Obsah (8)

§ 202§ 68§ 73§ 78§ 831§ 85§ 56§ 832

1-19-1496 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-1496 (15230103610) Kohtukoosseis Märt Toming Kohtuistu

§ 202

lg 2 p 2 järgi Üldmenetlus Prokurör Diana Helila Süüdistatav Andrei Dijev Ik: 37504260356, kodakondsus määratlemata; haridus: keskeriharidus; töökoht: OÜ X, juhatuse liige; elukoht: xxx. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 26.08.2016 kuni 27.08.2016 ja 05.12.2016. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. 1 kehtiv väärteokaristus Kaitsja Oleg Nišajev RESOLUTSIOON 1. Andrei Dijev süüdi tunnistada

§-s 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 26.08.2016 kuni 27.08.2016 ja 05.12.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmata karistuseks tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Andrei Dijevile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 11 kuud ja 27 päeva Andrei Dijevi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Andrei Dijev temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Andrei Dijevile määratud 2 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.09.

1. 1
2. Andrei Dijevilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - infotehnoloogiaekspertiisi nr 16E-IA0035 teostamise kulu summas 1608 (tuhat kuussada kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 2418 (kaks tuhat nelisada kaheksateist) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos näidatud kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Andrei Dijev, 1-19-1496, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Andrei Dijevile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised
3. DVD plaat ekspertiisitulemustega (I kd tl 84) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
4. DVD-plaat audiosalvestusega jälitustoimingu 21.06.2016 protokollide juurde (II kd tl 102) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
5. Andrei Dijevil elukohast läbiotsimisel ära võetud asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt 2018-100) hoiustatud kõvaketas INTEL SSD 520 Series, kõvaketas WDC WD30EZR ja EMT SIM-kaart nr xxx tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Andrei Dijevile.
6. Andrei Dijevi kinnipidamisel ära võetud ja asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt 2018-100) hoiustatud mobiiltelefon NOKIA 108 Dual (RM-944) IMEI-koodiga xxx ja xxx, mille sees kaks SIM-kaarti Tele2 Eesti AS numbrile xxx ja xxx ning Tele2 SIMkaardi ümbris numbriga xxx koos Tele2 kõnekaardiga nr xxx abonentnumbrile +xxx tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Andrei Dijevile. Arestitud vara
7. Konfiskeerida

§ 831

lg 1 alusel süüdistatava Andrei Dijevi kahtlustatavana kinnipidamisel 26.08.2016 ära võetud ja Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole kantud 10 010 eurost Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 01.12.2017 määrusega süüteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) eurot ja anda need rahalised vahendid

§ 85alusel riigi omandisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad Kr

MS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas, kannatanu ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. 2 Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 1. SÜÜDISTUSE SISU Andrei Dijevit süüdistatakse selles, et tema 11.07.2016 kella 18.43 ajal, viibides Tallinnas, omandas I. A.ilt 150 euro eest akutrelli komplekti DeWalt DCD790M2, mille turuväärtus on 429 eurot. Andrei Dijev oli teadlik, et I. A.i poolt müüdud akutrelli komplekt on saadud süüteo toimepanemise tulemusena ehk nimetatud komplekt oli A. N.i poolt varastanud kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 11.07.2016, E. OÜ – le kuuluvast laost aadressil xxx, ning müüdud I. A.ile. ... samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud süüte toimepanemise tulemusega saadud vara omandamise, uuesti, 30.07.2016 kella 12.15 ajal viibides Tallinnas, omandas I. A.ilt 270 euro eest akutrelli komplekti DeWalt DCK250p2, mille turuväärtus on 625 eurot. Andrei Dijev oli teadlik, et I. A.i poolt müüdud akutrelli komplekt on saadud süüteo toimepanemise tulemusena ehk nimetatud komplekt oli A. N.i poolt varastanud kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 29.07.2016, E. OÜ – le kuuluvast laost aadressil xxx, ning müüdud I. A.ile. … samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud süüte toimepanemise tulemusega saadud vara omandamise, uuesti, 01.08.2016 kella 19.08 ajal viibides Tallinnas, omandas I. A.ilt 270 euro eest akutrelli komplekti DeWalt DCK250p2, mille turuväärtus on 625 eurot. Andrei Dijev oli teadlik, et I. A.i poolt müüdud akutrelli komplekt on saadud süüteo toimepanemise tulemusena ehk nimetatud komplekt oli A. N.i poolt varastanud kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 29.07.2016, E. OÜ – le kuuluvast laost aadressil xxx, ning müüdud I. A.ile. … samuti tema isikuna kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusega saadud vara omandamise, uuesti, ajavahemikus 10.08.2016 kuni 22.08.2016, viibides Tallinnas Xxx. tn asuvate garaažibokside juures, omandas E. K. 5 950 euro eest järgnevad robotmuruniidukid: 1) muruniiduk H. Automower AM315 kood xxx, xxx turuväärtusega 1 496 eurot; 2) muruniiduk H. Automower AM420 kood xxx, xxx turuväärtusega 1 837 eurot; 3) muruniiduk H. Automower AM430X kood xxx, xxx turuväärtusega 2 137 eurot; 4) muruniiduk H. Automower AM430X kood xxx, xxx turuväärtusega 2 137 eurot; 5) muruniiduk H. Automower AM430X kood xxx, xxx turuväärtusega 2 137 eurot; 6) muruniiduk H. Automower AM430X kood xxx, xxx turuväärtusega 2 137 eurot. Seejärel 23.08.2016 kella 09.45 ajal, viibides Tallinna bussijaama territooriumil, turustas Andrei Dijev H. K. muruniiduki H. Automower AM430X kood xxx, xxx. H. K. tasus selle robotmuruniiduki eest 1 800 eurot. Seejärel 23.08.2016 kella 11.00 ajal, viibides Tallinnas Akadeemia tee 1 asuva hoone juures, turustas Andrei Dijev I. H. muruniiduki H. Automower AM315 kood xxx, xxx. I. H. tasus Andrei Dijevile selle robotmuruniiduki eest 1 350 eurot. Seejärel 24.08.2016 kella 16.40 ajal, viibides xxx asuva hoone juures, turustas Andrei Dijev L. B.ile muruniiduk H. Automower AM430X kood xxx, xxx. L. B. tasus Andrei Dijevile selle robotmuruniiduki eest 1 800 eurot. Nimetatud muruniidukid olid ajavahemikus 03.08.2016 kella 19.00 kuni 04.08.2016 kella 07.35 varastatud kohtueelses menetluses tuvastamata isiku poolt Soome Vabariigis xxx asuvast X AB-le kuuluvast kauplusest. 3 Seega Andrei Dijev süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisega ja turustamisega isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, pani toime

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd eitavad ütlused, tunnistajate ütlused ning kontrollinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et Andrei Dijevi süü on tõendamist leidnud järgmistel põhjendustel.

§ 202

kohaselt on kuriteona karistatav süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine. Andrei Dijevile inkrimineeritakse

§ 202

lg 2 p 2 nimetatud süüteo toimepanemist, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamist ja turustamist isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Vara omandamine on selle enda valdusse saamine mistahes viisil ning turustamine on vara võõrandamine mistahes tehingu vormis (müümine, vahetamine, võla katteks andmine jne). Seega peab kohus kõigepealt selgitama, kas süüdistusaktis nimetatud esemete puhul oli tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Edasi analüüsib kohus, kas süüdistatav teadis, et tegemist oli süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Ning lõpuks, kas süüdistatava puhul on

§ 202lg 2 p 2 näidatud isikuga.

Kuivõrd süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, siis ei ole süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise ning tuvastada tuleb seda, kas süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise faktilise korduvuse mõttes.

1. Akutrellide episoodid 11.07.2016, 30.07.2016 ja 01.08.2016 Kohus leiab, et Andrei Dijevi poolt kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 11.07.2016 E. OÜ-le kuuluvast laost aadressil xxx A. N.i poolt varastatud akutrelli komplekti DeWalt DCD790M2 omandamine 11.07.2016 I. A.ilt on tõendatud nii tunnistajate ütlustega kui ka muude alltoodud tõenditega. Samuti Andrei Dijevi poolt kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 29.07.2016 E. OÜ-le kuuluvast laost aadressil xxx A. N.i poolt varastatud akutrelli komplektide DeWalt DCK250p2 omandamine 30.07.2016 ja 01.08.2016 I. A.ilt on tõendatud nii tunnistajate ütlustega kui ka muude alltoodud tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Andrei Dijev oma süüd ei tunnista ega ole akutrellide osas kohtueelsel menetlusel ütlusi andnud. Tunnistaja A. N.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt müüs ta Makita ja DeWalt trelle, mis ta E.i laost varastas. Trelle müüs ta I. A.ile. I. A.ile ta ei rääkinud, et E.ist trellid võttis, vaid ütles, et sõber andis ja tema omakorda annab edasi. Ta ei tea, mida A. trellidega edasi tegi, kuid aimab, et ta müüs neid. A.ile müüs ta trellid turuhinnast madalama hinnaga - 50% odavamalt kindlasti. A.ile müüs ta trelle umbes 7 korda ning tegi seda ühe või kahe kaupa. A.iga sai tuttavaks O.s. Vahest võttis temaga ühendust A. ise või siis vastupidi. A. võttis temaga ühendust, kui ta soovis teada, kas on veel trelle. Varastatud trellid olid kohvris, kuid tunnistaja sõnul võttis ta trellid kohvrist välja ning papist ümbrise viskas ka ära. Tegemist oli akutrellidega ning komplekt oli koos aku ja laadijaga. Oli nii kahe kui ka kolme akuga komplekte. Akutrelle hakkas ta müüma O. portaalis, vaatas portaali ja hakkas sinna kirjutama ning otsis ostusoovi kuulutusi. Et nende esemete, s.o akutrellide puhul oli tegemist just varastatud asjadega, tõendab lisaks A. N. ütlustele ka Harju Maakohtu 31.01.2019 kohtuotsus nr 1-19-147, millega mõisteti A. N. 4 süüdi xxx asuvast AS-le E. kuuluvast laost Makita akutrellide, akude ning DeWalt akutrelli komplektide varguse toimepanemises (I kd tl 159-161). Tunnistaja I. A.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt ostis ta
2. aastal A. N.ilt DeWalti ja Makita akutrelle. Tunnistaja sõnul ütles A. N., et akutrellid müüs talle keegi inimene, kuid ei ole teada kes. A.ilt ostetud akutrellid müüs ta edasi O. ja osta.ee portaali kaudu. Müüs akutrellid edasi turuhinnast odavamalt, kuid kallimalt, kui oli need A.ilt ostnud. Akutrellid olid uued ja pakendatud. Trellid olid koos akudega, kuid ei mäleta, kas ühe või kahe akulaadijaga. Sellist isikut nagu Andrei Dijev ta ei mäleta. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 167-182) nähtub, et I. A. on omanud O. portaalis erinevate nimedega kontosid - x, x, x, x ning lisanud sinna kuulutusi ja sõnumeid. Alates märtsist 2016 müüs I. A. O. portaalis erinevaid DeWalt ja Makita akutrellide komplekte, sh DeWalt DCK250p2 ja DeWalt DCD790M
3. Samuti on fikseeritud kirjavahetus x (I. A.i konto) ja kasutaja saycoco (A. N.i konto) vahel. 22.09.2016 koostatud O. vastusest päringule (I kd tl 208233) nähtub, et 09.07.2016 on kasutajaga x (I. A.i konto) ja kasutaja emta (Andrei Dijevi konto) pidanud kirjavahetust ning Andrei Dijev on huvi tundnud akutrelli DeWalt DCD790m2 vastu. Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 1-13) nähtub, et vaadeldavaks objektiks on olnud I. A.i elukohas aadressil xxx läbiotsimisel käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefoni Nokia GSM Asha 206 (RM-872). Telefonis kaks SIM-kaarti. SIM-kaardi numbrile xxx vastab abonentnumber xxx. 13.06.2016 Harju Maakohtu poolt antud määruse alusel teostati I. A.i kasutuses olevate abonentnumbrite xxx ja xxx kaudu edastatavate sõnumite ja muu teabe salajast pealtkuulamist ajavahemikus 14.06.2016-14.08.2016 (II kd tl 14-101). Vanemuurija N. T. poolt koostatud õiendi (II kd tl 103) kohaselt on kriminaalasjas kindlaks tehtud, et jälitustoimingu protokollis fikseeritud kõnede, mis toimusid 11.07.2016 kell 17:01:21, 30.07.2016 kell 11:26:09, 30.07.2016 kell 11:32:45, 30.07.2016 kell 11:39:15, 30.07.2016 kell 11:48:09 ja 01.08.2016 kell 19:08:57 pooled olid I. A. (abonent xxx) ning Andrei Dijev (abonent xxx). Jälitustoimingu protokolli (II kd tl 14-101) kohaselt helistas 11.07.2016 kell 17:01:21 I. A. Andrei Dijevile ning küsis, kas Andrei Dijev vajab veel ühte trelli, mille peale Andrei Dijev küsis, et kas on olemas ja vastas I. A.i küsimusele jaatavalt. I. A. lubas kella kuue aeg tagasi helistada. 11.07.2016 kell 18:43:17 helistas I. A. Andrei Dijevile ning sõnas, et võib umbes kümne minuti pärast kohale sõita. Andrei Dijevile see sobis. Samuti 30.07.2016 kell 11:26:09 helistas I. A. Andrei Dijevile ning küsis, kas midagi huvitab, mille peale Andrei Dijev küsis omakorda, et mida on. I. A. vastas, et on DeWalti viieampriline komplekt. Andrei Dijev palus saata talle SMS numbriga. Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 1-13) nähtub, et 30.07.2016 kell 14:33 saadab I. A. SMS-i Andrei Dijevile sisuga: Dewalt dck250p2 (dcd795+dsf886) 18v 2*5.0 ah aku. Samal kuupäeval kell 11:39:15 helistas Andrei Dijev I. A.ile ning küsis, kui palju I. komplekti eest raha tahab ning nad arutasid erinevate hindade üle. Kell 11:48:09 helistas Andrei Dijev taaskord I. A.ile ning viimane pakkus akutööriista komplekti hinnaks 280 eurot. Andrei Dijev pakkus omaltpoolt hinnaks 250 eurot ning I. A. nõustus akutööriista komplekti Andrei Dijevile müüma 270 euroga. Nad leppisid kokku, et kohtuvad 15 minuti pärast. 01.08.2016 kell 19:08:57 helistas I. A. Andrei Dijevile ning küsis viimase käest kas ta on vaba ning ütles, et sõidab kümne minuti pärast Andrei Dijevi juurde. Andrei Dijev oli sellega nõus. Kell 19:09:50 helistas I. A. M. nimelisele isikule ning sõnas talle, et sõidab praegu, et komplekti ära anda ning selgitas, et talle tuli komplekt ning olemas on ostja, kes võtab kohe ära ja pärast paneb poole hinnaga müüki ning ta annab ostjale komplekti ära vähem kui poole hinnaga. Samuti nähtub Harju Maakohtu 1-19-1586 kohtuotsusest (I kd tl 104-108), et I. A. mõisteti süüdi

§ 202lg 2 p 2 järgi selles, et ta ostis A. N.ilt akutrelli komplekti De

Walt DCK250p2 5 ja DeWalt DCD790M2 ning seejärel müüs need 11.07.2016, 30.07.2016 ja 01.08.2016 Andrei Dijevile. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidega on üheselt tuvastatud, et Andrei Dijevile müüdud akutrelli komplektide DeWalt DCK250p2 ja DeWalt DCD790M2 puhul on tegemist vahetult varavastasest eelteost, s.o varguse toimepanemise tulemusena saadud võõraste vallasasjadega. Kriminaalasja kohtuliku uurimise tulemusena on kohtu arvates samuti tuvastatud, et Andrei Dijev omandas need vaidlusalused esemed, makstes I. A.ile saadud vallasasjade eest. Seega leiab kohus, et õiguslikus mõttes on selline tegevus vaadeldav süüteoga saadud vara omandamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris Andrei Dijev

§ 202lg 1 objektiivse koosseisu.

Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et esemed, mida ta omandab, on süüteolist päritolu. Süüdistatav ei ole kohtueelsel menetlusel ega ka kohtuistungil akutrellide omandamisega seotud episoodide osas ütlusi andnud. I. A.i ja Andrei Dijevi vahelisest telefonivestlusest nähtub, et ühegi selgituseta on mõlemale telefonivestluses osalejale arusaadav, millest on jutt. Samuti arutlevad isikud akutrellide hinna üle, mis on oluliselt soodsam võrreldes jaehinnaga, olles alla poole jaehinnast. 30.07.2016 kell 11:26:09 helistas I. A. Andrei Dijevile ning küsis, kas midagi huvitab, mille peale Andrei Dijev küsis omakorda, et mida on. I. A. vastas, et on DeWalti viieampriline komplekt. Taoline telefonivestlus näitab, et I. A. võttis Andrei Dijeviga ühendust, kui tal oli viimasele esemeid pakkuda, mis ta ise oli ebaseaduslikul viisil hankinud. A. Dijev ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et ta ei olnud teadlik, et I. A. tegeleb varastatud asjade müügiga. Kohus peab oluliseks asjaolu, et süüdistatav ostis I. A.ilt uusi komplektseid akutööriistu koos akude ja akulaadijatega, milliste jaehind oli enam kui kaks korda kõrgem. Sellise hinnaga oleks võimalik osta vaid kasutatud akutööriistu ja isegi hulgi ostes ei oleks sellise kauba hind nii madal. Seejuures ei nähtu kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatav saanuks I. A.it pidada vaidlusaluse kauba hulgimüüjaks, veel vähem DeWalt akutrellide tootjaks, tootja volitatud esindajaks, importijaks või levitajaks. Nii madala hinnaga saab uusi tööriistu osta vaid juhul kui müüja on kauba saanud kas tasuta või küsitavast müügihinnast veelgi madalama hinnaga, kuid sellisel juhul ei ole müüjal neid kaupu võimalik saada seaduslikul teel, vaid ainult süüteo toimepanemise tulemusena. Sellisele järeldusele sai süüdistatav tulla ka ise, kuivõrd tema kodu läbiotsimisel arvuti vaatlusel on üheselt näha, et ta tegelebki tulu saamiseks asjade pakkumise ja müügiga internetis. Kuivõrd süüdistatava juures läbi viidud läbiotsimise ajal tehtud fotodest (I kd tl 33-53) on näha, et kogu korter on sisuliselt ladu, kus leidub ka hulgaliselt akudeta ja akudega erinevate tootjate akutrelle, samuti akumutrikeeraja, akunurklihvija, erinevate tootjate akutööriistade akud ja akulaadijad (fotod 810, 16, 23-26, 29) ning arvutiekraanil on ka muude müügikuulutustele lisatavate kaupade fotode hulgas foto akuta Makita akutrellist (fotod 55-58), siis oli süüdistatav üheselt teadlik nii akutrellide kui ka teiste akutööriistade, akude ja akulaadijate tegelikust jaehinnast. Vastasel juhul puudunuks süüdistataval igasugune materiaalne huvi kaupade müümiseks, kuivõrd müügi eesmärgiks saab olla vaid varalise kasu saamine, s.o tulu saamine kaubandustegevusest. Seega arvestades ostetava kauba hinnavahet võrreldes jaehinnaga, ei saanud süüdistatav järeldada ega eeldada, veel vähem veenduda, et ostetav kaup on saadud legaalsel viisil. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andrei Dijev pidas vähemalt võimalikuks, et ta omandab I. A.ilt süüteo tulemusena saadud vara, s.t subjektiivne koosseis on täidetud vähemalt kaudse tahtluse vormis. Seejuures ei pea ta teadma, kes on varguse või mõne muu varavastase kuriteo toime pannud. Süüdistusakti kohaselt on Andrei Dijevi süütegu kvalifitseeritud

§ 202

lg 2 p 2 järgi, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine ja turustamine, isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. 6 Kohtu hinnangul on riiklik süüdistaja põhjendatult viidanud kvalifitseeriva tunnuse

§ 202

lg 2 p 2 esinemisele, mis näeb ette vastutuse süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. Nimelt tuleneb käesoleval juhul korduvus süüteo faktilisest korduvusest ehk asjaolust, et süüdistatav omandas süüteo toimepanemise tulemina saadud vara kolmel korral ja iga uus tegu oli toime pandud uue tahtlusega, vaatamata sellele, et vara pärines samast allikast. 2. Robotmuruniidukite episoodid 2.1 Episood 10.08.2016 kuni 22.08.2016 Kohus leiab, et Andrei Dijevi poolt 10.08.2016 kuni 22.08.2016 robotmuruniidukite omandamine E. K. poolt x tn asuvate garaažibokside juures on tõendatud nii tunnistaja ütlustega kui ka muude alltoodud tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja E. K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunneb ta süüdistatavat Andrei Dijevit ning on temaga ühe korra kokku saanud. Täpset kuupäeva ta ei mäleta, aga tema sõnul toimus kokkusaamine kolm aastat tagasi suvel. Kokku said nad muruniidukite müügiga seoses. Tegemist oli H. robotmuruniidukitega. Tunnistaja sõnul müüs ta 5-6 muruniidukit Andrei Dijevile. Hinda ta ei mäleta. Tunnistaja sai muruniidukid E. S. käest. Ta ei tea kust E. S. võis niidukid saada, kuid teab, et E. perekond on haljastusega aastaid tegelenud ning ta ise on aidanud EE.l murutraktorit peale tõsta ja transportida koos oma õemehega. Tegemist oli E. perefirmaga ning kõik töötasid haljastusalal. E. talle muruniidukeid ei müünud, vaid pakkus ning küsis, et kas ta teab kedagi, kellele neid müüa ning internetti üles panna. E. ise oli internetikauge inimene ning vanem mees ning ta ei osanud internetti kasutada. Nii oligi ta nõus muruniidukid internetti enda konto alt üles panema. Ta pani muruniidukite kuulutused üles O. portaali kasutajakonto x nime alt. Andrei Dijevile müüs ta muruniidukeid, kuna kui ta oli muruniidukid O. portaali üles pannud helistas talle Andrei Dijev ja nad hakkasid muruniidukite hindadest rääkima. Tema omakorda rääkis E.ga läbi ja nii need asjad läksid. Muruniidukeid hoidis ta Xxx. või Mäepealse ühes garaažis, kus toimus ka müügitehing Andrei Dijeviga. Ta ise on Soomes elanud 6,5 aastat, aga siis kui muruniidukid olid tema käes, elas ta püsivalt Eestis. Enda sõnul ei teadnud ta, et niidukid on Soomest varastatud. Samuti ei teadnud ta, et muruniidukite käivitamiseks on vaja pin koodi. Pakendeid ta lahti ei teinud ega teadnud kas muruniidukitega olid kaasas mingid arved. Tunnistaja sõnul toimetas Andrei Dijev muruniidukid ära osaliselt – osa alguses ja osa pärast nii kuidas auto peale mahtus. Ta oli ise seal juures, kui need sealt ära viidi. Andrei Dijev viis muruniidukid sealt ära mingisuguse auto, mis oli bussi või mahtuniversaali moodi, täpselt ei mäleta. Marki ei mäleta, aga värvus äkki oli punane. Tunnistaja sõnul küsis Andrei Dijev, kas muruniidukid on uued ja et kas need on varastatud, kuid ta ütles, et ei ole varastatud. Ta ka ise küsis E. käest ega need juhuslikult varastatud ei ole ning E. ütles, et ei ole varastatud ning seepärast ütles ta ka ise, et need pole varastatud. Ta ei mäleta, mis keelsed kirjad pakendi peal olid. Ka ei vaadanud, kas seal oli maaletooja kontaktid. Tunnistaja sõnul E. S., kellelt ta muruniidukid sai, on surnud. Tunnistaja väidet E. S. surma kohta tõendab ka rahvastikuregistri väljavõte (I kd tl 155). Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et E. K.d kahtlustati

§ 202

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises, hoidmises ja turustamises varem väljapressimise toimepannud isikuna, mis seisnes selles, et E. K. ajavahemikul 04.08.2016 kuni 25.08.2016 omandas seni tuvastamata isikult ja kohas ilma dokumentideta originaalpakendites muruniiduki H. Automower 315, tootekoodiga xxx, seerianumbriga xxx väärtusega 1496 eurot; muruniiduki H. automower 420, tootekoodiga xxx, seerianumbriga xxx väärtusega 1837 eurot; muruniiduki H. automower 430X, tootekoodiga xxx, seerianumbriga xxx väärtusega 2137 eurot, muruniiduki H. automower 430X tootekoodiga xxx, seerianumbriga xxx väärtusega 2137 eurot, muruniiduki H. automower 430X tootekoodiga xxx, seerianumbriga xxx väärtusega 2137 eurot ja 7 muruniiduki H. automower 430X tootekoodiga xxx, seerianumbriga xxx väärtusega 2137 eurot; kokku väärtusega 11 881 eurot, millised olid ajavahemikul 03.08.2016 kella 19:00-st kuni 04.08.2016 kella 07:35-ni varastatud Soomes x asuvast xxx kauplusest, ta hoidis nimetatud muruniidukeid nimetatud ajavahemikul Tallinnas x garaažiboksis, kus ajavahemikul 10.08.2016 kuni 25.08.2016 müüs nimetatud muruniidukid Andrei Dijevile, kellelt E. K. sai muruniidukite eest kokku 5950 eurot (I kd tl 156-157). Kriminaalasjas nr 18730000025 lõpetati E. K. suhtes menetlus KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel ehk karistuse ebaotstarbekukse tõttu, kuna nimetatud kuriteo eest mõistetav karistus oleks olnud tühine, võrreldes kahtlustatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest juba mõistetud karistusega. Eelmärgitud määrus on jõustunud ja seda ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks tühistatud. Kuivõrd süüdistatav keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 294 p 1 korras. Andrei Dijevi kahtlustatava ülekuulamise protokolli (II kd tl 188-195) kohaselt on ta registreerinud end O. portaali kasutajanimega EMTA. Kontakttelefoni või teisi oma kontaktandmeid ta registreerimiseks ei kasutanud. Müüja oli registreeritud kui E.. E. pani müüki erinevat tehnikat (olmetehnikat ja elektroonikat). Andrei Dijevi sõnul ta ei ostnud E.ilt midagi, sest ta ütles, et kõik on juba maha müüdud. Pärast ta küsis temalt ühte teist drooni ning ta vastas, et seda ei ole. Ta kirjutas E.ile, et kui ta tuleb midagi huvitavat, et ta siis teataks. E. helistas talle Soome numbri pealt ja ta salvestas numbri telefonimärkmikusse. Tal on telefonis programm Viber ja kui ta salvestas, siis Viber ütles, et kasutaja E. on võrgus. Enda sõnul teenib ta lisa sellega, et müüb ja ostab asju saidil O. ning mingeid asju saadetakse talle Peterburist. Seal elab ta sõber, kellel on oma elektroonikapood. Samuti on tal sugulasi Peterburis. Kui ta Peterburis käib, siis toob asjad sõbra juurest ära ning mingeid asju saadab sõber ka talle. Augustikuu alguses (ta ei mäleta kes) pani saidile O. üles kuulutuse H. robotmuruniiduki müümisest. Ta ei võtnud muruniiduki müüjaga ühendust, sest teda ei huvitanud need. Hiljem, 3-4 päeva pärast, E. kirjutas talle Viberi kaudu ja ütles, et müügiks on H. robotmuruniidukid. Ta küsis, et mitu tükki, kas need on uued või mitte ja milline on hind. E. vastas, et olemas on kuus tükki ning tegemist on uute muruniidukitega karpides ning hind esimese kolme eest on 3450 eurot. Ta vaatas internetist, kui palju maksavad sellised muruniidukid ja nägi, et näiteks Saksamaal maksavad need alates 1800-st kuni 2200 euroni. Ta sisenes H. ametlikule saidile, xxx ja nägi, et selliste muruniidukite soovituslik hind sõltuvalt mudelist on 2000 kuni 2800 eurot. Hind 3450 eurot kolm muruniiduki eest ei tundunud talle kahtlane olevat, sest hinnavahemik oli väga suur, kuid internetikauplusest saab asju osta nende turuväärtusest peaaegu kaks korda odavamalt. Nad leppisid kokku, et alustuseks ostab ta kolm tükki. Nad said kokku xxx juures (xxx). Kui ta sinna jõudis siis oli teine noormees juba seal sõiduautoga Mercedes ML 320, musta värvi, reg. nr xxx. Noormees oli umbes 30-35 aastane, tugeva kehaehitusega, 180 cm pikk, kiilakas, pikliku näoga, silmad tumedapoolsemad. Tal oli seljas valge T-särk ja jalad beežid teksased. Mõlemal õlavarrel olid tätoveeringud ülevalt kuni küünarnukini. Ta oli eestlane, kuid vene keeles rääkis üsna hästi. Ta oli koos teise noormehega, kelle kasv oli umbes 175 cm, tumedad lühikesed juuksed, kõhn, vanust umbes 26-

