Obsah (16)

§ 485§ 663§ 657§ 662§ 238§ 484§ 489§ 486§ 4891§ 318§ 235§ 3111§ 316§ 67§ 68§ 4842

Tsiviilasi nr 2-19-101984 K O HTU MÄ Ä RUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-101984 Tsiviila

) § 4891 lg 2 p 3 – makseettepanek toimetati võlgnikule kätte välisriigis ning võlgnikule anti vastuväite esitamiseks aega 15 päeva, mitte 30 päeva nagu tuleneb

§ 485lg-st 1.

Menetluse edasine käik

1. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
2. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ning andis selle

§ 663lg 6 alusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu kohtunikule.

7. Maakohtu kohtuniku jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2 Tsiviilasi nr 2-19-101984 MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu maksekäsuosakond on
2. märtsi 2019 maksekäsu määruse teinud õiguspäraselt. Määruskaebuse väited ei anna alust määruse (maksekäsu) tühistamiseks. Määruskaebus jääb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

1. Esmalt lahendab ringkonnakohus avaldaja menetluslikud taotlused. Võlgnik esitas koos määruskaebusega Rootsi Kuningriik-Dominikaani Vabariik edasitagasi lennureisi toitlustuse arved tõendamaks, et ta viibis
2. jaanuarist 2019 kuni
3. veebruarini 2019 Dominikaani Vabariigis puhkusel ning naasis
4. veebruaril 2019 Rootsi.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

§ 238

lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kolleegiumi hinnangul võib kaebusele lisatud arvetel olla asja õige lahendamise seisukohalt tähtsust ning ringkonnakohus võtab need tsiviilasja materjalide juurde. 10. Kolleegium selgitab, et maksekäsu kiirmenetlus on oma olemuselt lihtsustatud formaliseeritud kohtumenetlus, mille eesmärgiks on saada seaduses sätestatud formaalsete tingimuste täitmise korral võlgniku vastu täitedokument olukorras, kus võlgnik ei vaidle tema vastu esitatud rahalisele nõudele õigeaegselt vastu. Kuna selles menetluses ei kontrolli kohus nõude sisulist põhjendatust sarnaselt tavapärase hagimenetlusega, peab kohus järgima täpselt formaalsete nõuete täitmist. Sellest tulenevalt peab kohus esmalt kontrollima, kas maksekäsu kiirmenetluse eeldused on täidetud ning kas avaldus vastab nõuetele. Nõuetele vastava avalduse esitamise korral peab kohus tegema

§ 484

lg 1 järgi võlgnikule määrusega makseettepaneku ja toimetama selle

§ 484lg 3 järgi võlgnikule koos vastuväite blanketiga kätte.

Makseettepanekuga kutsub kohus võlgnikku üles võlga tasuma või selle kohta vastuväiteid esitama. Seejuures võib võlgnik

§ 485

lg 1 alusel esitada nõude (või selle osa) vastu vastuväite makseettepaneku teinud kohtule üksnes seaduses sätestatud tähtaja jooksul, s.o 15 päeva jooksul, välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul, alates makseettepaneku kättetoimetamisest. Kui võlgnik ei tasu nimetatud tähtaja jooksul võlga ega esita nõudele vastuväidet, teeb kohus

§ 489lg 1 järgi maksekäsu määruse, mis on võla sissenõudmisel täitedokumendiks.

Maksekäsu tegemise üheks olulisimaks eelduseks on see, et võlgnik ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud nõudele vastuväidet esitanud. Seejuures võib võlgnik esitada vastuväite

§ 485

lg 2 järgi kas makseettepanekule lisatud blanketil või ka muus vormis ning selle põhjendamine ei ole vajalik. Vastuväite esitamiseks piisab sellest, kui võlgnik teatab kohtule, et ta ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Vastuväite tähtaegse esitamise korral ei saa kohus jätkata asja menetlemist maksekäsu kiirmenetluses ega teha avalduse alusel maksekäsku, vaid peab

§ 486

lg 1 p 1 alusel jätkama asja menetlemist hagimenetluses või andma asja hagimenetluses menetlemiseks üle avalduses nimetatud kohtule. 3 Tsiviilasi nr 2-19-101984 11. Praegusel juhul on võlgnik esitanud määruskaebuse, tuginedes

§ § 4891 lg 2 p˗ile 3. Võlgnik leiab, et tal oli õigus esitada vastuväide makseettepanekule 30 päeva jooksul makseettepaneku kättesaamisest. Võlgnik leiab, et talle kohaldub 30˗päevane vastuväite esitamise tähtaeg, kuna ta viibis makseettepaneku kättetoimetamise ajal välisriigis.

§ 4891

lg 1 esimese lause järgi võib võlgnik maksekäsu peale esitada 15 päeva jooksul (maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul) alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse.

