Tsiviilasi nr: 2-18-18207 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-18207 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.05.2019 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 180 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Angela Jürgenson (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 06.05.2019 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
- XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
- Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid- lasteaia arved, ülejäänud tõendite – vanemate kirjavahetus, vastuvõtmisest tuleb keelduda.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja 1
(5)Tsiviilasi nr: 2-18-18207 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
- Kohtule 30.11.2018 esitatud hagiavalduses palub XX (edaspidi hageja) välja mõista YY-lt (edaspidi kostja) hageja kasuks alates hagiavalduse esitamisest 30.11.2018 igakuine elatis
- kuupäevaks 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise palub hageja kanda oma ema CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis X-le“. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 1.08.2018 kuni 29.11.2018 eest summas 990,70 eurot (augustist oktoobrini k.a 250 eurot kuus ja novembri eest 240,7 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
- Kostja täitis hageja ülalpidamiskohustust kuni
- juulini k.a. Varasemalt kandis kostja seega lapse ülalpidamise eest hoolt – peamiselt ostis toitu. Kostja on andnud hagejale vahetut ülalpidamist ühel korral 16.11.2018, tehes rahalise ülekande hageja seaduslikule esindajale 33,50 euro ulatuses. Kostja elab koos oma vanematega nende omandisse kuuluvas majas. Hageja ema käib tööl XXX, tema netopalk on 1 690 eurot ja talle kuulub 3-toaline korter Pääskülas ning ettevõte Q OÜ. Hageja on 1-aastane, kes elab 3-liikmelises peres. Peale hageja ja tema seadusliku esindaja elab peres 10-aastane hageja seadusliku esindaja laps OO varasemast kooselust. Hageja vältimatud püsikulutused ühes kuus on 523 eurot ning koosnevad järgmistest kuludest. Kommunaalkulud 180 eurot, TV, internet 17 eurot; majapidamisvahendid 10 eurot; hügieenikulu (pesemisvahendid, pampersid) 50 eurot; toidukulu 150 eurot; riided ja jalatsid 50; tervishoid - valuvaigistid, sidemed, plaastrid 16; muud (lapse ja tema sõprade sünnipäevad, arendavad mänguasjad, tegevused, raamatud jms) 50 eurot. Hageja alustas alates 2019 veebruarist lasteaias käimist ning kohatasu on vähemalt 61 eurot kuus. Kostja vastuväited hagile
- Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja esindaja väited on alusetud. Kostja on hetkel töötu ja kirjas ka töötukassas. Töötukassa maksab kostjale igakuiselt 64,52 eurot. Kostja on pea igapäevaselt osalenud hageja kasvatamisel ja teinud selleks ka igapäevaselt omapoolseid kulutusi. Hagejaga koosviibimiseks sõidab kostja igale koosviibimisele mitte vähem kui 40 km. Lisaks on kostja igakuiselt taganud hagejale mähkmed, riided ja jalanõud. Kostja on nõus kandma hageja peale tehtavad reaalsed kulutused 50% ulatuses. Lisaks on olemas ka messingeri vestlused hageja seadusliku esindajaga, kus ta ütleb selgesõnaliselt, et rohkem hageja kulutusi selles kuus ei ole. Vestluses on välja toodud ka arvutuskäik. Vestluses on samuti kuupäevaliselt kirjas, millal kostja on hagejaga koos viibinud. Kostja on iganädalaselt viinud hageja ujulasse, spaasse ja mängutubadesse. Arvestades hageja heaolu on enamuse koos viibitud ajast veetnud kostja hageja seadusliku esindaja eluruumides, et mitte tekitada hagejas pidevat stressi keskkonna vahetumises. Kostja on samas ka palju kordi viibinud hagejaga oma vanemate elukohas XXX. Kostja pidas ka hageja sünnipäeva, tellides batuudi ja valmistades söögid, milles hageja seaduslik esindaja ei osalenud ja seda ka ei toetanud. Kostjal on eelnevast kooselust 5 aastane tütar. Kostja on alati jaganud eelnevast suhtest oleva tütre emaga kulud võrdselt pooleks. Hetkel maksab kostja, lapse heaolu silmas pidades, tütre emale 100 eurot kuus, millega on saanud kõik lapse kulud kaetud. Kostja kandis 2
(5)Tsiviilasi nr: 2-18-18207 ka koheselt hageja seadusliku esindaja kontole esialgse nõusolekuna 100 eurot kuus hageja kuludeks. Kostja palub arvestada seoses lasteaia kohatasuga, et hageja seaduslik esindaja saab ka lastetoetuse igakuiselt oma arveldusarvele.