1. Omavahel rääkisid nad eesti keeles. Temaga suhtles peamiselt esimene noormees, kes ütles, et on O.st ning müüb muruniidukeid. Kui ta ise kohale jõudis ja autost väljus, esitles noormees ennast ja ütles, et muruniidukid on garaažis xxx tänaval. Nad sõitsid sinna. Alguses sõitsid nad xxx juurest autoregistri poole ja pöörasid siis paremale Xxx. tänavale. Sõitsid umbes 500 meetrit ja seal oli sissepääs garaaži territooriumile. Seal sõitsid nad mäest üles, noormees avas värava ja sõitsid ruumi, kus kahel poolt olid garaažiboksid. Nad sõitsid garaažiboksi juurde, mis asus vasakul pool keskel. Uksed kõik olid ühesugused, avatakse alt võtmega ja tõstetakse üles. Garaažis seisis kuus karpi H. muruniidukeid. Neli tükki 430X, üks 315 ja üks
2. Ta võttis kolm mudelit 430X-i nagu nad olid kokku leppinud. Ta maksis noormehele seal samas sularahas 3450 eurot. Pärast panid nad garaaži kinni ja kõik sõitsid laiali. E. ütles talle, et muruniidukid on Soomest ja need on uued. Ta ütles, et ostis need Soomest ja nüüd müüb. Tal ei olnud mingeid kahtlusi nende muruniidukite päritolu osas, kuigi mingeid tõendeid selle kohta, et need muruniidukid kuuluvad just neile, noormehed ei esitanud. Ta lihtsalt jäi neid 8 uskuma. Muruniidukid olid karpides ning nende juures olid instruktsioonid. Tol hetkel ta ei teadnud, et muruniidukitel on kood nende esialgseks sisse lülitamiseks, mille hiljem saab ära vahetada. Samuti ei teadnud ta, et keegi peale selle, kes teab koodi, ei saa muruniidukeid sisse lülitada. Ta hoidis muruniidukeid enda sõiduautos Wolksvagen Touran, reg.nr xxx umbes nädal aega. Paari nädala pärast E. helistas talle ja pakkus veel kolme järelejäänud muruniidukit 2500 eurot eest. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt oli E. öelnud, et nad sõbraga sõidavad Türki ja tahavad muruniidukid kiiresti maha müüa. Ta nõustus ning sai muruniidukid kätte samast garaažist ja maksis neile 2500 eurot sularahas. Raha andis ta mõlemal korral kätte inimesele, kes oli O.s E.ina registreeritud. Tal ei olnud ka siis kahtlusi muruniidukite päritolu asjus. Pani ostetud muruniidukid autosse. Vist samal päeval, kui ostis teised kolm muruniidukit, pani ta O.sse üles kõikide muruniidukite müügikuulutused. 27.08.2016 Andrei Dijevi elukoha läbiotsimisel aadressil xxx leiti mustas kilekotis karp H. muruniidukiga Automower 420 product nr xxx, seerianumber xxx, mille Andrei Dijev vabatahtlikult välja andis (I kd tl 27-72). Et nende esemete, s.o robotmuruniidukite puhul oli tegemist just varastatud asjadega, tõendab Soome Vabariigi õigusabi taotlus (I kd tl 1-11), mille kohaselt Soome Vabariigis xxx asuvast xxx kuuluvast kauplusest varastati ajavahemikus 03.08.2016 kella 19:00 kuni 04.08.2016 kella 07:35 muruniidukid (H. Automower AM315 kood xxx, xxx1; H. Automower AM420 kood xxx, xxx; H. Automower AM430X kood xxx, xxx; H. Automower AM430X kood xxx, xxx; H. Automower AM430X kood xxx, xxx; H. Automower AM430X kood xxx, xxx). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õiguslikus mõttes on selline tegevus vaadeldav süüteoga saadud vara omandamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris Andrei Dijev

§ 202lg 1 objektiivse koosseisu.

2.

