← Eesti

2-19-1928/24

Tsiviilasi nr: 2-19-1928 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1928 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.06.2019 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1215 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zuev (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev (e-post:XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Harju Maakohtu 27.06.2019 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 1/4 ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja jättis samas ulatuses hagi rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja igakuine elatis 135 eurot ja jäetakse hagi rahuldamata igakuise elatise 135 euro nõudes. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 3. Kehtiva otsus tervikresolutsioon on järgmine: 3.1. Hagi rahuldada osaliselt. 1

(5)Tsiviilasi nr: 2-19-1928 Välja mõista YY-lt (Y; isikukood XXXXXXXXXXX) XX (X; isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks igakuine elatis alates 05.02.2019 135 eurot kuni XX täisealiseks saamiseni (kuni 01.03.2020). 3.
  1. YY on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest hiljemalt vastava kuu
  2. kuupäeval. Elatis tuleb maksta CC (C; isikukood XXXXXXXXXXXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 3.
  3. Jätta rahuldamata hageja nõue elatise väljamõistmiseks 135 euro ulatuses kuus. 3.
  4. Menetluskulud jätta maa-ja ringkonnakohtus poolte endi kanda, va RÕA tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. 3.
  5. Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõend elatise maksmise kohta hageja isa poolt.
  6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 3.
  7. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue ning kostja seisukohad
  8. Hageja XX esitas 05.02.2019 kohtule hagi elatise väljamõistmiseks oma isapoolselt vanaemalt YY-lt (kostja). Hageja nõuab elatise väljamõistmist summas 270 eurot kuus, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest. Viru Maakohtu 21.12.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-09-42257 on hageja isalt DD-lt mõistetud hageja kasuks välja elatis pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. DD-lt ei ole väljamõistetud elatist võimalik kätte saada. Seisuga 01.08.2018 oli võla suurus 15 562,21 eurot. Sellele järgnevalt perioodil kuni 31.12.2018 on kohtutäituri vahendusel laekunud hageja seadusliku esindaja (ema CC) kontole 590,86 eurot.
  9. Kostja vastas hagile 10.04.2019, paludes jätta hagi rahuldamata. Kostja väitel maksab tema poeg DD elatist ja puuduvad takistused temalt elatise võla sissenõudmiseks. Kostja väitel pole temal pensionärina piisavalt sissetulekuid elatise maksmiseks ja oma muu vara arvel ta elatist maksma ei pea.
  10. Kohus selgitas 16.04.2019 määruses pooltele menetluse seisu ja tõendamiskoormist ning esitas pooltele nõudmised täiendavate andmete esitamiseks. Kohus küsis hagejalt ja kostjalt teavet DD poolt tasutud elatise kohta. Kohus nõudis kostjalt andmeid tema sissetulekute ja muu vara kohta.
  11. Hageja teatas 02.05.2019 avaldusega, et DD-lt on pärast 01.08.2018 laekunud kohtutäituri kaudu 590,86 eurot. Avaldusele lisatud pangakonto väljavõtte kohaselt ei ole DD ise hageja seaduslikule esindajale 2018.a jooksul hagejale elatist maksnud.
  12. Kostja esitas 14.05.2019 avaldusega DD konto väljavõtte, millest nähtuvalt on 2019.a jooksul nimetatud isik maksnud kohtutäituri kontole 592,7 eurot. Konto väljavõtte kohaselt ei ole DD ise hagejale 2019.a jooksul elatist maksnud. 2
(5)Tsiviilasi nr: 2-19-1928 Esimese astme kohtu otsus
  1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 05.02.2019 veerandi (1/4) ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (käesoleval ajal on vastav alammäär 540 eurot ja tasumisele kuuluv elatis seega 135 eurot kuus) kuni lapse täisealiseks saamiseni (kuni 01.03.2020).
  2. Määras, et YY on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest hiljemalt vastava kuu
  3. kuupäeval. Elatis tuleb maksta CC (C; isikukood XXXXXXXXXXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX.
  4. Jättis rahuldamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks veerandi (1/4) ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Menetluskulud jättis poolte kanda.
  5. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja elatise maksmist oma isa emalt, kuna isa elatist ei maksa ja temalt pole olnud võimalik nõuda sisse varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatist. Hagiavaldusele lisatud kohtutäitur Andrei Krek büroo 17.08.2018 e-kirja (tl 14) kohaselt on DD võlgnevus kuupäevale 01.08.2018 eelneva perioodi elatise eest 15 562,21 eurot. Hageja poolt 02.05.2019 esitatud CC konto väljavõttega (tl 39-52) on tõendatud, et sellest võlgnevusest oli 31.12.2019 seisuga tasutud 590,86 eurot. Kostja poolt 14.05.2019 avaldusega esitatud DD konto väljavõttega (tl 60-61) on tõendatud, et seisuga 11.05.2019 oli sellest võlgnevusest tasutud veel 592,7 eurot. Kuupäevale 01.08.2018 eelneva perioodi eest on DD-l hagejale tasumata elatis kogusummas 14 378,65 eurot (15 562,21 – 590,86 – 592,7). Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et DD on maksnud hagejale elatist perioodi eest alates 01.01.
  7. Hageja isa DD asemel on elatist seega järgmisena kohustatud hagejale andma DD vanemad, kelleks on kostja ja GG.