- 27.02.2019 seisukohas leiab kostja, et on osalenud lapse kasvatamises pea igapäevaselt ja teinud selleks kulutusi. Kostja ei pidanud vajalikuks jätta alles kõiki tšekke ja arveid hagejale tehtud kulutuste kohta. Kostja ei soovigi, et kohus jätaks elatise välja mõistmata ja on nõus kehtestatud miinimumelatist maksma. Kostja palub jätta välja mõistmata tagasiulatuv elatis. 12.04.2019 seisukohas on kostja nõus maksma hagejale elatist 100 eurot kuus. Esimese astme kohtu otsus 5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 30.11.2018 igakuise elatise 230 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, leidis, et kostja poolt menetluse jooksul tasutud elatis tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, jättis rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõude alates hagiavalduse esitamisest. 6.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja mõistlikud ja tõendatud kulud ühes kuus kokku 460 eurot. Lasteaiakulud põhjendatud ei ole. Mõlema vanema varalist seisundit hinnates asub kohus seisukohale, et hageja ema varaline seisund ei ole kostja omast väga olulisel määral parem. Kostjal on alates veebruarist 2019 töökoht ja sellest tulenevalt ka regulaarne sissetulek. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad elatise välja mõista alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Tõendamist on leidnud, et hageja viibib mõned päevad kuus ka isa juures. Kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla miinimumi lapsetoetuse arvelt ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Kohus leiab, et kostja ei ole vaatamata kohtu 11.02.2019 selgitustele tõendanud, et kostja teine laps jääks hagejale elatise väljamõistmisel hagejast halvemasse olukorda. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et kostja osaleb hageja igapäevases ülalpidamises vahetult osaledes hageja vältimatute kulude kandmisel. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja on riiete ostmisel hageja emaga kokku leppinud. Hageja ema ei ole kostja poolt riiete ostmist heaks kiitnud ning seetõttu ei saa tehtud kulutusi arvestada tasutuks elatise katteks.
- Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja seaduslik on nõudnud perioodil 01.08.2018 kuni 11.2018 kostjalt järjepidevalt elatise tasumist. Kohus leiab, et tagasiulatuv elatis tuleb jätta välja mõistmata põhjusel, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam oma eesmärki ning hageja ei ole ka tõendanud, et nõudis nimetatud kuudel kostjalt järjepidevalt elatise tasumist. Hageja apellatsioonkaebus 8.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles tema elatise nõue jäi rahuldamata ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras, samuti rahuldada tema tagasiulatuv elatisenõue hagi esitamisest, menetluskulud jätta kostja kanda. 9.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus teinud hageja põhjendatud vajaduste kokku arvestamisel arvestusliku vea, sest hageja eluasemekulud on suuremad kui kohus märkis, samuti on arvestamata jäänud lasteaiakulu, sest hageja alustas lasteaias käimist alates 2019.a veebruarist ning teatas sellest ka kohtule.
- Maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata ka tagasiulatuva elatise. Hageja seaduslik esindaja nõudis kostjalt elatise maksmist, kuid kostja hoidis alates 2018 augustist hagejale 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-18-18207 elatise maksmisest kõrvale. Hageja seaduslik esindaja oli sunnitud seetõttu ära kulutama oma kõik säästud. Vastus apellatsioonkaebusele 11.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 13.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli
- aastal 250 eurot kuus ja
- aastal on 270 eurot kuus. Kuna ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, tuli käesoleva asja lahendamisel kindlaks teha hageja põhjendatud ülalpidamiskulude suurus. Maakohus ei tuvastanud otsuses selgelt, millised on hageja vajalikud ja põhjendatud ülalpidamiskulud kokku, tuvastades küll selle, et hagejale kulub ema juures 460 eurot. Maakohtu seisukohast, mille järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista miinimummäärast väiksem elatis, kuna hageja viibib ka isa juures ning viitest sellele, et Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, võib järeldada seda, et maakohtu arvates kulub hageja igakuiste vajaduste katteks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Ringkonnakohus nõustub sellega. Hageja on esile toonud, et kulutused on miinimumelatisest suuremad, kuid ringkonnakohus leiab, et osaliselt on kulutused esitatud ülepaisutatult nagu maakohus ka tuvastas. 14.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et maakohus ei lähtunud hageja vajaduste arvestamisel tema tegelikest kuludest eluasemekulude arvestamisel. Ringkonnakohus selle väitega nõustuda ei saa. Maakohus luges hageja eluasemekulude suuruseks 180 eurot kuus. Kuivõrd hageja tõi selle asjaolu ise hagiavalduses esile (I kd, tlk 2), korrates seda asjaolu ka hilisemas menetlusdokumendis, siis ei saa kohtu tuvastatut ekslikuks pidada. Hageja põhjendas oma arvestust sellega, et kommunaalkulude suurus on suveajal väiksem ning see põhjendus on loogiline. 15.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis alusetult arvestamata hageja lasteaia kulud. Hageja teavitas kohut, et 2019.a algul läheb hageja lasteaeda ning asjas on tõendatud ka see, et lasteaias viibimisega kaasnevad kulud. Siiski ei anna see eksimus alust kohtuotsuse tühistamiseks. Asjas on veenvalt tõendatud, et hageja ülalpidamiskulude suuruseks on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et hageja viibib ka kostjaga, siis hageja kostja juures viibides kannab osaliselt hageja kulusid kostja ehk tasub ülalpidamist vahetult, mh seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista väiksem elatis kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga ka selles, et arvestamata tuleks jätta asjaolu, et hageja saab riiklikku lapsetoetust. Koosmõjus sellega, et kostjal on veel teine alaealine ülalpeetav, on põhjendatud nimetatut arvestada. Hageja on esile toonud, et riikliku lapsetoetuse suurus on 60 eurot kuus. 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-18-18207
- Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et käesolevas asjas puudub alus elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks. Õige on hageja väide, et juba enne hagiavalduse novembri lõpus 2018 kohtusse esitamist nõudis hageja ema kostjalt elatise tasumist. Samas on kostja esitanud hageja vanemate sisuliselt igapäevase kirjavahetuse alates oktoobrist 2018 ning sealt nähtuvalt kestis vanemate kooselu, kuigi ebatraditsiooniline, sisuliselt veel ka novembris. Põhimõtteliselt ei ole välistatud elatise väljamõistmine ka siis kui vanematel on kooselusuhe, kuid elatise väljamõistmise eeldusena tuleb tuvastada kohustatud isiku poolt lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Asja materjalidele lisatud kirjavahetusest nähtuvalt toimusid hageja ja kostja koosviibimised pidevalt, sh ka hageja seadusliku esindaja ja lapse elukohas. Hageja ema väljendas, et kostja on hagejat igapäevaselt ülal pidanud, mida tõendab mh vanemate kirjavahetus 23 oktoobrist 2018 (I kd, tlk 120). Hageja vaemate vahel oli arutelu selle üle, kas kostja peab lisaks panustatule veel tasuma mingeid summasid sh selles, kas kostja peaks osaliselt tasuma hageja seadusliku esindaja eluaseme laenumakseid, kuid asjast nähtuvalt konkreetseid nõudeid või ettepanekuid hageja ema poolt ei tehtud. Sellest tulenevalt on põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et kostjalt ei ole selgelt enne hagiavalduse esitamist elatist nõutud.
- Hageja esitas apellatsioonkaebuse juurde täiendavaid tõendeid, sh tõendid lasteaiakulude kohta. Kuna maakohtu poolt määratud tõendite esitamise tähtajaks 27.02.2019 neid arveid olemas ei olnud, tuleb need tõendid asja materjalide juurde võtta. Apellatsioonkaebusele lisatud vanemate kirjavahetus on maakohtus juba esitatud ja nende vastuvõtmisest tuleb keelduda. Menetluskulude jaotus 23.Kuna lõppkokkuvõttes rahuldatakse hagi osaliselt, kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades vaidluse olemust, esitatud asjaolusid ja tõendeid, on põhjendatud poolte menetluskulud maakohtus jätta nende endi kanda, nagu maakohus õigesti leidis ning poolte menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta hageja kanda. Kuna kostjal ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad, siis menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 5
(5)