1. Episood 23.08.2016 kell 09:45 Kohus leiab, et 23.08.2016 kella 09:45 ajal Tallinna bussijaama territooriumil robotmuruniiduki H. Automower AM430X (kood xxx, xxx) turustamine Andrei Dijevi poolt H. K.ile on tõendatud nii tunnistaja ütlustega kui ka muude alltoodud tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja H. K.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt ostis ta umbes
2. augustil
3. aastal H. Automower 430X robotmuruniiduki, millega seoses ilmnes, et muruniiduk oli Soomest varastatud. Muruniiduk oli müügil O.s ja väga hea hinnaga. Tunnistaja sõnu kinnitab O. OÜ 06.09.2016 vastus päringule 106092016 (I kd tl 127-154), millest nähtub, et Andrei Dijev omas O. interneti keskkonnas kontot ning lisas 19.08.2016 müügikuulutuse robotmuruniiduki H. Automower 430X kohta. Tunnistaja sõnul helistas ta numbril, mis oli kuulutuse juures. Kuna ta ise oli sel ajal Saaremaal, kuid vend oli Tallinnas, siis organiseeris, kuidas vend peab robotmuruniiduki vastu võtma. Ta valmistas ette kõik ostu-müügilepingud kirjalikus vormis. Samuti oli ta müüjaga kontaktis telefoni teel. Ta mäletab, et müüja oli kahe vahel, kas teha kirjalik ostu-müügileping või mitte, aga kuna ta teadis, et VÕS-is on kirjas, et lepingud võivad olla ka suulised ja kuna ka kõik kõned ta salvestas, siis ta ei kartnud, et midagi võib halvasti minna. Ta organiseeris venna ja müüja kokkusaamise. Vend ostis muruniiduki, makstes sularahas muruniiduki eest 1800 eurot. Müüja pangaülekannet ei tahtnud. Müüja ja ta venna kokkusaamine toimus Tallinna bussijaama juures asuvas parklas. Kui muruniiduk sai ostetud, pani ta vend selle Cargobussi esinduses teele ja järgmine päev sai ta selle Saaremaalt kätte. Robotmuruniiduk oli originaalpakendis. Niiduk oli kasutamata. Kaasas oli madalpinge voolujuhe, laadimisadapter ja need olid kõik kaasas kinnises pakendis. Enne ostumüügitehingut võttis ta ühendust Saestuudioga ja küsis, et kas võib ainult originaalarve alusel muruniidukit osta. Alles hiljem selgus, et arve on võltsitud. Saestuudiost öeldi talle, et võib kui robotniiduki seerianumber kattub sellega, mis on ostu-müügilepingu peal kirjas. Kuna see kattus, siis ta ostis robotniiduki ära. Arve oli samuti karbis sees. Vend sai selle müüja käest ja 9 selle alusel nad kontrollisid seerianumbreid, et kas muruniiduk võib olla varastatud. Enne ostu veendusid selles, et robotmuruniiduki mudeli nr ja seerianumber kattuvad ostudokumendil olevaga. Samuti sõnas tunnistaja, et kui ta robotniiduki oli kätte saanud ja pakendi avanud, avastas ta muruniiduki käivitamiseks on vaja pin-koodi, kuid tal ei olnud seda. Kuna tal endal pin-koodi ei olnud palus ta enda vennal müüjale helistada. Läks vist päev ja ta sai müüja käest pin-koodi. Samal ajal helistas ta ka M. ja rääkis enda loo ära. Lõpuks jõudis asi E. H.le, kellele ta andis seerianumbri ning kes ütlesid, et muruniidukit ei ole registris registreeritud, kuigi peaks. Nii tekkis küsimus, et miks ta registris registreeritud ei ole, et järelikult on kuskile kõrvale läinud, aga nad ei saanud kindlalt väita, et see kuskilt varastatud oli, kuna seda ei olnud H. andmebaasis varastatud muruniidukite hulka märgitud. Edasi uurides sai ta H. edasimüüja A. S. käest teada, et Automower muruniidukitele pannakse tehases peale unikaalne pin-kood. Edasimüüja Soomes, kellelt muruniiduk ära varastati, teatas sellest politseile, aga ei märkinud muruniidukit varastatud robotmuruniidukite andmebaasi. Tunnistaja ema, kes Soomes töötas, võttis ühendust Soome edasimüüjaga ning hiljem tuli välja, et ostu-müügileping oli võltsitud, kuna poest öeldi, et sellist robotmuruniidukit ei ole üldse sel kuul müüdudki. Pärast seda võttis ta ühendust H. maaletoojaga, kes ütles, et muruniiduk ei ole registreeritud ega ole ka varastatud ning siis tundus, et kõik on korras. Läks kolm nädalat mööda ja alles siis otsustas edasimüüja, et kannab robotmuruniiduki varastatud muruniidukite registrisse ning alles siis sai ta ka ise teada, et muruniiduk oli varastatud. Ta enam ei mäleta, mis oli arve peale muruniiduki hinnaks märgitud, kuid tunnistas, et hinnavahe oli suur, kuid kuna x ütles, et isikud võivad omavahel müüki teha, siis ta rohkem selle koha pealt ei mõelnud. Läbiotsimisprotokolli (II kd tl 154-155) kohaselt on läbiotsimist toimetatud H. K.i maakodus xxx. H. K. andis vabatahtlikult välja robotmuruniiduki H. Automower 430X seerianumbriga xxx, tootekoodiga xxx ning ostuarve. Ostuarvel on müüjaks märgitud X Oy ning robotmuruniiduki andmed: kood xxx; H. Automower 430X Serial No xxx; hind 2750 eurot. Tunnistaja I. K. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning seetõttu avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 291 lg 1 p 2 korras. I. K. ülekuulamise protokolli (II kd tl 160-163) kohaselt kirjutas 22.08.2016 talle tema vend H. K. Facebooki, et ta saab osta Tallinnast H. robotmuruniiduki. Kuna H. K. ise oli sel ajal Saaremaal ning tema ise aga Tallinnas, siis palus H., kas ta saaks müüjaga kokku, annaks müüjale raha üle ja saadaks muruniiduki Saaremaale. Ta oli nõus. Tunnistaja sõnul rääkis ta vend müüjaga ise läbi, kus ja mis kell kohtumine toimub ning ütles müüjale, et ta ise ei saa tulla. Kohtumine oli planeeritud 23.08.2016 hommikuks kell 09:15 Tallinna bussijaama juures Cargobussi ees. Ta jõudis esimesena kohale. Müüja oli VW Touraniga, registreerimisnumbrit ta ei vaadanud. Autos oli müüja üksi. Müüjaks oli vanem, umbes 35-aastane vene mees, nime ei tea. Müüja näitas talle kauba ette. Niiduk oli autos pakiruumis karbi sees. Karp ise oli musta kile sees. Karp oli uue välimusega, võimalik, et oli korra avatud, aga pakend kahjustatud ei olnud. Nad vaatasid koos seadme üle, müüja ise vist tegi karbi lahti, võtsid niiduki välja ning oli näha, et see oli uus ja korras. Midagi kahtlast ta ei märganud ei seadme juures ega ka müüja käitumises. Käivitada nad seadet ei proovinud, kuna müüja vist ütles, et akut pole taga. Talle tundus, et müüja ise oma kaupa väga hästi ei tundnud, sest ta ei teadnud ise, et aku oli tegelikult küljes. Kaup talle sobis, aga kui soovis müüjaga müügilepingut vormistada, siis sellest müüja keeldus. Ta ei saanud aru, miks müüja lepingut teha ei tahtnud ning müüja seda ka ei põhjendanud. Garantiitalongi seadmega kaasas ei olnud. Ta helistas kohapeal vennale ning ütles ka talle seda. Vend koheselt uuris järele ühe H. edasimüüja käest, kas leping ja garantiitalong peavad olema ning talle vastati, et lepingu tegemine ei ole kohustuslik ning piisab ostutšekist, millel peab olema kirjas seadme seerianumber ja tootekood ning need peavad vastama seadmel ja karbil olevatega. Garantiitalongi kohta öeldi, et seda ei pea olema ning piisab samuti ostutšekist. Ta leppis sellega, et müügilepingut ei vormista, kuna müüjal oli ostutšekk olemas, mille ta ka kaubaga kaasa andis. Ta kontrollis kohapeal üle ning kõik seerianumbrid ja tootekoodid klappisid omavahel. Ta ei küsinud müüjalt, kust müüja kauba oli saanud ning miks ta nii odavalt müüb. 10 Niiduki eest tahtis müüja saada sularahas 1800 eurot. See on umbes 1000 eurot odavam hind, kui H. edasimüüjad pakkusid, aga hind siiski kahtlusi ei tekitanud, kuna igaüks võib müüa oma kaupa sellise hinnaga nagu soovib. Samal ajal kui nad müüjaga kaupa üle vaatasid ja omavahel rääkisid, nägi ta lähedal seisma jäämas üht H. kirjadega autot, mille juht tundis nende tegevuse vastu huvi. Juht alguses ütles neile mitu korda, et müüte siin varastatud kaupa. Ta küsis selle peale, et miks ta arvab, et see varastatud kaup on. Selle peale mees ei öelnud midagi. Ütles ainult, et garantiiga võib niiviisi ostes probleeme tekkida ja sõitis minema. Kui ta tõesti oleks midagi kahtlaseks pidanud, siis ta oleks ilmselt teisiti käitunud, mitte lihtsalt minema sõitnud. Tunnistaja sõnul ei tekitanud temas miski kahtlusi ja ta tegi müüjaga kauba ära. Ta andis müüjale 1800 eurot ja vastu sai karbis niiduki koos ostutšekiga. Niiduki saatis ta kohe Cargobussiga Kuressaarde vennale. Müüjaga suhtlesid nad omavahel sõbralikult ning rääkisid eesti keeles. Vend sai niiduki kätte, hakkas seda proovima ja siis selgus, et seadmel peab kaasas olema tehase pin-kood. Nemad seda ise enne ei teadnud. Vend oli enne ostmist uurinud selle mudeli kohta põhjalikult ja nad teadsid, et esimest korda käivitades tuleb ise oma pin-kood sisestada. Talle jäi mulje, et müüja ise ka ei teadnud, kust pin-kood saadakse, kuna ta ka ise pakkus, et ise tuleb sisestada mingi levinud kood, nagu 0000 või
4. Need koodid aga ei toiminud ja müüja lubas, et saab õige pin-koodi järgmiseks päevaks teada. Müüja helistas vennale ja ütles talle õige pin-koodi. Kust ta selle koodi sai, ta ei tea. Tunnistaja K. K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt käis ta 23.08.2016 kaupa ära viimas Tallinna Autobussijaama Cargobussi ning kuna ta töötab H. E., siis äratas tema tähelepanu, et H. tooteid pakuti mustas kilekotis. See tekitas temas kahtlust, et midagi hämarat on teoksil ja ta tegi pilti. Ta nägi, et müüdi H. E. toote valikus olevat Automower robotmuruniidukit. Kuna tal oli auto juhuslikult pargitud nende auto vastu, sai ta auto aknast pilti teha (II kd tl 196-198). Robotmuruniidukite müüki järeldas ta sellest, et eelnevalt olid kaks meesterahvast juttu rääkinud, siis avas üks meestest auto pagasniku ja ta sai aru, et noormees on punase auto omanik, kes omakorda avas ka musta kilekoti ja näitas etiketti, mis on tavaliselt roboti karbil. Sõiduk oli tumepunane VW mahtuniversaal. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (I kd tl 125-126) nähtub, et Andrei Dijevi kasutuses olnud abonentnumbri xxx suhtes tehti kõneeristus ajavahemiku 01.08.2016 kuni 27.08.2016 kohta ning kõneeristusest nähtub, et ajavahemikul 22.08.2016 kella 08:55 kuni 24.08.2016 kella 13:24-ni on Andrei Dijevil olnud viiel korral sideühendused H. K.i kasutuses olnud abonentnumbriga. Samuti ajavahemikul 23.08.2016 kella 08:50 kuni kella 23:37-ni on olnud viiel korral sideühendused I. K.i kasutuses olnud abonentnumbriga. Seda, et Andrei Dijev kasutas abonentnumbrit xxx nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 156-159), mille kohaselt Andrei Dijevi kahtlustatavana kinnipidamise käigus võeti temalt ära mobiiltelefoni Nokia 108 Dual, milles kaks kõnekaarti. Sinist värvi SMART SIM-kaardile vastas abonentnumber xxx. Tunnistaja A. S.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt tegeleb ta H. robotmuruniidukitega H. E. OÜ-s. Tema sõnul võeti temaga
5. aasta
6. või
7. augustil ühendust seoses muruniidukiga mis ei läinud tööle. Isik, kes talle meelde jäi oli H. K., kes kõigepealt helistas infotelefonile, selgitas oma probleemi ja kuna ta ise tegeleb H. robotitega, siis anti H.ule tema telefoninumber ja nii helistaski H. talle ja selgitas olukorda, et ta on soetanud robotniiduki, aga ei saa seda käima, sest tal pole pin-koodi. Tunnistaja sõnul on kõik H. robotniiduki tehasest kaitstud unikaalse pin-koodiga. Pin-koodi tavaliselt ostu-müügiarvele ei märgita, vaid pin-koodi edastatakse väljatrükina. Selleks on eraldi vorm ja keskkond kuhu sisestades robotniiduki tootekoodi ja seerianumbri saab volitatud edasimüüja neljakohalise numbrikoodi, mis on juba tehasest peale pandud. H. K.il pin-koodi ei olnud. Ta selgitas H.ule, kuidas selline pin-kood saadakse ja palus pöörduda temale toote müünud isiku poole. Kui tehing aus, siis pidi müüjal olema pin-kood. Samuti palus ta H.ul saata talle arve e-mailile, mille ta ka saatis. Arvelt sai ta tootekoodi ja seerianumbri ning see tekitas tal kahtlust, kuna toode oli müüdud kood lõpuga 21, 11 mis on mõeldud müümiseks põhjamaades – Soome, Rootsi, Norra. Keelatud ei ole sealt ostetud muruniidukeid ka mujale müüa, kuid sellisel juhul ei saanuks tootega kaasas olla eestikeelset kasutusjuhendit. Eestis ametlikult müüdavad robotniidukid on koodi lõpuga
8. Arvet nähes tekkis tal kahtlus ning ta uuris Soome kolleegidelt, et kas antud müüja, K.OÜ, arve peal on antud niidukeid müünud. Peale esimesi kontakte sai ta Soome kolleegidelt vastuse, et kindlasti mitte ei ole see arve väljastatud Soomest, sest nad ei kasuta taolist arve vormigi. Tegemist oli mitmeid aastaid vananenud vormiga ja kindlasti ei olnud robot sealt müüdud. Nad said ka ühe roboti pildi pakendist ja sealt oli näha roboti mudel, kood ja seerianumber ning saatekleebis, kellele on transpordifirma selle saatnud. Firma ei olnud Konerengas. Soome kolleegi info järgi sai teada, et varastatud oli 6 muruniidukit, enamus neist 430X mudel, üks 315 ja üks
9. Tunnistaja sõnul sai ta pildid robotniiduki pakendilt enda kolleegilt K. K.lt, kes oli kaupa Tallinnas Cargobussi viimas ja kes nägi pealt Tallinna bussijaama juures toimuvat tehingut. Kolleeg pildistas ja fikseeris fakti, mis nähtub ka fotodelt (II kd tl 196-198). Samuti ei olnud see tunnistaja sõnul ainuke pöördumine, toimus veel üks taoline, kus ühele edasimüüjale saadeti kolme erineva robotniiduki tootekoodid ja seerianumbrid. Tegemist on rauapoega Hiiumaal, kes on samuti volitatud esindaja. Rauapoe juhataja V. Valk saatis päringu talle ja kuna ta teadis, kuidas pin-koodi päringu protsess peaks käima, siis see tundus talle kahtlane. V. V. väitis, et sooviti pin-koode saada kolmele masinale, need mudelid olid erinevad. Oligi 420X, 430X ja ka üks
10. Selle peale tegi ta päringu Soome kolleegidele, kuna see tekitaks kahtlusi. Kuna päringud tulid lühikesel ajahetkel, siis see tekitas tunde, et toimunud on vargused või mingid valed tehingud. Nii ta saigi info Soome kolleegidelt, et R. edasimüüjalt oli varastatud kuus niidukit. Pärast seda, see võis olla
11. august, tegid nad politseisse avalduse, kuna neil olid olemas tootekoodid, seerianumbrid, mudeli nimetused ja Soome kolleegide poolt kinnitus, et niidukid olid sealt varastatud. Tunnistaja mäletab, et tol ajavahemikul helistati või saadeti 2-3 päringut veel ning telefoni ning meili teel ta selgitas samuti, et tuleb pöörduda müüja poole ning samuti hoiatas ta, et tõenäoliselt on need varastatud masinad. Talle meenub, et tema poole pöördus üks inimene, kelle perekonnanimi oli B. ning kellel ta palus arve saata, mis oli robotmuruniidukiga kaasas. Samuti sõnas tunnistaja, et nende poole pöördus üks klient, kes pöördus volitatud edasimüüja M. OÜ poole sama probleemiga, et ta on ostnud robotmuruniiduki ja palus sellele niidukile paigaldust teha, mis ei ole keelatud ning paljud edasimüüjad oskavad masinat installeerida. Olukord oli aga selline, et esimene kord kui pöördud ja taheti paigaldust, ei olnud pöördujal pin-koodi ja nii selgitatigi talle, kuidas pinkoodi saada. Ostja oli helistanud tol hetkel ka müüjale ning talle soovitati kasti sisse vaadata, kus pidavat olema pin-kood, mida seal loomulikult ei olnud. Hiljem saatis klient paigalduse osas meili, et loobub paigaldusest. Pole teada, mis niidukist edasi sai. Esialgsed pin-koodid on paigaldatud tehases ning neid saavad lahti kõik volitatud edasimüüjad üle maailma. H. volitatud edasimüüjatel on vastav keskkond, kust on võimalik pin-kood saada. Kui esialgse tehase pinkoodi on klient või keegi teine juba ära muutnud, siis edasimüüjad pin-koodi enam avada ei saa. Tunnistaja sõnul pöördus ta xxx Rootsi poole, selgitas neile olukorda ning palus tehasel kontrollida, kas nemad saavad öelda, kus pin-koodid lahti võeti. Ta sai päringule vastuse, et Peterburis H. volitatud edasimüüja avas koodid. Selgituseks öeldi, et müüja, kes need avas, oli kogenematu noor töötaja, kes püüdis parimat teenust pakkuda, kuid tegelikult eksis sellega rämedalt protseduuri reeglite vastu. Samuti on H.l olemas ka müügiregister, kus registreeritakse ametlikult müüdud tooted. Sealt on võimalik vaadata, millal müüdi, mis toode müüdi ja kes müüs. Samuti on olemas H. service keskkond spetsiaalselt robotniidukite hooldamiseks ning sinna saab kanda ka varastatud niidukid. Robotniidukitele tuleb teha aeg ajalt tarkvara uuendusi ning üldjuhul toovad kliendid hooaja lõpus ning kord aastas muruniidukid hooldusesse. Hoolduses robotniidukid ühendatakse service programmiga ja kui saadaval on tarkvara värskendus, siis see teostatakse. Kui sinna on kantud ka info konkreetse varastatud niiduki kohta, siis niiduki ühendamisel vastava programmiga tuleb sellekohane teavitus, et antud niiduk on registreeritud varastatuks. Sealt on siis näha andmed, kust kohast on varastatud ja kes sisestas andmed. Andmeid näeb volitatud teenindaja H. keskkonnast. Iga kord kui muruniiduk 12 ühendatakse service programmiga, mis on üleilmne, tuvastatakse, kas programmiga ühendatud niiduk on varastatud niidukite registris. Robotniidukite registrist ei nähtu, kes oli niidukite müüja ja kes ostja, sest need tooted ei ole müügiregistrisse registreeritud kui müüdud tooted. Tunnistaja sõnul kandis ta pärast politseisse avalduse esitamist varastatud robotid robotniidukite registrisse. Kui mõni varastatud niidukitest ühendatakse programmiga, on näha sealt andmeid, kust kohast on muruniidukid varastatud ja kes sisestas andmed. Kui keegi ostab H. tooteid edasimüüja käest, siis tooted registreeritakse H. tooteregistris ja nendele andmetele on ligipääs ainult H. volitatud edasimüüjatel. Kui müük teostatakse, siis edasimüüja registreerib sinna toote müügikuupäeva, tootekoodi, toote seerianumbri ja kliendi andmed, kes oli ostja. Klient võib olla nii eraisik kui ka firma. Tooteregister on rahvusvaheline. Kui klient ei soovi isikuandmeid avaldada, siis müügiregistris nähtub müük, aga isikuandmeid seal ei avaldata. Tunnistaja sõnul juhul, kui inimene astub robotniidukiga või ka ilma robotniidukita esindusse ja ütleb, et ostsin niiduki, kirjutab paberile seerianumbri, tootekoodi ja ütleb, et tahab pin-koodi, siis edasimüüja peab tuvastama robotniiduki müügi, et antud isik on ostnud selle volitatud edasimüüja käest ehk niiduk peab olema kantud müügiregistrisse. Kui isikul, kes astub pinkoodi küsimisega kauplusesse volitatud edasimüüja juurde ja ametlikku ostmist edasimüüjalt tõendada ei suuda, pin-koodi ta ei saa. See kord tuleneb H. ja edasimüüjatevahelisest seldislepingust. Seldislepingus on punkt, kus on täpselt kirjeldatud, kuidas toimub edasimüümise protsess ja koostöö. Seal on üheselt kirjas, et kõik H. tooteid tuleks müügieelselt kontrollida, veendumaks, et tooted on korras. Selle sama protsessi käigus ning samas keskkonnas väljastab edasimüüja tehase pin-koodi kliendile, kes niiduki ostis. Kuna käesoleva juhtumi puhul ei olnud konkreetse robotniidukiga kaasas pin-koodi ning ta ei olnud kantud ka tooteregistrisse, siis äratas see kahtluse. Niimoodi kaitseb ettevõte nende kalleid tooteid, et nad oleks ausal teel saadud ning et ka edasimüüjad ja kliendid oleks kaitstud. Sellest on ka teadlikud kõik H. edasimüüjate töötajad, sest selleks tehakse vastavad koolitused, kus neile tutvustatakse seldislepingut, kus on kirjas müügiprotseduurid ja nad peavad selle järgi käituma. Taoline olukord on kõikides Euroopa Liidu riikides. Kõik riigid töötavad ühiste põhimõtetega, samuti kasutatakse ühiseid tooteregistreid, registreerimise põhimõtteid, ühiseid andmebaase, ühiseid service programme, mis on omavahel lingitud. Ühtne andmebaas on loodud tootja, H. AB poolt. Kui klient on ostnud robotmuruniiduki ausal teel, kuid unustab pin-koodi ära, siis peab ta pöörduma volitatud edasimüüja poole. Müüja ja ostja omavahel tõestavad, et tehing on ametlikult tehtud. Kui tehingu on teinud sama inimene ja sama ostja on registris, siis väljastatakse uus pin-kood. Kui klient on muutnud tehase pin-koodi iseenda ainulaadse pinkoodiga ning unustab ka selle ära, siis saab seda koodi lahti võtta ainult tehase esindus. Selleks on eraldi protseduur. Selleks peab klient avama niiduki display, vajutama klahvi nr 9 ning niiduki ekraanile ilmub kaheteisttäheline kombinatsioon ja niiduki seerianumber. Selle edastab omanik oma edasimüüjale, kelle käest ta niiduki ostis või ükskõik millisele volitatud edasimüüjale. Kui ta tõendab, et tema on selle niiduki seaduslik omanik, siis saadab volitatud edasimüüja andmed tehasele. Eestis on tehase volitatud esindajaks H. E. OÜ. Nii tuvastatakse unikaalne kliendi poolt loodud pin-kood ning kõik seaded jäävad alles. Selle eelduseks on ausa omaniku tuvastamine. 02.09.2016 saatis A. S. kirja M. P. (I kd tl 116-117), mille juurde oli lisatud ka pilt arvest, mille saatis klient H. K. 24.08.2016 A. S.ile. Kirja kohaselt sai A. S. H. tehasest kinnitust, et niidukite (seerianumbritega xxx; xxx; xxx; xxx; xxx; xxx) pin-koodid avati Venemaa edasimüüja poolt. M. P. koostatud õiendi (I kd tl 158) kohaselt edastas 12.09.2016 H. K. politseile meili teel X OY nimel 12.08.2016 vormistatud ostuarve robotmuruniiduki H. Automower 430X, seerianumbriga xxx, tootekoodiga xxx kohta. Sama arve edastas politseile meili teel 02.09.2016 H. E. OÜ järelhoolduse spetsialist A. S., kellele oli selle meili teel edastanud H. K.. Arvel oli X OY aadressiks märgitud xxx. Eeluurimisel tuvastati, et X OY ei ole sellist tehingut teinud ning X OY tegelik aadress on xxx. 13 Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt kui ta oli kuus muruniidukit E.i nimeliselt müüjalt O. keskkonnas kätte saanud, pani ta kõikide muruniidukite müügikuulutused O.sse üles. Kahe päevaga müüs maha kaks 403X mudeli muruniidukit ning üks ostjatest oli Saaremaalt. Pärast ostja Saaremaalt helistas talle ja ütles, et on vaja koodi, et muruniiduk sisse lülitada. Ta ütles, et esimesel sisselülitamisel inimene ise loob oma koodi. Pärast helistasid ostjad talle jälle ja ütlesid, et see ei õnnestunud. Ta ütles, et uurib, milles on asi. Ta helistas oma sõber A. Peterburi, kes omakorda helistas H. tehnikatugiteenusesse ja talle öeldi kõiki muruniidukite koodid. Ta helistas ostjale Saaremaalt tagasi ja ütles koodi. Muruniiduki müüs ta 1800 euro eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õiguslikus mõttes on selline tegevus vaadeldav süüteoga saadud vara turustamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris Andrei Dijev

§ 202lg 1 objektiivse koosseisu.

2.

