KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 17.09.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-17-5747 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Asja läbivaatamise kuupäev 10.09.2019 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Igor BONDARENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Igor BONDARENKO sünd. 18.05.1970, isikukood 37005182239, kodakondsuseta, elukoht xxx xx-xx Tallinn Harjumaa, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 28.03.2017 ja lõpp 28.10.2020 Jätta Igor BONDARENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt Igor BONDARENKOLE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 80 (kaheksakümmend) eurot 40 senti (s.h. materjalidega tutvumine 40 €, osalemine kohtuistungil 27 €, käibemaks 13,40 €). Välja mõista Igor BONDARENKOLT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 80 (kaheksakümmend) eurot 40 senti. Menetluskulud tuleb Igor BONDARENKOL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700046853 ning selgitus „Igor BONDARENKO 1-17-5747 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.08.2019 Viru Maakohtule materjalid Bondarenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Igor Igor Bondarenko on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.06.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 7 kuud alates 28.03.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 22 korda, millest kaks karistust on kehtivad. Sooritatud kuriteod on liigiliselt sarnased – eesmärk on majandusliku kasu saamine. Kinnipeetava viimased teod on muutunud ühiskonnaohtlikumateks, kinnipeetaval on pooleliolev kriminaalasi. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal töötanud ja oma tööst keeldumist põhjendanud. Kinnipeetaval on toimunud vestlused kriminaalhooldusametnikuga kuritegelikust käitumisest, väärtushinnangutest ja probleemide lahendamise oskuste arendamisest. Kinnipeetav on oma tegu hinnanud negatiivselt, teab oma probleemidest ja nõrkadest kohtadest, seab endale lihtsaid eesmärke, on edaspidi motiveeritud elama õiguskuulekat elu. Väidetavalt on kinnipeetav lõpetanud suhted endiste tuttavatega, kuid ametniku hinnangul ei saa selles täiesti kindel olla, sest kinnipeetaval on elu jooksul tekkinud palju kriminaalse taustaga tuttavaid, kes võivad kinnipeetavat hakata mõjutama ning mille tõttu ei pruugi kinnipeetav endale seatud eesmärke saavutada. Kinnipeetav osaleb riigikeele õppes B1 tasemel. Kinnipeetav on viibinud vanglas pikka aega väikeste vahedega, mistõttu tal puudub püsiv elukoht. Kriminaalhooldaja teadmise kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral asuda elama Tallinnasse õe juurde. Tegemist on kolmetoalise üürikorteriga, kus elab kinnipeetava õde üksinda. Kinnipeetav lõpetas 10 klassi vanglas, seal omandas ka keevitaja, puusepa ja treiali eriala. Kinnipeetav ei ole varem ametlikult töötanud. Kuritegude soodusteguriks on olnud majandusliku kasu saamine. Samuti ei ole kinnipeetav töötanud vanglas. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava õde on valmis teda peale vabanemist materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 12 574,34 €, vabanemisfondis on 38,45 €. Kinnipeetav on tunnistanud, et võlgade likvideerimine ei ole tõenäoline. Kinnipeetaval puudub majandusliku toimetuleku oskus, kogu oma sissetuleku on ta hankinud kuritegelikul teel. Kinnipeetav on lahutatud, endise abikaasa ja täiskasvanud tütrega ei suhtle. Kinnipeetavat toetab tema õde. Tulenevalt pikaajalisest narkootikumide tarvitamisest on kinnipeetava tutvusringkonnas kriminaalse tausta ja narkootikume tarvitavad isikud, kes võivad avaldada negatiivset mõju. Kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetav ei ole enda sõnade kohaselt narkootikume tarvitanud juba 5 aastat, varasemalt on tal diagnoositud sõltuvus. Kinnipeetav on krooniliselt haigestunud, saab vastavat ravi. Kinnipeetaval on vanusele vastavad suhtlemisoskused, ta on oma 2 seisukohtades jäik, kuid mitte agressiivne. Kinnipeetava käitumine viitab ükskõiksusele ja impulsiivsusele, kuna kordab sageli samu vigu ega hooli tagajärgedest. Kinnipeetav ei oska probleeme lahendada sihipäraselt. Kinnipeetava tohutu kriminaal- ja väärteokorras karistatus viitab negatiivsele suhtumisele ühiskonda ja väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele. Ametnik on täheldanud, et kinnipeetav aktsepteerib ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid, kuid seda vaid juhul, kui need on kooskõlas tema arusaamadega. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 33%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb kinnipeetavale määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 28.10.2020 ja panna lisaks KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõuetele KarS §75 lg.2 p.2-1, 4, 5, 7 sätestatud lisakohustused. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Maakohtu istung Kinnipeetav Igor Bondarenko palus maakohtu istungil anda talle võimalus ja vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis maakohtu istungil, et kinnipeetavat on võimalik vangistusest vabastada, tal on toimunud vestlused, ta hindas oma tegu negatiivselt, tal on vabaduses elukoht ja õe toetus, samuti otsib ta endale töökoha ning kriminaalhooldusesse puuduvad tal negatiivsed hoiakud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.2 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda 3 vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 22 korda, millest käesolevaks ajaks on kehtivaid karistusi