§ 4891

lg 2 p 3 kohaselt võib määruskaebuses mh tugineda sellele, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi.

§ 318

lg 2 järgi toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale, kui

-ist ei tulene teisiti. 11.1. Kolleegiumi hinnangul ei ole võlgnik praegusel juhul piisavalt põhistanud oma väiteid, et võlgniku juhatuse liige viibis välisriigis (Rootsi Kuningriigis) ajal, mil ta makseettepaneku e-toimiku vahendusel kätte sai.

§ 235

kohaselt on väite kohtule põhistamine väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistama kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgnik on esitanud koos määruskaebusega Rootsi Kuningriik–Dominikaani Vabariik edasitagasi lennureisi toitlustuse arved tõendamaks, et ta viibis

1. jaanuarist 2019 kuni
2. veebruarini 2019 Dominikaani Vabariigis puhkusel. Nimetatud arvete alusel ei saa järeldada, et võlgniku juhatuse liige viibis välisriigis ka
3. veebruaril 2019, s.o päeval, mil võlgnik etoimiku vahendusel makseettepaneku vastu võttis. 11.
4. Vastusena määruskaebuse väidetele lisab kolleegium, et juhul kui isik võtab välisriigis viibimise ajal dokumendi vastu e-toimiku kaudu vastu, ei jää kohtute elektroonilisesse infosüsteemi märget, et dokument on vastu võetud välisriigis. 11.
5. Ringkonnakohtu arvates tuleb määruskaebus jätta juba eelmärgitud põhjustel rahuldamata.
6. Kolleegiumi hinnangul ei oleks alust rahuldada määruksabust ka juhul, kui lugeda võlgniku väited dokumendi vastuvõtmisest välisriigis usutavaks.

§ 3111

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. Lõike 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha.

§ 318

lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4 Tsiviilasi nr 2-19-101984 12.1. Menetlusdokumendi välisriigis kättetoimetamist reguleerib iseenesest

§ 316

. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga tegemist menetlusdokumendi välisriigis kättetoimetamisega olukorras, kus menetlusdokument toimetatakse kätte elektrooniliselt ning menetlusdokument avatakse (eelduslikult) välisriigis, isik (menetlusosaline) ise aga asub Eestis. Ka õiguskirjanduses on peetud vaieldavaks, kas välisriigis kättetoimetamine hõlmab taolises olukorras ka elektroonilist kättetoimetamist. Kindlasti ei loeta menetlusdokumendi välisriigis kättetoimetamiseks

§ 316

tähenduses menetlusdokumendi kättetoimetamist välisriigis elavale või asuvale isikule tema Eestis elava või asuva esindaja kaudu (vt

-Komm II/Torga

§ 485lg 1 alusel võlgnikule ei kohaldunud.

13. Eelnevat kokku võttes ei esine praegusel juhul

§ 4891lg 2 p 3 sätestatud aluseid maksekäsu tühistamiseks.

Kolleegium märgib, et asja materjalidest ei nähtu ka muid

§ 4891lg-s 2 nimetatud maksekäsu tühistamise aluseid.

Määruskaebuse rahuldamiseks puudub kolleegiumi hinnangul seega alus. 14. Kolleegiumi arvates saab võlgniku määruskaebust käsitleda (alternatiivselt) ka kui makseettepanekule hilinenult esitatud vastuväidet koos taotlusega vastuväite esitamise tähtaja ennistamiseks (

67 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et erandlikke asjaolusid arvestades saab ainuüksi hilinenud kaebust tõlgendada selliselt, et selles sisaldub taotlus kaebetähtaja ennistamiseks, kui kohus on eksitanud kaebajat kaebetähtaja pikkuse osas (vt nt Riigikohtu 3. oktoobri 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 11). 14.1.

§ 67

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Mõjuv põhjus tähendab

§ 67lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt nt Riigikohtu

1. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10;
2. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). 5 Tsiviilasi nr 2-19-101984 14.
3. Kolleegiumi nõustub võlgnikuga, et makseettepanekus esitatud selgitused vastuväite esitamise korra ja tähtaja kohta võisid viia võlgniku eksitusse. Samas ei ole võlgnik kolleegiumi arvates käesoleval juhul selliseid objektiivseid põhjuseid välja toonud. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole võlgnik põhistanud oma väiteid, et võlgniku juhatuse liige viibis makseettepanku e-toimiku vahendusel vastuvõtmise ajal välisriigis. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul tähtaja ennistamiseks alust. 15.

§ 4891

lõike 5 järgi ei saa maksekäsu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

§ 68

lg 4 kohaselt võib ringkonnakohtu menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. 16. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulusid ei hüvitata (

§ 4842

). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest, Liis Arrak, Ele Liiv 6