1. Episood 23.08.2016 kell 16:40 Kohus leiab, et 23.08.2016 kella 11:00 ajal xxx asuva hoone juures robotmuruniiduki H. Automower AM315 (kood xxx, xxx) turustamine Andrei Dijevi poolt I. H.le on tõendatud nii tunnistaja ütlustega kui ka muude alltoodud tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja I. H. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole tal süüdistatavaga mingeid suhteid, kuid on teda näinud seoses temalt ostetud H. robotmuruniidukiga. Mudel vist oli H.
2. Tunnistaja sõnul sooritas ta ostu 23.08.
3. Info muruniiduki müümisest leidis ta interneti portaalist O.. Tunnistaja sõnu kinnitab O. OÜ 06.09.2016 vastus päringule 106092016 (I kd tl 127-154), millest nähtub, et Andrei Dijev omas O. interneti keskkonnas kontot ning lisas 19.08.2016 müügikuulutuse robotmuruniiduki H. Automower 315 kohta. Tunnistaja sõnul otsustas ta muruniiduki osta süüdistatavalt, kuna pakkumine oli soodsam kui kauplusest ostes. Ta ei mäleta, mis hinnaga muruniiduk poes oli, aga süüdistatav müüs seda 1350 euroga. Nad said kokku xxx, Tehnikaülikooli raamatukogu ees. Süüdistatav tuli sinna tumepunase VW-ga, numbrimärgiga
4. Ühendust võttis ta süüdistatavaga talle helistades. Telefoninumbri leidis ta O. kuulutusest. Telefoni teel ühenduse võtmist süüdistatavaga tõendab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (I kd tl 125-126), millest nähtub, et Andrei Dijevi kasutuses olnud abonentnumbri xxx suhtes tehti kõneeristus ajavahemiku 01.08.2016 kuni 27.08.2016 kohta ning kõneeristusest nähtub, et ajavahemikul 23.08.2016 kella 09:09 kuni 24.08.2016 kella 18:17-ni on Andrei Dijevil olnud 22-l korral sideühendused I. H. kasutuses olnud abonentnumbriga. Samuti ajavahemikul 23.08.2016 kella 08:50 kuni kella 23:37-ni on olnud viiel korral sideühendused I. K.i kasutuses olnud abonentnumbriga. Tunnistaja I. H. sõnul oli robotmuruniiduk sõidukis pagasiruumis, kasti sees ning täiesti uues pakendis. Tegemist ei olnud kasutatud muruniidukiga. Muruniidukiga oli kaasas ka arve, millega ta tutvus. Arve kohaselt oli muruniiduk ostetud Soome firmalt X OY. Ta ei küsinud müüjalt, kust viimane selle muruniiduki sai, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Ta nägi arvet ja sellest piisas. Ta tasus müüjale sularahas. Pärast muruniiduki ostmist läks ta muruniidukiga maaletooja M OÜ juurde, et kontrollida tema korrektsust ja seda, et kas ta töötab. Ms selgus, et muruniiduk on täiesti uus ja korrektne. Samuti kontrolliti firmat, kust see arve järgi ostetud oli. Samuti küsiti, et kas on olemas ka pin-kood, millega masin käivitub. Pin-koodi kohta ei osanud ta midagi öelda ning helistas müüjale, et küsida. Müüja väitis, et masina kaane küljes kuskil on. Talle tundus, et müüja ei olnud väga teadlik. Esinduses talle öeldi, et masina küljest kohe kindlasti pin-koodi ei ole, et see peab olema eraldi kaasa antud esindusest. Siis võttis ta uuesti ühendust müüjaga ja ütles, et tal pole pin-koodi ja ilma selleta muruniiduk ei käivitu. Müüja ei osanud selle peale esialgu midagi vastata ja ta ütles müüjale, et soovib muruniiduki talle tagasi müüa. Müüja oli nõus sellega. Ta täpselt ei mäleta, aga tagasiostmine toimus kas sama päeva 14 õhtul või järgmisel päeval. Nad kohtusid ning müüja võttis masina tagasi ning andis raha vastu. Kas samal või järgmisel päeval võttis müüja temaga uuesti ühendust ja ütles, et tal on pin-kood nüüd olemas. Ta pakkus müüjale välja, et saavad uuesti samas kaupluses kokku ja kui pinkoodiga hakkab masin tööle, siis ostab ta uuesti selle ära. Müüja nõustus sellega ning nad kohtusid uuesti selles samas kaupluses. Müüja tõi masina poodi, pani pin-koodi sisse ja aparaat hakkas tööle. Pin-kood aktiveeris ekraanil kõik tegevused. Nii oligi ta nõus sama aparaadi uuesti sama raha eest ära ostma. Tunnistaja sõnul ta ise X OY-ga ühendust ei võtnud, kuna tol hetkel soomekeelne arve temast mingeid kahtlusi ei tekitanud. Arve peal oli niiduki hinnaks märgitud 1800 eurot. Tal ei tekkinud küsimust, miks müüja tahab kahjumiga kaubelda, kuna inimestel võib ette tulla keerulisi hetki ning võib olla oli kiiresti raha vaja. Mingeid kahtlusi tal ei tekkinud. Väikesed kahtlused tekkisid, siis kui tuli välja, et pin-koodi ei ole, aga siis kui sai pinkoodi tagant järgi ja niiduk tööle hakkas, siis kadusid ka kõik kahtlused. Samuti olid kõrval ka müügiesindajad ja nemad samuti nägid, et kui pin-kood oli sisse pandud, hakkas masin tööle ning nad ütlesid, et kõik on korras. Tunnistaja sõnul kontrollisid kaupluse töötajad muruniiduki andmeid ja päritolu, sisestades need andmebaasi ning nende väitel oli firma täiesti olemas ning tegeles muruniidukite müügiga. Läbiotsimisprotokolli (I kd tl 120-122) kohaselt teostati 04.11.2016 läbiotsimine I. H. elukohas xxx ning I. H. andis vabatahtlikult välja robotmuruniiduki H. Automower 315, seerianumbriga xxx, tootekoodiga xxx. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 123-124) kohaselt vaadeldi I. H. poolt 09.09.2016 üle antud X OY nimel vormistatud ostuarvet toote nimega H. Automower 315, seerianumbriga xxx, tootekoodiga xxx. Dokument on soomekeelne ning kõik andmed dokumendil on trükitud. Toote müüjaks on märgitud X OY, ettevõtte aadressiks xxx, telefoninumbriks xxx. Arve vormistamise kuupäevaks on 14.08.
5. Toote maksumuseks märgitud 1890 eurot. M. P. koostatud õiendi (I kd tl 158) kohaselt andis 09.09.2016 I. H. politseile üle X OY nimel 14.08.2016 vormistatud ostuarve robotmuruniiduki H. Automower 315, seerianumbriga xxx, tootekoodiga xxx kohta. Arvel on X OY aadressiks märgitud xxx. Eeluurimisel tuvastati, et X OY ei ole sellist tehingut teinud ning X OY tegelik aadress on xxx. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli H. robotniiduki mudeli 315 ostjaks umbes 40-aastane meesterahvas, kellega sai kokku H. esinduse juures Peterburi maanteel. Muruniiduki viisid nad esindusse, sisestasid seal koodi ja müüja ütles, et kõik on korras. Ostja maksis 1350 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õiguslikus mõttes on selline tegevus vaadeldav süüteoga saadud vara turustamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris Andrei Dijev

§ 202lg 1 objektiivse koosseisu.

2.

1. Episood 24.08.2016 kel 16:40 Kohus leiab, et 24.08.2016 kella 16:40 ajal xxx asuva hoone juures robotmuruniiduki H. Automower 430X (kood xxx, xxx) turustamine Andrei Dijevi poolt L. B.ile on tõendatud nii tunnistaja ütlustega kui ka muude alltoodud tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja L. B.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt leidis ta augustis 2016 O. portaali kaudu kuulutuse, kus müüdi robotniidukit H. Automower 430X. Tunnistaja sõnu kinnitab O. OÜ 06.09.2016 vastus päringule 106092016 (I kd tl 127-154), millest nähtub, et Andrei Dijev omas O. interneti keskkonnas kontot ning lisas 19.08.2016 müügikuulutuse robotmuruniiduki H. Automower 430X kohta. 15 Tunnistaja L. B.i sõnul võttis ta ühendust müüjaga telefoni teel, millele annab kinnitust ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (I kd tl 125-126), millest nähtub, et Andrei Dijevi kasutuses olnud abonentnumbri xxx suhtes tehti kõneeristus ajavahemiku 01.08.2016 kuni 27.08.2016 kohta ning kõneeristusest nähtub, et ajavahemikul 24.08.2016 kella 14:49 kuni 25.08.2016 kella 21:24-ni on Andrei Dijevil olnud 6-l korral sideühendused L. B.i kasutuses olnud abonentnumbriga. Tunnistaja ütluste kohaselt paar tundi hiljem, s.o 24 august kell 5 kohtusid nad x juures. Ta mäletab, et müüja tuli kohale VW Touraniga reg.märgiga xxx. Müüja näitas robotmuruniidukit, mis oli tal auto pagasiruumis kilekotis ning originaalpakendis kinniselt. Pakend oli uus ning avamata. Kohapeal tegi ta pakendi lahti. Muruniiduki eest tasus ta 1800 eurot sularahas, kuna ülekande tegemise varianti ei olnud. Tunnistaja sõnul uuris ta ka robotmuruniidukite turuhinda ning leidis, et need võivad maksta kuskil 2700 eurot ning Saksamaalt ostes võib saada ka odavamalt. Ta küsis müüjalt, kas robotniidukil ka garantii kehtib ning müüja vastas, et olemas on kõik arved, mida müüja ka näitas. Ta uuris müüjalt tausta, et miks ta muruniidukit müüb ning müüja ütles, et tal on võimalik seda teha lihtsalt. Kuna müüjal oli mitu robotmuruniiduki kuulutust O.s ning ta näitas ka arvet, millel oli küll Soome firma rekvisiidid ja seerianumber, ei tekkinud tal selles osas mingeid kahtlusi. Pin-kood oli märgitud arve peale. Tunnistaja sõnul tekitas temast natukene kahtlust muruniiduki odav hind, aga kõik talle esitatavad andmed tundusid olevat usaldusväärsed. Ka müüja ise tundus väga usaldusväärne, ta oli viisakalt, korrektselt riides, korralik ja puhas auto ning viisaka kõnemaneeriga. Kui tehing tehtud sai, siis kirjutas ta üles müüja auto numbri ning telefoninumber oli tal juba olemas ning ta ütles müüjale, et kui mingeid probleeme tekib tal muruniidukiga, siis võtab ta H.ga ühendust. Tema jaoks oli oluline, et kõik oleks korras, garantii kehtiks ning kõik oleks aus. Tunnistaja sõnul saatis ta samal õhtul päringu H.sse koos seerianumbri, arvel oleva info ning isiku andmetega kellelt muruniiduki ostis. H.s pidi väidetavalt olema süsteem, kus kõik edasimüüjad registreerivad toote ära ning nii kehtib ka garantii. Päev hiljem sai ta H.st vastuse, milles talle öeldi, et neil on kahtlusi, et tegu on fiktiivse arvega või on tegu varastatud tootega. Pärast seda võttis ta ühendust müüjaga ja ütles, et tahab robotniidukit tagasi tuua ning enda raha ka tagasi saada, kuna selle väidetavalt ei kehti garantii ning on segased lood selle päritoluga. Müüja oli lahkesti nõus robotniiduki tagasi võitma ja raha tagastama. Nad said kokku
2. augustil Tallinnas Russalka juures, tema andis müüjale pakendis muruniiduki ning müüja andis tagasi raha. Ta andis müüjale tagasi ka arve, mis ta oli saanud. Tegemist oli Soome firma x arvega. Internetiportaali xxx väljavõttest (I kd tl 111-115) nähtub samuti, et Andrei Dijev lisas müügikuulutuse H. Automower 430X (9676225-21) robotmuruniiduki kohta portaali 19.08.2016 kell 11:08 hinnaga 1800 eurot. Tunnistaja A. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli üheks H. poole pöördujaks ka isik perekonnanimega B., kes saatis ka arve, mis robotniidukiga kaasas oli ning kellel ta soovitas pöörduda müüja poole ning selgitas, et tõenäoliselt on muruniiduk Soomest varastatud. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli ühe H. robotniiduki mudeli 430X ostjaks umbes 40-aastane meesterahvas, kellega sai kokku xxx aadressil ning kellele ta müüs H. muruniiduki mudeli 430X 1800 eurot eest. 27.08.2016 teostati läbiotsimist Andrei Dijevi kasutuses olnud sõidukis Volkswagen Touran reg.märgiga xxx. Läbiotsimisprotokolli (I kd tl 12-25) kohaselt näitas Andrei Dijev sõiduauto pakiruumis asuvat karpi H. muruniidukiga Automower 430X product nr xxx, seerianumber xxx. Karbi sees muruniiduki pealt leitud dokument K. X OY nimele, number xxx, kuupäev 12.08.
3. X OY nimel vormistatud ostuarve (H. Automower 430X, seerianumbriga xxx, tootekoodiga xxx) on soomekeelne ning kõik andmed dokumendil on trükitud. Toote müüjaks märgitud X OY ning arve vormistamise kuupäevaks on 12.08.
4. Arvele on märgitud toote nimetuse alla pin-kood
5. Toote maksumuseks märgitud 2750 eurot (I kd tl 25-26). 16 M. P. koostatud õiendi (I kd tl 158) kohaselt sõiduautost VW Touran, r/nr xxx võeti läbiotsimisel 27.08.2016 ära X OY nimel 12.08.2016 vormistatud ostuarve robotmuruniiduki H. Automower 430X, seerianumbriga xxx, tootekoodiga xxx kohta. Sama arve väljatrüki andis 02.09.2016 politseile üle H. E.OÜ järelhoolduse spetsialist A. S., kellele oli selle meili teel edastanud L. B.. Arvel on X OY aadressiks märgitud X. Eeluurimisel tuvastati, et X OY ei ole sellist tehingut teinud ning X OY tegelik aadress on xxx. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õiguslikus mõttes on selline tegevus vaadeldav süüteoga saadud vara turustamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris Andrei Dijev

§ 202lg 1 objektiivse koosseisu.

Lisaks eeltoodule nähtub, et Andrei Dijevi kahtlustatavana kinnipidamisel 26.08.2016 (II kd tl 109-112) võeti temalt ära paberileht käsikirjaliste märkmetega. Asitõendi vaatlusprotokolli (II kd tl 113-115) kohaselt vaadeldi Andrei Dijevi kinnipidamisel temalt ära võetud paberilehti käsikirjaliste märkmetega. Paberilehed olid valget värvi, pikkupidi pool A4 formaadist, mille ühel küljel märkmed H. toodete kohta, leht jagatud käsikirjalise joonega viieks jaotiseks. Esimesse jaotisse on kirjutatud „H. 430X, xxx“, mis viitab sellele, et tegemist on H. robotmuruniidukiga mudeliga 430X, mille tootekood on xxx, seerianumber xxx ja pin-kood xxx. Samasse jaotisse on kirjutatud kuupäev 20.08.2016 ja vene keeles „müüdud“, mis viitab sellele, et toode on müüdud 20.08.

