) § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. Kohus pidas põhjendatuks kostja õigusabikulusid 6,5h ulatuses tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta), samuti kulu tõlketeenusele 75 eurot, seega kokku 790 eurot, mille mõistis hagejalt koos viivisega kostjale välja. Apellatsioonkaebus ja taotlus
Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või 5 protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
lõike 1 punkti 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 20. Hageja arvates hindas maakohus valesti kokkuleppe sõlmimist 18.01.2018 toimunud e-kirjavahetuse järgi. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et kokkulepe sai sõlmitud hageja 28.12.2017 pakkumusele kostja poolt 29.12.2017 nõustumuse andmisega (mille kostja kinnitas üle ka 10.01.2018). Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et kohus oleks kokkuleppe sõlmimist hinnanud vaid 18.01.2018 kirjavahetuse järgi. Maakohus on arvestanud asja lahendamisel kooskõlas
Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, et pooled pidasid läbirääkimisi elatise tasumise, sh elatise suuruse ja kokkuleppe notariaalse vormistamise osas, kuid lõpptulemusena kokkulepet ei sõlmitud. Pooltevaheline e-kirjavahetus on käsitletav lepingueelsete läbirääkimistena, mis aga hageja nõutud vorminõude järgimata jätmise tõttu lepinguks ei saanud. Isegi, kui 2017.a detsembri kirjavahetuses said pooled summade osas põhimõttelisele kokkuleppele, siis arvestades, et 18.01.2018 kell 16:03 saadetud e-kirjas on hageja selgesõnaliselt seadnud (VÕS § 11 lõike 2 mõistes) tingimuseks lepingu notariaalse vormistamise, millega kostja lõppkokkuvõttes nõus ei olnud, ei saa VÕS § 14 lõikest 3 tulenevalt lugeda lepingut sõlmituks. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Kohus on õigesti juhtinud poolte tähelepanu sellele, et vanematevahelise kokkuleppe puudumine ei vabasta kostjat lapse ülalpidamise kohustusest ning kui kostja ei täida oma kohustust kohaselt, on lapsel õigus esitada hagi kostja vastu elatise saamiseks. 21. Kaebuse väide, et kohus väljus esitatud asjaolude piiridest, on konkretiseerimata. Kaebusest võib järeldada, et hageja heidab kohtule ette esitamata asjaolude lisadest otsimist ja tõlkimata võõrkeelsete tõendite arvestamist. Samas ei ole esile toodud, milliseid asjaolusid kohus lisadest otsis või milliseid tõlkimata võõrkeelseid tekste hindas. Seetõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul väidetud rikkumisi kontrollida. Siiski märgib kolleegium, et asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse poolte ekirjavahetuse osas tõlked esitatud (t lk 8; lk 24–26). Hageja ei ole kostja esitatud tõlgete kohta vastuväiteid esitanud. 22.
lõike 5 järgi tuleb kohtul otsuses lahendada mh poolte seni lahendamata taotlused. Hageja esitas 11.02.2019 taotluse apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja on tasunud samal kuupäeval riigilõivu 200 eurot (maksekorraldus t lk 118). Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et RLS § 22 lõike 1 punkt 2 ei sea riigilõivust vabastuse eeltingimuseks, et hagi esitaks laps. Viidatud sättes nimetatud hagi puhul on tegemist lapse poolt oma vanema vastu PKS-i alusel esitatava spetsiifilise elatise nõudmise hagiga, millele kõnealune riigilõivu vabastus laieneb. Praegusel juhul on hageja kohtule mh 29.11.2018 selgesõnaliselt kinnitanud, et ei ole esitanud hagi elatise väljamõistmiseks, vaid nõuab vanemate vahel sõlmitud ülalpidamiskokkuleppe täitmist. Kolleegium selgitab, et sellise nõude puhul ei ole tegemist RLS § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud hagiga. 23. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu
Menetluskulude jaotust saab
6 24.
lõigete 1 ja 3 järgi tuleb kohtul kindlaks määrata vastustaja poolt kantud ja talle apellandi poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajalik suurus. Vastavalt 11.09.2019 menetluskulude nimekirjale on vastustaja menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 3h õigusabi eest (s.o 0,5h apellatsioonkaebusega tutvumine ja kliendiga arutamine ning 2,5h vastuse koostamine ja esitamine) tunnitasuga 130 eurot (käibemaksu ei lisandu), s.o kokku 390 eurot. Apellant palus kohtul kontrollida kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud, kuid neile kulunud aeg on osaliselt ülemäärane, võttes arvesse menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Arvestades, et apellatsioonkaebuse põhjendused koosnevad sisuliselt paarist lausest, saab pidada kaebusega tutvumise mõistlikuks ajakuluks 15min ja kaebusele vastuse koostamise mõistlikuks ajakuluks 1h 45min. Seega on vastustaja esindaja õigusabitoimingutele kulunud aeg apellatsioonimenetluses põhjendatud 2h ulatuses. Vastustaja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on mõistlikus suuruses. Seega tuleb vastustaja kasuks mõista apellandilt välja menetluskulu 260 eurot. Vastustaja on esitanud ka
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.