← Eesti

1-19-6654/21

Obsah (9)§ 339§ 2442§ 175§ 180§ 306§ 126§ 408§ 412§ 414

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number nr 1-19-6654 (19760000064) Kohtunik Kadi Aavik Kohtuistungi sekretär Kaili Bergman T

  1. peatüki
  2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 järgi.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus

  1. Süüdistusest nähtuvalt on Liana Berezovska toime pannud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega suures koguses ja grupis, mis seisnes selles, et tema hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, käitles sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja kantud üle 0,2% THC sisaldusega kanepi töötlemisprodukti marihuaanat. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Selliseks koguseks on 7,5 grammi marihuaanat. L. Berezovska omandas koos X.X täpsemalt tuvastamata asjaoludel mitmel korral Läti Vabariigist edasiandmise eesmärgil käitlemiseks kokku vähemalt 2040-2090 grammi ja X.X ile tarvitamiseks kulunud kogused ning hoiul olnud 1,41 grammi marihuaanat, mille vedasid Eesti Vabariiki xxxxxxxxxxx xxxxx xx . X.X , Liana Berezovska ja Nona Mitrovska hoidsid marihuaanat ühiselt xxxxxxxxxx xxxxx xx , kust 20.03.2019 läbiotsimise käigus politsei leidis 1,41 grammi 11% THC sisaldusega marihuaanat, ja andsid sealsamas edasi Silver Soale. Peamiselt andis Silver Soale marihuaanat X.X perioodil
  2. aasta sügis kuni 19.03.2019:  vähemalt 300 korral 3-5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1200 grammi;  vähemalt 30 korral 10 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 300 grammi;  vähemalt 7-8 korral 20 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 140-160 grammi;  vähemalt 2-3 korral 30 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 60-90 grammi ja  ajavahemikus
  3. aasta november kuni detsember vähemalt 70 grammi marihuaanat. L. Berezovska andis perioodil
  4. aasta sügis kuni 19.03.2019 Silver Soale vähemalt 40 korral 3-5 grammi kaupa marihuaanat, s.o kokku vähemalt 160 grammi. 6 Nona Mitrovska andis
  5. aasta sügisest kuni 2019 märtsini Silver Soale vähemalt 10-15 korral 3-5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 48 grammi, 13.03.2019 vähemalt 1 grammi ja 19.03.2019 vähemalt 10 grammi marihuaanat, millest 9,64 grammi 10-21% THC sisaldusega marihuaanat politsei 20.03.2019 Silver Soa elukoha XXXXXXXXXXX korteri läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. Omandatud marihuaana eest tasus Silver Soa sularahas nii L. Berezovskale kui X.X ile. X.X andis
  6. aasta märtsis Viljandi linnas Ivo Peetersoole edasi vähemalt 50 grammi marihuaanat. X.X ajavahemikus
  7. aasta jaanuar kuni veebruar xxxxxxxxxxxxxxxx andis X.X vähemalt 1 grammi marihuaanat. X.X omandas koos L. Berezovskaga 19.03.2019 Läti Vabariigist vähemalt 959,3 grammi 18% THC sisaldusega marihuaanat, mille toimetasid Pärnu maakonnas asuva Ikla piiriületuskoha kaudu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki sõidukis Mercedes-Benz registrimärgiga XXX XXX ja hoidsid enda valduses kuni nad selle 19.03.2019 toimunud kinnipidamise käigus kella 21 ajal sõidukist välja viskasid Tartu- Viljandi- Kilingi-Nõmme maanteele koordinaatidel 58°21ʹ05.1ʺN ja 25°27ʹ35.2ʺE, kust politsei marihuaana leidis ja ära võttis.
  8. Süüdistusest nähtuvalt on Nona Mitrovska toime pannud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega isikute grupis, mis seisnes selles, et tema olles varasemalt toime pannud KarS
  9. peatüki