1. Samuti on jaotisse kirjutatud „tšekk 22.07.2016“, mis viitab toote müügiarvele, mis on koostatud kuupäevaga 22.07.
2. Teise jaotisse on kirjutatud „H. 420, xxx“, mis viitab sellele, et tegemist on H. robotmuruniidukiga mudeliga 420, mille tootekood on xxx, seerianumber xxx ja pin-kood xxx. Kolmandasse jaotisse on kirjutatud „H. 315, xxx“, mis viitab sellele, et tegemist on H. robotmuruniidukiga mudeliga 315, mille tootekood on xxx, seerianumber xxx ja pin-kood xxx. Samasse jaotisse on kirjutatud „tšekk 14.08.2016“, mis viitab toote müügiarvele, mis on koostatud kuupäevaga 14.08.
3. Pöörates paberilehe teistpidi on ülemisse jaotisse kirjutatud „H. 430X, xxx, PIN xxx“, mis viitab sellele, et tegemist on H. robotmuruniidukiga mudeliga 430X, mille tootekood on xxx, seerianumber xxx ja pin-kood xxx. Järgmisse jaotisse on kirjutatud „H. 430X, xxx, xxx“, mis viitab sellele, et tegemist on H. robotmuruniidukiga mudeliga 430X, mille tootekood on 9676225-21, seerianumber xxx ja pin-koodxxx. Samasse jaotisse on kirjutatud kuupäev 22.08.2016 ja vene keeles „müüdud Saaremaa“, mis viitab sellele, et toode on müüdud 22.08.2016 Saaremaale. Samuti on jaotisse kirjutatud „tšekk 12.07.2016“, mis viitab toote müügiarvele, mis on koostatud kuupäevaga 12.07.
4. Läbiotsimisprotokolli (I kd tl 27-72) kohaselt leiti Andrei Dijevi elukoha läbiotsimisel väikesest toas kirjutuslaualt vihikud üleskirjutustega: must vihik, algab kuupäevaga 29.11.2012, tumE.heline vihik algab kuupäevast 11.04.2016, valge vihik algab kuupäevast 30.11.2015, kollane vihik algab kuupäevast 25.07.
5. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 73-79) kohaselt vaadeldi valget pappkaantega A4 formaadis vihikut. Vihik ruuduliste lehtedega esimesed 66 lehte täidetud käsikirjaliste märgetega erinevate toodete ostu-müügiandmetega. 3 viimast lehte kajastavad erinevate toodete ostu-müügiandmeid ajavahemikus 01.08.2016 kuni 25.08.
6. Leheküljel nr 64 on andmed H. toodete kohta: jaotise kuupäevaks on märgitud 10.08.2016, pealkirjaks vene keeles „ost E.ilt“. Selle alla on kolmele realt kirjutatud „H. 430X“, mis viitab sellele, et tegemist on 3 H. robotmuruniidukiga mudeliga 430X. Tootenimetuste ette on kirjutatud kolmele reale „1150E“, mis viitab summadele, milliste eest on tooted ostetud. Esimesele reale on tootenimetuse järele kirjutatud „23.08.2016 1800E“, mis viitab sellele, et antud toode on 23.08.2016 müüdud 1800 euro eest. Tootenimetuste alla on kirjutatud vene keeles „seega kokku 3450E“, mis viitab sellele, et kokku on antud kolme toote eest makstud 3450 (3x1150=3450). Vaadeldavatest lehtedest teisel on andmed H. toote kohta: jaotise kuupäevaks on märgitud 12.08.16, pealkirjaks vene keeles „saatsin Ljohale Piiterisse (Peterburi)“. Selle alla on kolmest reast esimesele kirjutatud „H. 430X“, mis viitab sellele, et tegemist on H. robotmuruniidukiga mudeliga 430X. Selle järele on kirjutatud „1 tk x 40E“, mis 17 viitab toote saatmiskulule 40 eurot. Leheküljel nr 65 allosas on andmed H. toote kohta: jaotise kuupäevaks on märgitud 23.08.2016, pealkirjaks vene keeles „müüdud“. Selle alla on kirjutatud „H. 430X“, mis viitab sellele, et tegemist on H. robotmuruniidukiga mudeliga 430X. Selle järele on kirjutatud „1800-1150=650/2=325E“, mis viitab toote müügist saadud vaheltkasule (1800 on müügihind, 1150 ostuhind, 650 on vaheltkasu). 650/2 kohale on sulgudesse märgitud „1475E, mis viitab rahasummale, mis on saadud vaheltkasu kaheks jagamisel saadud 325 eur ja ostuhinna 1150 eur summale. Toote nimetuse alla on kirjutatud „10.08.2016 1150E“, mis viitab sellele, et toode oli ostetud 10.08.2016 1150 euro eest. Sama lehe allosas on andmed H. toote kohta: jaotise kuupäevaks on märgitud 24.08.16, pealkirjaks vene keeles „müüdud“. Selle alla on kirjutatud „H. 430X“, mis viitab sellele, et tegemist on H. robotmuruniidukiga mudeliga 430X. Selle järele on kirjutatud „1800-1150=650/2=325E“, mis viitab toote müügist saadud vaheltkasule (1800 on müügihind, 1150 ostuhind, 650 on vaheltkasu). 650/2 kohale on sulgudesse märgitud „1475E, mis viitab rahasummale, mis on saadud vaheltkasu kaheks jagamisel saadud 325 eur ja ostuhinna 1150 eur summale. Toote nimetuse alla on kirjutatud „10.08.2016 1150E“, mis viitab sellele, et toode oli ostetud 10.08.2016 1150 euro eest. Kolmanda lehe tagaküljel ülaosas on andmed H. toote kohta: jaotise kuupäevaks on märgitud 25.08.2016, pealkirjaks vene keeles „ost E. O.“. Selle alla on kirjutatud „H. 315“ ja selle alla „H. 420“, mis viitab sellele, et tegemist on H. robotmuruniidukitega mudeliga 315 ja
7. Tootenimetuste järele on kirjutatud „750E“, mis viitab summadele, milliste eest tooted on ostetud. Samal lehel ülaosas on järgmised andmed H. toote kohta: jaotise kuupäevaks on märgitud 25.08.2016, pealkirjaks vene keeles „müüdud Riiga“. Selle alla on kirjutatud „H. 315“ ja selle alla „H. 420“, mis viitab sellele, et tegemist on H. robotmuruniidukitega mudeliga 315 ja
8. Tootenimetuste järele on kirjutatud „1050-750=300/2=150E“, mis viitab toodete müügist saadud vaheltkasule (1050 on müügihind, 750 ostuhind, 300 on vaheltkasu. 300/2 kohale ja alla on kirjutatud „900E“, mis viitab rahasummale. Eeltoodud andmed lehtedel kinnitavad, et süüdistatav pidas omandatud ja müüdavate esemete kohta arvestust ning et müügiks pandud esemete hulgas olid Soomest varastatud muruniidukid. Ekspertiisiakti nr 16E-IA0035 (I kd tl 80-83) kohaselt X OY arved olid koostatud süüdistatava kasutuses olevas arvutis. Ekspertiisi käigus teostati märksõnaotsing kasutades menetleja poolt edastatud märksõnu ning leiti viiteid H. robotmuruniidukitele Automower kohta. Samuti leiti ekspertiisi käigus viiteid X OY poolt 12.08.2016 ja 14.08.2016 väljastatud robotmuruniidukite Automower 430X ja Automower 315 ostuarvetele. Ostuarved olid koostatud kasutades tarkvara „Adobe Photoshop CC (Windows). Samuti leiti viiteid seerianumbritele ja robotmuruniidukite PIN-koodidele. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 85-110) kohaselt on vaadeldud 09.12.2016 infotehnoloogiaekspertiisi akti lisa 1 DVD-plaati, millele on salvestatud Andrei Dijevi elukohast xxx ära võetud kõvaketastelt INTEL SSD 520 Series ja WDC WD30EZRZ leitud viited H. robotmuruniidukitele Automower, nende seerianumbritele ja PIN-koodidele ning X OY poolt väljastatud ostuarvetele. Ostuarved on kuupäevadega 29.07.2016, 14.08.2016, 22.07.2016 ja 12.08.2016 vastavate muudetud arvetega. Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et esemed, mida ta omandab, on süüteolist päritolu. Süüdistatav ise on väitnud, et ta ei teadnud, et tegemist on varastatud asjadega ning selgitas, et
9. aasta augustikuus võttis temaga ühendust O. kasutaja E. ning ütles, et tal on müüa 6 robotniidukit. Süüdistatav on ise kohtueelsel menetlusel tunnistanud, et ta küsis O.s E.i nimeliselt kasutajalt, kes talle robotmuruniidukeid pakkus, et kas need on uued või mitte. Ka E. K. sõnul küsis Andrei Dijev temalt, kas muruniidukid on uued ja et kas need on varastatud. Sellest nähtub, et süüdistataval oli kahtlus, et tegemist võib olla varastatud asjadega ja ta pidas vajalikuks selle kohta ka üle küsida ehk tal endal oli kahtlus ja ta pidas võimalikuks, et E.i poolt müüdavate muruniidukite puhul võib olla tegemist just varastatud asjadega. Seejuures selgitas 18 E. K. seda, et ta ei teadnud kas pakendites on arveid või mitte, s.t ta ei teadnud arvete kohta midagi. Seega ei saanud süüdistatav E. K.lt arveid, mis kinnitaks väidet muruniidukite ostmise kohta ning sellest tulenevalt ei saanud tekkida ka mingit eeldust, et need tõesti ostetud on. Vaatamata sellele, et süüdistatav ei saanud arveid väidetavalt ostetud kauba kohta, soostus ta need ära ostma, mis näitab seda, et teda see asjade päritolu tegelikkuses ei huvitanud. Samuti vaatas ta internetist kui palju maksavad samasugused muruniidukid ja nägi, et hinnad on 1800st eurost kuni 2800 euroni, kuid E. oli nõus kolm muruniidukit andma ära 3450 euroga. Süüdistatav on ka ise nentinud, et hinnavahe oli väga suur, kuid et internetikauplusest saab asju osta nende turuväärtusest peaaegu kaks korda odavamalt. O. kasutaja E.i poolt robotniidukite müümine oluliselt soodsamalt alla turuhinna pidi süüdistataval tekitama kahtluse, et müüja on antud robotniidukid saanud ebaseaduslikult viisil. Lisaks sellele oli E. öelnud, et ostis muruniidukid Soomest, kuid ei esitanud enda väidete kinnitamiseks mitte ühtegi tõendit, ka mitte ostuarveid ning tunnistaja kohtuistungil antud ja süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlustest saab järeldada, et neid arveid ka ei küsitud. Kõigi nende isikute ütlustest, kellele süüdistatav robotniidukid müüs nähtub, et nad ei saanud robotniidukeid ilma pin-koodita tööle ning selleks võtsid nad ühendust Andrei Dijeviga, kes neile niidukid müüs. Andrei Dijev sõnas kohtueelsel menetlusel, et ostjatel ei õnnestunud robotniidukeid käima saada ning ta võttis ühendust Peterburis elava A.ga, kes pöördus kohalikku esindusse ja andis talle kõikide muruniidukite koodid. Pin-koodide puudumine oleks pidanud Andrei Dijevis tekitama kahtlusi robotniidukite seadusliku päritolu osas. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et süüdistatav koostas Soome äriühingu nimelt ostuarveid, mis on märk sellest, et süüdistatav soovis muruniidukite päritolu näidata seaduslikuna olukorras, kus tal ei olnud mingeid andmeid soetatud muruniidukite seadusliku päritolu kohta. Kehtiva Tarbijakaitseseaduse § 5 sätete kohaselt peab tarbijale pakutav või müüdav kaup olema märgistatud ning müügipakendil või etiketil olev märgistus peavad olema eesti keeles. Kuna tegemist oli robotmuruniidukitega, siis on tegemist ka tehniliselt keeruka kaubaga, millel peab olema vastavalt eelmärgitud seaduse §le 6 ka kasutusjuhend, mis sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab võõrkeelse juhendi korral olema tõlgitud eesti keelde. Süüdistatava ostetud kaubal olid aga soome ja inglisekeelsed märgistused ning eestikeelset kasutusjuhendit ei olnud. Seega loomaks muljet sellest, et kaup on ostetud Soomest, pidi süüdistatav hakkama ostjatele looma muljet kauba Soome päritolust, s.t sellest, et kaup on ostetud Soomest, koostades selleks võltsarved. Juhul kui süüdistatav ei oleks ise arvanud, et robotniidukid on varastatud, siis ei oleks olnud vajadust ka näilikke arveid koostada. Seejuures olid arved koostatud enne niidukite müümist ja arvele oli müüjana märgitud Soomes tegutsev äriühing, milline ei ole vaidlusaluseid muruniidukeid müünud. Seda saanuks järeldada ka juba arve ja muruniiduki pakendil olevat märgistust võrreldes. Käesoleval juhul olid aga arved pandud pakendisse, mistõttu ei vaevunud ükski ostja odavalt kauba kätte saamise ootuses andmeid võrdlema. Arvetesse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida sedagi, et süüdistatav on kasutanud vana Soomes kasutuses olnud planki, mida arve koostamise ajal enam ei kasutatud. Seega on süüdistataval aastaid tagasi olnud kokkupuuteid Soomes tegutsevate äriühingutega, kuid süüdistatav ei vaevunud uurima, kas temale teada olevad andmed on veel ajakohased. Seejuures on süüdistatav arvele märkinud ka Soome äriühingu aadressi, mis ei vasta tegelikkusele, s.t süüdistatav ei vaevunud ka kontrollima, kas arvele kantavad andmed müüja kohta ka omavahel kattuvad, et luua usaldusväärsemat muljet ja võimalust vähemalt pealiskaudsel kontrollimisel saada andmeid kinnitavat informatsiooni arvel näidatud äriühingu olemasolu ja asukoha kohta. Süüdistatava jaoks oli oluline arvega luua muljet pakutava kauba seaduslikust päritolust lootuses, et ostja andmeid kontrollima ei hakka. Probleemid tekkisid aga siis kui ilmnes, et niiduki tööle hakkamiseks on vajalik ka pin-kood, mille vajalikkusest süüdistatav teadlik ei olnud. 19 Lisaks sellele on süüdistatava koostatud arvetes näidatud ka kauba maksumus, mis erines oluliselt hinnast, millega süüdistatav muruniidukeid müüs. Süüdistatav müüs muruniidukid mudel 430X arvel märgitud 2750 euro asemel 1800 euroga, s.o 950 eurot odavamalt ning mudeli 315 arvel märgitud 1890 euro asemel 1350 euroga, s.o 540 euro odavamalt. Seejuures oli müügikuulutus ka mudel 420 kohta ja seda müüdi 1600 euroga. Sellised arvetel märgitud summad näitavad seda, et süüdistatav oli tegelikest hindadest üldjoontes teadlik, mida ta on ka kohtueelsel menetlusel antud ütlustes kinnitanud, ning ostjale arvel näidatud hinnast odavamalt müües tekitas ostjates huvi saada kaup oluliselt odavamalt. Õige jaehinnaga müües ei oleks ta ostjaid leidnud. Seejuures ilmnes kolme ostjaga, s.o H. K., I. H. ja L. B. probleemid, kuivõrd muruniiduki käivitamiseks oli vajalik tootja pin-kood, mida saab müügiesindusest vaid juhul, kui muruniiduk on ostetud ja ost registreeritud. Süüdistatava enda kohtueelsel menetlusel antud ütlustest ilmneb, et ta sai vajalikud pin-koodid A.lt Peterburis. Seejuures hakkas ta nende koodide vastu huvi tundma pärast seda, kui tal tekkisid ostjatega probleemid pin-koodi puudumise tõttu. Millegipärast ei pöördunud süüdistatav lähimasse müügiesindusse Eestis, vaid hoopis Peterburis elava tuttava poole, kes omakorda pöördus kohalikku edasimüüja esindusse. Juhul, kui ta oleks olnud veendunud ostetud muruniidukite seaduslikus omandamises, piisanuks helistada või kirjutada kiri või minna ise lähimasse müügiesindusse Tallinnas ja saada vajalikud koodid. Käesoleval juhul aga asus ta koode otsima läbi Peterburis elava tuttava. Seda, et need koodid saadi Peterburi esindusest, kinnitas ka kohtuistungil üle kuulatud ja H. E. OÜs töötav tunnistaja. Kohtu arvates viitab selline käitumine teadmisele, et omandatud muruniidukid ei ole saadud seaduslikul teel. Lisaks sellele, kui süüdistatav võttis ühendust Peterburis asuva A.ga ja see omakorda tootja esindusega, siis pidi esinduse töötaja sisenema toodete andmebaasi ja üheselt nägema, et sellised muruniidukid, milliste koode küsiti, on küll toodetud, kuid neid ei ole müüdud. Seega ei saaks neid müüa ka süüdistatav, sest need niidukid peaksid olema laos. On vähetõenäoline, et see A.le ütlemata jäeti ja et A. seda süüdistatavale ütlemata jättis, kuivõrd küsitud kauba päritolu oli juba kahtlane, kuigi ei olnud veel varastatud toodete andmebaasi kantud. Samas on süüdistatav selgitanud, et ühe muruniiduki saatis ta ka A.le Peterburi, kes talle raha ära ei maksnud. Kohus leiab, et A. nimeline isik sai teada, et temale saadetava muruniiduki päritolu on kahtlane, kuid ei suutnud muruniidukist ära öelda. Pigem võib A.le muruniiduki saatmise puhul tegemist olla vastutasuga osutatud teene, s.o pin-koodide reeglite vastase edastamise eest, kuivõrd süüdistatav ei oleks neid pin-koode ühelgi seaduslikul viisil kätte saanud. Peterburis olevale A.le oli aga saadetud muruniiduki pin-kood juba teada, kuivõrd ta ise oli koodid saanud edasimüüja esindusest. Seega sellel A.l enam muruniiduki müümisega probleeme ei oleks tekkinud. Süüdistatav on väitnud, et elektroonikakaupu, s.h muruniidukeid saab internetis osta ka poole hinna eest, kuid ei ole viidanud ühelegi allikale, mis seda väidet kinnitaks. Arvestades H. kehtestatud müügi- ja registreerimise reegleid, toodete ja klientide kaitseks kehtestatud tingimusi, tootja soovitatavaid edasimüügi hindu, leiab kohus, et hinnad võivad küll eri piirkondades erineda mõnesaja euro piires, kuid poole hinnaga saab osta vaid varastatud kaupa ja selline madal hind oleks tingitud vaid kiirest varastatud kaubast lahti saamise eesmärgist, mis väljendub ka süüdistatava käitumises. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andrei Dijev oli teadmises või vähemalt pidas võimalikuks, et ta omandab E.i nime kasutajalt süüteo tulemusena saadud vara, s.t subjektiivne koosseis on täidetud vähemalt kaudse tahtluse vormis. Samuti oli ta seetõttu ka teadmises või vähemalt pidas võimalikuks, et ta turustas selle sama vara, s.o süüteo tulemusena saadud vara. Süüdistusakti kohaselt on Andrei Dijevi süütegu kvalifitseeritud

