§-i 410 lg 1 tähenduses, järgides seejuures
§-de 4031 ja 404 sätestatud nõudeid. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 109,44 €, seega põhisumma jääk on 4500-109,44 €=4390,56 €. Ülejäänud laenulepingu osamaksed jättis Kostja tähtaegselt tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevaga teinud. Kostja ei ole reageerinud BestCredit OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Eeltoodule ning
§-le 416 lg 1 ja üldtingimuste punktile 13.1.4 toetudes, öeldi Kostjaga 16.01.2018 laenuleping üles ning teavitati Kostjat laenulepingu ülesütlemisest (lisa 5). Vastavalt üldtingimuste p 10.3 korduva võlateatise tasu 5,00 €, millise summa tasumist nõuab hageja kostjalt. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 18.01.2018 BestCredit OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas Kostjat nõude loovutamisest (lisa 6), saates selle kohta Kostjale ka loovutusteatise. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Hageja nõude suurus Kostja võlgneb Hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1)Põhivõlgnevus 4390,54 €; 2)Intressid summas 699,07 € (periood 03.08.2017 kuni 16.01.2018). Hageja on arvestanud intresse kuni lepingu ülesütlemiseni; Intresside arvestuskäik on järgmine: Viivitatud päevi 167, Intressi määr 34,80%, Võlgnetav summa 4390,56€, Intress kokku 699,07€. Vastavalt lepingule kohustus võlgnik lepingu rikkumisel tasuma viivist 0,0967% päevas. Arvestades kujunenud kohtupraktikat ei esita hageja viiviste nõuet lepingu alusel, vaid võtab viivisnõude aluseks
Viiviste arvestuskäik on järgmine: Perioodi algus 17.01.2018- lõpp 30.05.2019, Viivitatud päevi 499, Viivise määr 8%, Võlgnetav summa 4390,56€, Viivis kokku 480,20€. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale viivistena 480,20 eurot. Hageja on arvutanud viiviseid alates Kostjale lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (4390,56 x 0,021918% = 0,96 € x 365 päeva = 350,40). Hageja nõude materiaalõiguslik alus on:
§-i 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
§-i 8 lg 2 kohaselt on leping lepingu pooltele täitmiseks kohustuslik. Käibes vajaliku hoolsusega, kooskõlas
§-i 4032 sätestatud põhimõttega, on Hageja teostanud Laenutaotluse ning Kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja Hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas Hageja, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on Kostjale jõukohane. 2 Lepingulise suhte olemusest ja juhindudes
lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt
§-le 8 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Vastavalt
§-i 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus Kostja poolte vahel sõlmitud Lepingut
Sama paragrahv loeb võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh ka täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud
tähenduses, siis
loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on
lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.
lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingus sätestatud määras, so 0,0967% päevas.
MS § 367 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS §71, §403 lg 1 ja 404 lg 1, §367, §177 lg 2 palub hageja:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.