- Kinnipeetav on vangistuses veetnud paarkümmend aastat ja vaid väikesed perioodid on olnud vabaduses. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi peale eelmist süüdimõistmist. Seetõttu puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav seekord ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid, seda ka kriminaalhoolduse all ning selle nõuetekohase läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav ei ole ennast isegi vanglas üleval pidanud hästi, tal on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, seega on alust arvata, et tegemist on loomult allumatu inimesega. Kaitsja märkis maakohtu istungil, et enamus karistusi on määratud tööle mitteasumise eest, pidades neid väheolulisteks. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et see näitab pigem kinnipeetava üldist suhtumist töösse ja töötamisse. Samuti vähendab see maakohtu usku sellesse, et vabanemise korral asub kinnipeetav tööle. Kuna viimased kuriteod olid kinnipeetava poolt sooritatud majandusliku kasu saamiseks ja arvestades kinnipeetava negatiivset suhtumist töösse, on olemas reaalne oht, et oma majandusliku toimetuleku tagamiseks paneb kinnipeetav toime uued kuriteod. Oluliselt hakkavad kinnipeetava majanduslikku olukorda vabanemise korral mõjutama ka tasumata rahalised kohustused. Positiivne on kinnipeetava puhul asjaolu, et kinnipeetav läbis vanglas vestlused kriminaalhooldusametnikuga, samas nähtub ametniku arvamusest, et kinnipeetava soov loobuda edaspidi kuritegelikust käitumisest on kaheldav, kuna kinnipeetaval on välja kujunenud oma põhimõtted, millest ta ei ole valmis loobuma. Samas aga ei tähenda kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas ühe seatud eesmärgi läbimine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama õe juurde üürikorterisse. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et sellel elamispinnal elab kinnipeetava õde üksinda. Samast iseloomustusest nähtub ka, et peale viimast vangistust läks kinnipeetav elama õe juurde, kuid püsis seal vaid 2 nädalat ja seejärel elas kuni käesoleva vangistuseni püsiva ja alalise elukohata. Seega saab öelda, et elukoha olemasolu õe juures ei välista uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt ning kuidagi ei saa tõsikindlalt järeldada, et kinnipeetav jääb õe juurde püsivalt elama. 4 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod muutunud ühiskonnaohtlikumateks, ohustatud on rahva tervis. Samuti on kinnipeetava suhtes käesoleval ajal menetluses uus kriminaalasi. Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et seda asjaolu ei saa arvestada, kuna puudub lahend. Vastupidi, see iseloomustab kinnipeetava käitumist ja suhtumist õigusnormidesse. Maakohus leiab, et lisaks korduvkaristustele on ka eeltoodud asjaolud need, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu ja eelkõige korduvkaristatust, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetava puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta antud kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Maakohus rõhutab siinkohal uuesti asjaolu, et kinnipeetav ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda isegi vanglas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on kõrgohtlik avalikkusele ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 42%, vägivaldse kuriteo puhul lausa 33%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Kinnipeetavat on varem kriminaalkorras karistatud, vaatamata sellele jätkas ta kuritegude toimepanemist. Kõik see, s.h. nii karistus iseenesest kui ka vangistus, ei ole suutnud hoida kinnipeetavat õiguskuulekal rajal ja välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud kinnipeetava puhul ka õe viidatud sõltuvusainete probleem, vangla iseloomustuses viidatud mõjutatavus grupi poolt, riskiv ja hoolimatu elustiil, vigadest järelduste mittetegemine ja vigade kordamine ning tagajärgedele mittemõtlemine. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. 5 Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 80,40 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu nimetatud summas kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6