§ 202

lg 2 p 2 järgi, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine ja turustamine, isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. Kohtu hinnangul on riiklik süüdistaja põhjendatult viidanud kvalifitseeriva tunnuse

§ 202

lg 2 p 2 esinemisele, mis näeb ette vastutuse süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara 20 omandamise ja turustamise eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise või turustamise. Nimelt tuleneb käesoleval juhul korduvus süüteo faktilisest korduvusest ehk asjaolust, et süüdistatav omandas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara neljal korral ja turustas seda süüteo toimepanemise tulemina saadud vara kokku kolmel korral ning iga uus tegu oli toime pandud uue tahtlusega. Seejuures toimus süüdistuses märgitud vara omandamine kahest erinevast allikast (I. A. ja E. K.) ning konkreetne turustamine on tuvastatud kolmele isikule, kes omandasid vara, mis olid süüdistataval saadud ühest allikast. Kriminaaltoimikust nähtuvalt viitab süüdistatava suhtlus I. A.iga sellele, et erinevatel kuupäevadel toimus süüdistatava ja I. A.i omavaheline suhtlus selliselt, et kord võttis I. A. ühendust süüdistatavaga ja pakkus vara, seejärel võttis süüdistatav ise ühendust I. A.iga ja küsis kas I. A.il on midagi pakkuda. Seega on iga episood toime pandud uue tahtlusega. Muruniidukite müük toimus aga interneti teel avalikkuse poole pöördudes, s.t turustamine sõltus ostjate pöördumistest, kuid iga niiduki mudeli müügiks tuli üles laadida müügikuulutus. Seega on ka turustamise puhul tegemist iga kord uue tahtlusega ning müügiportaalist nähtuvalt oli lisaks kolmele turustatud muruniidukile üles riputatud ka pakkumine mudel 420 müügiks 1600 euroga (I kd tl 10). Süüdistuse väliselt peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatava elukoha läbiotsimisel 27.08.2016 leiti mitmeid erinevaid lepinguid, mis ei olnud sõlmitud süüdistatava nimelt, vaid lepingu pooleks olid erinevad isikud. Üheks nendest oli A. K., kes kohtuistungil ka üle kuulati ja tunnistaja ütluste kohaselt on tema kaotatud ID-kaarti kasutades tema nimelt sõlmitud lepinguid, mis on jäetud täitmata ja tema tasub käesoleval ajal võlgnevusi. Kohtule esitatud 17.06.2016 koostatud laenulepingust nähtuvalt on laenusaaja A. K. sõlminud laenulepingu (I kd 54-60) laenuandjaga OÜ K. ja laenu on antud mobiiltelefoni iPhone 6S 64GB ostmiseks. Seejuures tuleneb tunnistaja ütlustest, et ta lepingut sõlminud ei ole ja mobiiltelefoni iPhone ostnud samuti ei ole. Lisaks sellele leiti süüdistatava elukohast erinevaid liitumislepinguid, järelmaksulepinguid ja arveid, mis puudutavad Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS lepingulisi suhteid A. B. (I kd tl 61-72). Seega on süüdistatava valduses lepingud, milliseid lepingul näidatud isik sõlminud ei ole, kuid kelle nimelt on keegi võtnud sellele isikule rahalised kohustused. Kuigi süüdistatavale ei ole süüdistust nende dokumentide alusel esitatud, leiab kohus, et eelviidatud dokumentide leidmine süüdistatava elukohast viitab sellele, et süüdistatava õigusvastane käitumine ja sidemed süütegusid toime panevate isikutega on oluliselt laialdasemad kui seda näitab konkreetne süüdistus. Kohus leiab, et kriminaaltoimikus kogutud tõendid, mis otseselt süüdistust ei puuduta, kuid on kogutud süüdistatava elukoha läbiotsimisel, on süüdistatavat iseloomustavateks tõenditeks, mis iseloomustavad süüdistatavat üldisemalt, s.o näitavad tema suhtumist õiguskorda ja õiguskuulekusse. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Andrei Dijev pani toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise, isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, s.o

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 202

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. 21 Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt on ta äriühingu F. OÜ juhatuse liige, kuid kohtul puuduvad andmed tema igakuiste sissetulekute kohta. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude näol. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks tulu saamine süütegude toimepanemise tulemusena, mis iseenesest juba viitab legaalse sissetuleku puudumisele või ilmselgele ebapiisavusele. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval ka 2015. aastal maksustatav sissetulek puudus (II kd tl 234-235) ja kogu tuvastatav tulu oli 318 eurot. Seejuures on süüdistatav oma kontolt teinud ülekandeid oma isa kontole. Lisaks sellele on isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist (II kd tl 224-232) nähtuvalt süüdistatav 05.09.2016 kinkinud oma kinnisvara ja sõiduki oma isale, näidates ennast varatuna. Puutuvalt vara koosseisu saab kriminaaltoimikust teha järeldusi, et süüdistatav on vabanenud ka 27.08.2016 läbiotsimisel tuvastatud varast (I kd tl 32-53), mille kogus näitas seda, et korter on sisuliselt kauba ladu ja elada seal ei olnud võimalik. Samas 05.12.2016 toimunud läbiotsimise ajaks (II kd tl 202-211), s.o kolme kuu möödudes oli korterisse jäänud tühine osa erinevaid esemeid, mis mahtusid ühte tuppa seina äärde. Seega on süüdistatav käitunud selliselt, et näidata ennast varatuna. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Sellest tulenevalt ei ole võimalik süüdistatava sissetuleku saamist või võimaliku sissetuleku suurust tuvastada. Seega olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki tuvastatavad legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates süü suurust

§ 202

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist ning süüdistatava eesmärgiks oli süüteo tulemusena saadud vara realiseerimine ning sellest kasu saamine ning kuriteo toimepanemisega täitis süüdistatav ka oma eesmärgi, saades turustatud esemete eest raha. Seejuures on tuvastatud, et süüdistatav tegeles süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamisega regulaarselt ning et selline käitumine oli süüdistatava peamiseks sissetulekuallikaks, kuna kohus teisi sissetulekuallikaid ei tuvastanud. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistusakti kohaselt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, samuti ei tuvastanud neid ka kohus. Pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja 22 karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kriminaalkaristused ja tal on vaid üks kehtiv, kuid teiseliigilise süüteo eest määratud väärteokaristus, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samuti arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemikku, s.o teo toimepanemisest enam kui 3 aasta möödumist, siis leiab kohus, et avalik menetlushuvi selle kuriteo menetlemise vastu on langenud ning vangistuse reaalne ärakandmine ei ole antud juhul otstarbekas. Kohtu arvates peab kuriteost möödunud ajavahemik lisaks mõistetava karistuse kohaldamata jätmisele mõjutama ka karistuse määra ning seda kergendamise suunas. Sellest tulenevalt võib vaatamata keskmisele süüle karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetava karistuse võib jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et katseaja jooksul ei pane süüdistatav toime uut tahtlikku kuritegu. Seega peab kohus võimalikuks jätta süüdistatava tema isikuandmete tõttu käitumiskontrollile allutamata ja kohaldada

§ 73lg 1 ja 3 sätteid.

Arvestades süüteo toimepanemisest pikema aja möödumist ja süüdistatava isikuandmeid, s.o seda, et kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatavat oleks vahepeal süütegude eest karistatud, leiab kohus, et määratav katseaeg ei pea olema pikaajaline ja võib jääda alla keskmise tähtaja. Kuivõrd süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud kolm päeva (II kd tl 109-112; 149-151), tuleb eelvangistus

