutega
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Sergei Kopajevi vangistusest vabastamisest. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Sergei Kopajevilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 217 (kakssada seitseteist) eurot 92 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700040419. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Pärnu Maakohtu 05.06.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-5235 tunnistati Sergei Kopajev süüdi
lg 2 p 4,8, § 424, § 183 lg 2 p 2, § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati teda
lg 1 alusel vangistusega 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva alates 14.02.
lg 5 alusel: 1) keeld mitte tarvitada alkoholi (
lg 2 p 2); 2) keeld mitte omandada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (
lg 2 p 21); 3) kohustus otsida endale töökoht kohtu määratud ajaks, nt ühe kuu jooksul vabanemisest (
Kopajev teab, et nad on kriminaalkorras karistatud või kes tarvitavad või käitlevad narkootilisi aineid (
lg 2 p 4,8, § 424, § 183 lg 2 p 2, § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva alates 14.02.
) § 76 lg 2 p 2 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Kopajev temale mõistetud karistusajast, 3 aastat 7 kuud ja 26 päeva, ära kandnud 2 aastat 8 kuud 15 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa 3 tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt
lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane
§s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.
lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. Vanglas ta on hõivatud tööga. Alates 04.10.2017 osaleb XXX, 19.08.2019 seisuga on isik proovinädalal raamatukogus. Perioodil 05.10.2017-06.12.2017 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". 10.09.2018 läbis "Eluviisitreeningu" jätkutegevused. 30.01.2018 – 01.06.2019 osales Corrigo tugigrupis. Perioodil 06.03.2018-14.08.2019 on osalenud regulaarselt AN tugigrupis. Ajavahemikul 06.10.2017-30.04.2018 omandas eesti keele B1 taseme, eksam sooritusega 84%. 22.05.2018 ja 06.06.2018 toimusid vestlused majandusliku toimetuleku arendamise teemal. 22.03.2019 ja 05.04.2019 toimusid vestlused riskeerivast ja hoolimatust elustiilist, ühiskonnas kehtivatest normidest ja probleemide lahendamise oskuste arendamisest. Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile ennast parandada ning õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. S. Kopajevi käitumine vanglas on seaduskuulekas. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Sergei Kopajevil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Sergei Kopajev soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile XXX, kus elavad tema 4 vanemad J K ja T K . Tegemist on kahekorruselise, kaasaegse ümberehitusega majaga. Kinnistu kuulub kinnipeetava isa J K , kes andis nõusoleku pojale elukoha võimaldamiseks. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Sergei Kopajevil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. S. Kopajevi lähisuhtevõrgustiku moodustavad tema ema T K , isa S K , õde A K , vend I K ja kaks alaealist tütart. Vanemad, vend ja õde on nõus kinnipeetavat vabanemisjärgsel sotsialiseerumisel toetama. Uute kuritegude toimepanemist võib S. Kopajevi puhul soodustada narkootikume tarvitamine. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud XXX. Enda sõnul alustas narkootikumide tarvitamisega 18. aastaselt. Korduvalt karistatud NPALS alusel. Käesoleva kuriteo raames pani toime ka mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Vestluses tunnistab, et oli igapäevane tarvitaja ning samuti süstija. Tarvitas kanepit, amfetamiini, metadooni ja fentanüüli. Viru Vanglas on läbinud SRS osakonna. Arvestades aga seda, et S. Kopajev saab narkootikumide tarvitamise halbadest omadustest aru, tunnistab sõltuvust ning soovib narkosõltuvusest vabaneda ning selle eesmärgi täitmiseks teeb pingutusi, ta läbis sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osaleb Corrigo tugigrupis ja AN tugigrupis, siis kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk on maandatud ning on võimalik S. Kopajevi käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida kriminaalhoolduslike vahenditega. Kohus leiab, et Sergei Kopajevi edaspidised võimalused vabaduses (elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida. Kohus on veendunud, et Sergei Kopajevi suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine oleks käitumiskontroll ja kohustuste järgimine, mis aitaks paremini toetada ja kindlustada isiku motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Sergei Kopajevile katseajaks täiendavad kohustused, nimelt mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; osaleda sotsiaalprogrammis. Kohus on seisukohal, et karistus on enda eesmärgi täitnud ning tuleb anda Sergei Kopajevile võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida Sergei Kopajevi võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist toetab ka prokurör. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu Sergei Kopajevi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu S. Kopajevi kaitsja I. Žurina riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 217,92 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o istungil osalemist, asja materjalidega tutvumist ning sõidukulude hüvitamist 5 põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Sergei Kopajevilt välja mõista. Kohus leiab, et S. Kopajevile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.