  8. Kohus pööras 16.04.2019 määruses hageja tähelepanu vajadusele esitada hagi ka GG vastu. Kohtule pole esitatud andmeid, mis annaksid alust järeldada, et GG-lt ei saa elatist välja mõista sama astme sugulaseks oleva kostjaga võrdses ulatuses. Seega ei ole alust mõista kostjalt välja elatist rohkem kui pooles ulatuses hageja poolt nõutust.
  9. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et temal ei ole võimalik maksta hagejale elatist pooles ulatuses hageja poolt nõutust. Kostja jättis täitmata kohtu 16.04.2019 korralduse oma vara, sissetulekute ja väljaminekute kohta andmete esitamiseks.
  10. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise pooles ulatuses hageja poolt nõutust, s.o. ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast Kostja apellatsioonkaebus
  11. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
  12. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis veerandi ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Kohus ületas nõude piire, kuna hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatise kindlas summas 270 eurot kuus. Kohus ei saa ise muuta hagi eset.
  13. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka põhjusel, et hageja isa tegelikult hakkas täitma ülalpidamiskohustust. Kuna apellant on praegu välismaal, siis puudub tal võimalus neid tõendeid esitada. Apellant esitab tõendid hiljemalt 10.08.
  14. Ringkonnakohtu seisukoht 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-19-1928
  1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, mille maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 1/4 ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja jättis samas ulatuses hagi rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  2. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja peab hagejale asenduskohustusena elatist tasuma ning, kas maakohus ületas hagiavalduses esitatud nõude piire.
  3. Kostja väidab, et hageja isa tasub hagejale elatist, mistõttu puudus hagi osaliseks rahuldamiseks alus. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Maakohtu menetluses leidis tõendamist, et hageja isalt on hageja kasuks kohtuotsusega välja mõistetud elatis, nimetatud kohtuotsuse alusel toimub täitemenetlus ning seisuga 01.08.2018 moodustab hageja isa elatisvõlgnevus hageja ees 15 562,21 eurot. Hageja kasuks on välja mõistetud elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus ning hageja isa on tasunud hagejale elatist 2018.a (va detsember 2018) igakuiselt vähem, kui kohtuotsusega välja mõistetud. Hagi esitati veebruaris 2019, tõendamata on, et hageja isa tasus elatist jaanuaris, veebruaris, märtsis 2019.a. Seega oli hagi esitamine põhjendatud. Hagiavaldusele lisatud vastusele lisas kostja tõendi, et tasus elatist 2019 aprillis. Käesolevas asjas Asjaolu, et peale hagiavalduse esitamist tasus hageja isa aprillis 2019.a hagejale elatist ei andnud alust hagi rahuldamata jätmiseks.
  4. Vanavanemal võib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekkida oma alaealise lapselapse ülalpidamiseks asenduskohustus. Selline asenduskohustus tekib vanavanemal PKS § 106 lg 2 järgi juhul, kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on vanemalt ülemäära raske saavutada. PKS § 106 lg 2 mõtteks on tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus mh juhul, kui vanema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et seisuga 01.08.2018 oli hageja isa elatisevõlg hageja ees 15 562,21 eurot. Seega kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni.
  5. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et PKS § 106 lg 2 alusel täidab järgmise järjekorra sugulane eelmise järjekorra sugulase kohustuse ning ühes sellega läheb ülalpidamist andnud sugulasele ülalpidamist saama õigustatud isiku nõue PKS § 106 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi kohustatud sugulase vastu üle, kui see ei ole vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Seega tekib ülalpidamist andnud teise järjekorra ülalpidamiskohustuslasel regressinõue esimese järjekorra ülalpidamiskohustuslase vastu. Sellest tulenevalt on ka vanavanemal, kes täidab lapse vanema asemel PKS § 106 lg 2 alusel lapselapse ülalpidamise kohustust, õigus nõuda lapse vanemalt, kelle asemel vanavanem ülalpidamise kohustust täitis, lapse ülalpidamiskohustuse täitmist endale.
  6. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ületas nõude piire. Hagis palus hageja kostjalt välja mõista 270 eurot kuus. Maakohus leidis, et hageja on nõudnud elatise väljamõistmist rahaliselt väljendatud summas, kuid hagiavaldusest 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-19-1928 järeldub, et sisuliselt on soovitud elatise väljamõistmist miinimummääras. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus lubamatult laiendanud hageja nõuet ning seetõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, milles lähtutakse asja lahendamisel mh hageja esitatud nõudest.
  1. Hageja palus asja materjalide juurde võtta tõend selle kohta, et hageja isa tasus mais 2019 hagejale elatist. Kuna nimetatud tõendit maakohtu menetluses ei olnud olemas, siis võtab ringkonnakohus selle tõendi asja materjalide juurde. See tõend ei muuda aga seda, et hagi esitamine ning selle rahuldamine oli põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Menetluskulude jaotus
  2. Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades vaidluse olemust, on põhjendatud poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda, juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda, sest riigi õigusabi on antud tagasimakse kohustuseta (tlk 13). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.