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja ekspertiisikulu. Ekspertiiside kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri 2012.a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). 23 Infotehnoloogiaekspertiis nr 16E-IA0035 oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatav Andrei Dijevi käitumise osas oluliste asjaolude kohta tõendeid, mis kinnistasid isiku käitumise süülist iseloomu. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetab süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda. Süüdistatava menetluskuluks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ankeetandmete kohaselt Andrei Dijev töötab või siis on vähemalt äriühingu juhatuse liige, kellel on mingisugunegi sissetulek. Süüdistatava poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetute resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatava poolt toimepandud süüteo episoodid ei olnud juhuslikku laadi, vaid korduvad ja kantud eesmärgist saada kriminaalset tulu. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ning andmete puudumist süüdistatava sissetuleku kohta, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. ASITÕENDID Kriminaalasjad materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud ja nad on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. Andrei Dijevi elukohast xxx korterist on kaasa võetud EMT SIM-kaart nr xxx, kõvaketas INTEL SSD 520 Series, kõvaketas WDC WD30EZR (I kd tl 27-53). Kuivõrd asitõendeid on vaadeldud, kõvaketastelt on saadud tõendamiseset puudutav informatsioon ning kohtuotsuse jõustumise järgselt ei ole nendel esemetel enam tõenduslikku väärtust, siis tuleb need asjad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asjade omanikule Andrei Dijevile. Andrei Dijevi kinnipidamisel (II kd tl 109-112) on ära võetud mobiiltelefon NOKIA 108 Dual (RM-944) IMEI-koodiga xxx ja xxx, mille sees kaks SIM-kaarti Tele2 Eesti AS numbrile xxx ja xxx ning Tele2 SIM-kaardi ümbris numbriga xxx abonentnumbrile +xxx. Nimetatud esemeid on vaadeldud ning kuna kohtuotsuse jõustumise järgselt ei ole nendel esemetel enam tõenduslikku väärtust, tuleb need asjad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asjade omanikule Andrei Dijevile. 24 DVD plaat ekspertiisitulemustega ja DVD-plaat audiosalvestusega jälitustoimingu 21.06.2016 protokollide juurde, millel on kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.
4. ARESTITUD VARA Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Harju Maakohtu 01.12.2017 eeluurimiskohtuniku määrusega arestitud süüdistatava elukohas 27.08.2016 toimunud läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularahast 10010 eurost 2250 eurot. Sularaha päritolu osas ei ole süüdistatav ise selgitusi andnud, kuivõrd süüdistatav keeldus ütluste andmisest. Küll on süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud (II kd tl 188-195), et kinnipidamisel oli tal kaasas 360 eurot, mis oli tema raha, samuti 1400 eurot, 4350 eurot ja 3900 eurot, mis on isa raha. Isa on pensionil, isa kogus selle raha ja andis temale, et ta ostaks asju, laenas raha isalt. Seega võeti süüdistatavalt ära sularaha 10010 eurot, millest 9650 eurot pidi olema süüdistatava sõnade kohaselt isale kuuluv raha. Kohtuistungil esitas kaitsja süüdistatava isa A. Dijevi pangakonto väljavõtted, tõendamaks seda, et süüdistatava isal oli piisavalt rahalisi vahendeid, et raha laenata poja tuttavale A. Z.. Selle asjaolu tõendamiseks kutsuti kaitsja poolt tunnistajatena kohtusse süüdistatava isa A. Dijev ja A. Z., kes kinnitasid, et A. Dijev laenas A. Z. korduvalt sularaha ning sularaha anti käest kätte kas siis Tallinnas või Peterburis. Sellise asjaolu tõendamiseks esitati kohtule ka Andrei Dijevi ja A. Z. passide koopiad (II kd tl 184-187, 237-253), millistest nähtuvad mõlema isiku piiriületused. Kohus peab kaitsja esitatud tõenditesse puutuvalt vajalikuks märkida seda, et süüdistatava kaitsja esitas A. Dijevi pangakonto väljavõtted n.n filtreeritud kujul, s.o ainult sissetulekute kohta aastatel 2005 kuni 2014 kaasaarvatud (II kd tl 163-183). Seega ei nähtu nendest väljavõtetest isiku väljaminekuid, s.h sularaha väljavõtmist. Kuivõrd sissetulekutena on ka näha X väikesed võidud, siis saab järeldada, et konto omanik mängib lotot, milleks tuleb teha väljaminekuid. Seejuures peab rahalisi vahendeid kulutama ka elamiseks. Kui suured olid kulud elamiseks, nendest andmetest ei nähtu. Seejuures on kahe viimase aasta osas võimalik tuvastada, et töötasu ja pension kokku olid igakuiselt vahemikus 1400 kuni 1600 eurot. Lisaks sotsiaalkindlustusest ja tööandjalt saadud tulule on Andrei Dijev
5. aastal teinud korduvaid ülekandeid kontole kokku summas 2349, 89 euro ulatuses. Summade suurused viitavad osaliselt sellele, et on tasutud arveid või on tasutud arvete eest tehtud tasaarveldusi maksja kontole. Sama asjaolu nähtub ka konto väljavõttest
6. aasta kohta. Arvestades kontodelt nähtuvat pelgalt töötasust ja pensionist saadud tulu, siis ei pea kohus eluliselt usutavaks, et A. Dijev oleks olnud võimeline koguma kümneid tuhandeid eurosid ja seda raha ka ilma igasuguse tagatiseta välja laenama võõrale isikule. Laenu andmist olid kustutud tunnistama A. Dijev ja A. Z., kuivõrd laenusuhte kohta mingeid dokumentaalseid tõendeid kaitsjal esitada ei olnud. Samas jääb kohtule arusaamatuks, miks peaks laenu andma sularahas kui on olemas võimalus teha ülekandeid kontode vahel. A. Z.i põhjendust selle kohta, et Euroopa Liidust rahaliste vahendite liikumisel Venemaal asuvale kontole konto blokeeritakse ja raha laekumise asjaolusid hakatakse uurima, ei pea kohus eluliselt usutavaks ja loeb versiooniks, mis on esitatud selleks, et kuidagi põhjendada laenu andmist sularahas ja sularaha kuulumist süüdistatava isale ning kokkulepitud laenu andmist just vaidlusalusel ajal. Kohtule esitati kaitsja tõenditena ka süüdistatava ja tunnistaja A. Z.i passide koopiad, millest nähtusid piiriületused. Nendest piiriületuse andmetest saab küll järeldada, et mõlemad isikud on regulaarselt ületanud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiri, kuid nende andmetega ei ole võimalik tõendada laenu andmist, laenu saamist ega ka laenu tagastamist. Piiriületuste põhjendusena võib esitada kõikvõimalikke versioone, kuid niikaua kui need ei ole muude 25 tõenditega kinnitatud või kontrollitavad, ei ole need versioonid asjakohased ja nendega arvestada ei saa. Seejuures ilmnes tunnistaja A. Z.i ütlustest, et tal ei olnud vaidlusalusel ajal süüdistatavaga kokkulepet, millal raha üle antakse, kas ta ise sõidab Tallinna või tuleb süüdistatav hoopis Peterburi. Tunnistaja ütluste kohaselt olevat pidanud süüdistatav tulema lähiajal sugulaste juurde. Samas selgitas tunnistajana üle kuulatud A. Dijev, et samal päeval andis ta raha süüdistatavale, kirjutades sõjaväelisest harjumusest kupüürid üles, et poeg annaks samal päeval raha üle Z.ile ning hiljem selgitas, et süüdistatav pidi just kinnipidamise päeval sõitma rahaga Peterburi tööalaselt, sest töö tõttu oli vaja sõita. Seega on kaks erinevat tunnistajat andnud ühe ja sama asjaolu kohta erinevaid ütlusi. Seejuures peeti süüdistatav sellel päeval, mil ta olevat pidanud A. Dijevi ütluste kohaselt sõitma tööalaselt Peterburi ja A. Z.i ütluste kohaselt lühiajal sugulaste juurde, kinni hoopis robotmuruniiduki müümiselt ning kinni peetud Andrei Dijev ei avaldanud, et ta oli just teel Peterburi. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et süüdistatav pidanuks kogu aeg 10 000 eurot sularahana kaasas kandma, teadmata millal tuleb A. Z. Peterburist või millal ta ise sinna sõidab. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel selgitanud hoopis seda, et kinnipidamisel ära võetud sularahast 9650 eurot oli isa raha, mis talle anti asjade ostmiseks. Seega süüdistatava enda versioon raha kaasas kandmise eesmärgi kohta erineb oluliselt kahe tunnistaja ütlustest ning süüdistatav ei ole kordagi öelnud seda, et tal oleks mingitki soovi seda raha laenata A. Z.ile, kellest ei ole ta varem midagi rääkinud. Lisaks sellele puudunuks igasugune vajadus sularaha kaasas kanda olukorras, kus A. Dijevi sõnade kohaselt hoidis ta sularaha kodus ja süüdistatav elas A. Dijeviga samas majas ja tal oli ligipääs ka isa eluruumile, seega ka rahale. Eelmärgitud asjaoludel asub kohus seisukohale, et tunnistajad A. Dijev ja A. Z. on andnud teadvalt valeütlusi eesmärgiga päästa arestitud rahalisi vahendeid konfiskeerimisest, esitades versiooni raha laenamise soovist. Lisaks eelmärgitule peab kohus vajalikuks märkida, et A. Dijev selgitas kohtuistungil, et ta andis raha pojale kommunaalarvete maksmiseks ja poeg maksis kommunaalarveid. Seejärel aga selgitas, et poeg tegi makseid läbi interneti ja ütles talle kui palju kulus. Isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist nähtuvalt aga ei ole süüdistatava pangakontol toimunud mingeid ülekandeid, kuid A. Dijevi enda kontodelt on 2013 kuni 2017 toimunud regulaarsed arvete tasumised ja kaardimaksed, samuti regulaarsed kindlustusmaksed. Seejuures on sularaha väljavõtmisi olnud
7. aastal 5250 eurot,
8. aastal 11 105 eurot,
9. aastal 745 eurot,
10. aastal 2010 eurot ja
11. aastal 80 eurot. Sularaha tagasikandeid aga toimunud ei ole. Samast vaatlusprotokollist nähtuvalt on tuvastatud ka A. Dijevi legaalne sissetulek ajavahemikul 2013 kuni 2017 ning tuvastatud summad kattuvad tema minimaalsete väljaminekutega samade aastate lõikes, erinedes üksteisest mõnesaja euro võrra aastas. Kohustusi ja varasid arvestades on analüüsi põhjal jõutud järeldusele, et eelduslikult on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara
12. aastal 550 eurot,
13. aastal 470 eurot ja
14. aastal 9650 eurot. Seega ei saanud see vaidlusalune raha olla vaidlusalusel ajal n.n üleliigne ja koju kokku kogutud raha, kuivõrd minimaalne vajalik väljaminek poleks seda enam võimaldanud. Küll on tuvastatud, et sellises suurusjärgus teadmata päritoluga rahalised vahendid on tekkinud aasta hiljem. Kriminaalasjas kogutud tõenditest, eelkõige tunnistajate I. H., L. B., H. K. kohtuistungil antud ütlustest ning I. K. kohtueelsel menetlusel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustest ning internetti üles laetud kuulutustest tuleneb üheselt see, et süüdistatav arveldas ainult sularahas. Nii nähtub see ka E. K.ga tehtud tehingust, kus süüdistatav maksis E. K.le robotmuruniidukite eest sularahas 5950 eurot ja robotmuruniidukite müümisel soovis tasumist samuti sularahas, keeldudes ostjate pakutud pangaülekandest. Seejuures toimus sularahas arveldamine ka siis, kui ostja muruniiduki tagasi müüs ja siis uuesti ostis. Sellise sularahas arveldamisega välistas süüdistatav igasuguste tehingute kajastumise pangakontodel ja sellega ka rahaliste vahendite liikumise tuvastamise. Arvestades juba muruniidukitega tehingute tegemisel liikunud rahaliste vahendite suurusjärku peab kohus täiesti loogiliseks, et süüdistataval ei olnud kaasas mitte 26 kellegi laenuraha või kellegi teise raha, vaid suurem summa sularaha oli vajalik kaupade müümisel käest kätte ja tehingute tegemisel koheselt arveldamiseks. Seetõttu, arvestades tunnistajate A. Dijevi ja A. Z.i ütlustes leiduvaid vastuolusid olulistes asjaolude kohta, nende tunnistajate ütluste vastuolu süüdistatava enda kohtueelsel menetlusel esitatud versiooniga, samuti eelmärgitud tunnistajate ütlustes sisalduvat elulist ebausutavust ning eelmärgitud kirjalikke tõendeid, leiab kohus, et kaitsja esitatud versioon vaidlusaluse sularaha päritolust on ümber lükatud. Lisaks eelmärgitule peab kohus vajalikuks märkida, et Andrei Dijevi elukoha läbiotsimisel leiti vihik (vaatlus I kd tl 73-98), mida on asitõendina vaadeldud ning mille sissekannetest nähtub, et Andrei Dijev soetas kolm robotniidukit, makstes igaühe eest 1150 eurot ja turustas need omakorda 1800 euro eest tükist. Seda asjaolu, et süüdistatav ostis kolm muruniidukit 3450 euro eest on süüdistatav kinnitanud ka kohtueelsel menetlusel ja samasugune sissekanne on tehtud ka arvepidamise vihikusse. Et need muruniidukid olid müügis 1800 euroga ja ka osteti 1800 euroga, nähtub nii müügikuulutusest kui ka niidukid ostnud tunnistajate ütlustest, samuti eelmärgitud vihiku sissekannetest. Seega oli ühe niiduki hinnavahe 650 eurot ja süüdistatav sai kolme niiduki müügist kriminaalset tulu 1950 eurot. Neljanda robotniiduki soetas ta 750 euro eest ja turustas omakorda 1050 euro eest ja hinnavaheks on 300 eurot, mis samuti nähtub eelmärgitud vihiku sissekannetest. Seega kujuneb kriminaaltuluks ehk süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisel Andrei Dijevi poolt saadud tuluks kokku 2250 eurot. Arvestades süüdistataval legaalsete sissetulekute ja rahaliste vahendite puudumist (II kd tl 139148) ning asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemisena saadud vara omandamine ja turustamine oli kantud ilmselgelt soovist saada varalist kasu, on vaidlusaluse raha puhul tegemist kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga.

§ 202

lg 4 kohaselt 01.01.2015 kuni 10.01.2017 redaktsioonis kohaldab kohus käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule. Alates 10.01.2017 on lõike 4 redaktsiooni muudetud ning muudetud sõnastuse kohaselt võib kohus kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo toimepanemise eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule. Seega kui kuni 01.01.2015 redaktsiooni kohaselt oli kohtul kohustus kohaldada laiendatud konfiskeerimist

§ 202

lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise puhul, siis alates 10.01.2017 on kohtul õigus kohaldada laiendatud konfiskeerimist, kuid seda sõltumata sellest, millise § 202 lõike alusel isik süüdi mõistetakse. Samas sätestab

§ 832

lg 1 võimaluse konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel ning konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Käesoleval juhul on kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et kohtueelse menetluse ajal on süüdistatav kogu registritesse kantud vara kinkinud oma isale A. Dijevile ja süüdistatav on vormiliselt varatu. Seega ei ole võimalik süüdistatava suhtes kohaldada laiendatud konfiskeerimist

§ 832mõttes, kuivõrd süüdistataval tuvastatav või kontrollitav vara puudub.

Seetõttu tuleb konfiskeerimise osas kontrollida võimalust kas on võimalik kohaldada

§ 831sätestatud süüteoga saadud vara konfiskeerimist.

Nimetatud sätte lõike 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sätte sõnastuse kohaselt on tegemist kohustusliku normiga ja säte ei sisalda väljendit „võib konfiskeerida“. Sõnastuse kohaselt on oluliseks tingimuseks see, et süüteoga saadud vara kuuluks toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt on süüteoga saadud vara käesoleva paragrahvi tähenduses süüteoga otseselt saadud vara ja selle vara arvel omandatu. Käesoleval juhul on kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena üheselt tuvastatud, et süüdistatav turustas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara ja üheselt on tuvastatud, et süüdistatav sai sellisest tegevusest kriminaalset tulu vähemalt 27 2250 euro ulatuses. Seejuures on selle summa puhul tegemist süüteoga otseselt saadud varaga, kuivõrd süüteo tulemusena saadud vara turustamine on iseseisev

§ 202lg 1 sätestatud kuriteo koosseis.

Puutuvalt

§ 831

lg 1 sätestatud konfiskeerimise eeltingimusse, s.o vara kuulumisse otsuse tegemise ajal süüdistatavale, siis selles osas on kohus andnud oma hinnangu juba ülalpool, kus kohus luges kaitseversiooni süüdistatavalt kinnipidamisel ära võetud rahaliste vahendite kuulumise kohta kolmandale isikule, s.o A. Dijevile ümber lükatuks kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavalt kinnipidamisel ära võetud 10 010 eurost, millest Harju Maakohtu 01.12.2017 määrusega oli süüteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks arestitud 2250 eurot, tuleb arestitud rahalised vahendid konfiskeerida kui süüteoga saadud ja otsuse tegemise ajal süüteo toimepanijale kuuluv vara

§ 831

lg 1 alusel ja anda

§ 85

alusel riigi omandisse Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määrusega nr 263 kehtestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 28