5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes 1
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD 1. PlusPlus Capital AS esitas hagi J. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 07.10.2014 liitumislepingu nr 8277036, mille alusel osutati kostjale mobiilsideteenuseid. Kostjale väljastati arved, millest kostja jättis tasumata 01.03.2016 arve summas 63,97 eurot. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlg 63,97 eurot, võla sissenõudmise kulu 25 eurot ja viivis põhinõudelt 52,79 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise
alusel alates hagi esitamisele järgnevast päevast (so alates 11.06.2019) 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) palub hageja jätta kostja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas
5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6.
. Vastavalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7. Vastavalt
lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 üldnormi kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib aga tulenevalt
lg 4 jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ning hageja menetluskulu on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 495 eurot. 8. Kohus märgib, et 2019.a. märtsis esitas hageja sama kostja vastu samast kliendilepingust tulenevalt nõude 01.04.2016 arve alusel (tsiviilasi nr. 2-19-4678, lahend jõustunud), augustis 2019 esitas hageja sama kostja vastu samast kliendilepingust tulenevalt 01.02.2016 arve alusel nõude (tsiviilasi nr. 2-19-12950, kohtumenetluses), käesolevas tsiviil asjas on esitatud nõue 01.03.2016 arve alusel. Tsiviilasjas nr 2-19-4678 on kohus kostjalt välja mõistnud hageja menetluskulu kokku 365 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 240 eurot). Kuigi kohus rahuldab käesolevas tsiviilasjas hageja võlanõude kostja vastu, ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude jaotuse määramisel juhinduda
Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja on esitanud kostja vastu iga tasumata arve osas eraldi hagi ilmselge eesmärgiga saada võimalikult suurt menetluskuluhüvitist, on hageja käitumine pahatahtlik ja hea usu põhimõttega vastuolus (vt TsÜS § 138). Kolme viidatud tsiviilasja hagihind kokku on 997, 82 eurot, millelt riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 järgi tuleks tasuda riigilõivu 175 eurot. Kolme eraldi esitatud nõudelt on hageja tasunud riigilõivu 275 eurot. Õigusabikulu hüvitist taotleb hageja esindaja kolme ühesuguse hagiavalduse eest 3 x 420 = 1260 eurot, mis ilmselgelt on ebamõistlikult suur ega vasta trafaretse hagiavalduse koostamiseks vajaminevale ajakulule ega töömahule. Käesolevas tsiviilasjas eraldi võetuna ületab menetluskulude hüvitise taotletav summa (495 eurot) kolmekordselt hagihinna (158, 10 eurot), mille eesmärk on kohtu hinnangul kostja ebamõistlik kahjustamine. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hageja menetluskulu tuleb jätta tema enda kanda (sh on põhjendatud menetluskulu hüvitatud juba tsiviilasjas nr 2-19-4678 tehtud otsusega) Kohus viitab, et ka nt tsiviilasjas nr. 2-18-19334, 2-19-8796 on maakohus osundanud hagejapoolsele hea usu põhimõtte vastasele käitumisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.