← Eesti

2-19-119747/3

Obsah (8)§ 4891§ 486§ 494§ 235§ 459§ 496§ 489§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2019. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-119747 Tsiviilasi E B maksekäs

) § 489¹ lg 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule 2-19-119747 kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele

§ 4891lõikes 2 nimetatud asjaoludest.

Asjaolud

  1. E B esitas 23.07.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 270 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 30.07.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.08.2019 aadressil xxx,
  2. Võlgnik T R esitas 19.08.2019 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (

§ 486lg 1 p 1).

Kohtumääruse põhjendused 2. Kohus, tutvunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ja 19.08.2019 vastuväitega, leiab, et käesoleval juhul esineb alus maksekäsu tegemiseks, kuivõrd võlgniku vastuväide ei põhine

§-is 494 lg-s 2 ja lg-s 5 sätestatud alusel. 3. Elatisnõudes võib võlgnik esitada vastuväite vaid seaduses (

§-is 494 lg-s 2 ja lg-s 5) sätestatud alusel. Maksekäsu kiirmenetluses lapse elatisnõudes peab kohtule esitatud vastuväide olema põhistatud (

§ 494lg 1).

Lisaks tuleneb vastuväite põhistamise kohustus

§-st 496, millest tulenevalt on kohtul kohustus teha maksekäsk mh juhul, kui võlgniku vastuväide ei ole põhistatud. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (

§ 235

). Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgnik põhjendas, et võlgniku ja avaldaja seadusliku esindaja vahel oli kokku lepitud, et ema abistab poega nii rahaliselt kui ka vajalike asju ostes, kuid avaldaja seaduslik esindaja takistab lapsega suhtlemist (ei vasta telefonikõnedele, sõnumitele ja e-kirjadele). Võlgnik pöördus xxx sotsiaaltöötaja poole, kes rääkis avaldaja seadusliku esindajaga. Avaldaja seaduslik esindaja lubas, et ei takista emal lapsega suhelda ja kui on lapsele midagi vaja, helistab emale ja ema kas ostab ise või annab raha. Võlgnik ise maksab ühiselt avaldajaga võetud laenu. Kohtu hinnangul ei põhine võlgniku 05.07.2019.a vastuväide seadusel (

§ 494

lg 2) ning võlgnik ei ole ka väitnud, et tal puudub majanduslik võimekus elatist tasuda (

§ 494lg 5).

Seega esineb alus maksekäsu tegemiseks. 2 2-19-119747 4. Käesoleval juhul on maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades elatise nõude rahuldamine võimalik perekonnaseaduse § 96 ja § 97 alusel. Elatise väljamõistmise algushetkeks saab pidada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetke, milleks on 23.07.2019.a (vt ka Kõve, V. jt,

III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, lk 265). Ühtlasi on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist

§ 459

lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutu kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Seega kohtu hinnangul väljamõistetav elatis peab olema seotud kuupalga alammääraga. 5. Kooskõlas

§ 496

lg 3 peab kohus vajalikuks selgitada, et avaldajal on õigus nõuda edaspidi elatise muutmist vastava hagiga. 6. Juhul, kui võlgnik pole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline tasuma elatist maksekäsus nimetatud määras, on võlgnikul õigus esitada kohtule hagi elatise suuruse muutmiseks. Hagi tuleb esitada maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 7.

§ 489

lg 6 kohaselt toimetatakse maksekäsk võlgnikule kätte ja sellest teavitatakse ka avaldajat. 8.

§ 489

lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. 9. Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab

§ 172lg 9 esimese lause järgi maksekäsu tegemise korral võlgnik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.