  10. jaos sätestatud kuriteo ja hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, käitles sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja kantud üle 0,2% THC sisaldusega kanepi töötlemisprodukti marihuaanat. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Selliseks koguseks on 7,5 grammi marihuaanat. N. Mitrovska koos X.X i ja L. Berezovskaga hoidsid marihuaanat ühiselt XXXXXXXXXXXXXXX , kust 20.03.2019 läbiotsimise käigus politsei leidis 1,41 grammi 11% THC sisaldusega marihuaanat, ja andsid sealsamas edasi Silver Soale. Peamiselt andis Silver Soale marihuaanat X.X perioodil
  11. aasta sügis kuni 19.03.2019 kokku vähemalt 1770-1820 grammi. L. Berezovska andis perioodil
  12. aasta sügis kuni 19.03.2019 Silver Soale vähemalt 40 korral 3-5 grammi kaupa marihuaanat, s.o kokku vähemalt 160 grammi. N. Mitrovska andis
  13. aasta sügisest kuni 2019 märtsini Silver Soale vähemalt 10-15 korral 35 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 48 grammi, 13.03.2019 vähemalt 1 grammi ja 19.03.2019 vähemalt 10 grammi marihuaanat, millest 9,64 grammi 10-21% THC sisaldusega marihuaanat politsei 20.03.2019 Silver Soa elukoha xxxxxxxxx xxx xx-x korteri läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. Omandatud marihuaana eest tasus Silver Soa sularahas nii L. Berezovskale kui X.X ile.
  14. Süüdistusest nähtuvalt on Silver Soa toime pannud järgnevad kuriteod: - KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega suures koguses, mis seisnes selles, et tema hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, käitles sotsiaalministri 18.05.
  15. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja kantud amfetamiini ja üle 0,2% THC sisaldusega kanepi töötlemisprodukti marihuaanat. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Selliseks koguseks on 1,3 grammi amfetamiini ja 7,5 grammi marihuaanat. 7 S. Soa omandas alates
  16. aastast kuni
  17. aasta sügiseni eeluurimisel tuvastamata asjaoludel marihuaanat ning
  18. aasta sügisest alates omandas marihuaanat aadressil xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxx X.X ilt, L. Berezovskalt ja N. Mitrovskalt. Omandatud marihuaana eest tasus Silver Soa sularahas nii L. Berezovskale kui X.X ile. Marihuaana omandamiseks pöördus X.X i poole ja üle andsid isikud talle järgmiselt: - X.X
  19. aasta sügisest alates kuni 19.03.2019 • vähemalt 300 korral 3-5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1200 grammi; • vähemalt 30 korral 10 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 300 grammi; • vähemalt 7-8 korral 20 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 140-160 grammi; • vähemalt 2-3 korral 30 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 60-90 grammi ja • ajavahemikus
  20. aasta november kuni detsember vähemalt 70 grammi marihuaanat. - L. Berezovska
  21. aasta sügisest kuni 19.03.2019 vähemalt 40 korral 3-5 grammi kaupa marihuaanat, s.o kokku vähemalt 160 grammi. - N. Mitrovska
  22. aasta sügisest kuni 2019 märtsini vähemalt 10-15 korral 3-5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 48 grammi, 13.03.2019 vähemalt 1 grammi ja 19.03.2019 vähemalt 10 grammi marihuaanat, millest 9,64 grammi 10-21% tetrahüdrokannabinooli sisaldusega marihuaanat hoidis Silver Soa elukohas xxxxxxxxxxx xxx xx-x soonkinnisega kottidesse pakitult avatud uksega kapiriiulil kuni politsei selle 20.03.2019 korteri läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. S. Soa hoidis eelnevalt omandatud marihuaanast 0,094 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli protsentuaalset sisaldust pole võimalik materjali vähesuse tõttu määrata, laua riiulil Xxxxxxxxxxx xxx xx-x korteris, kuni politsei 20.03.2019 läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. S. Soa omandas marihuaanat Marten Pärnalt
  23. aasta suvest kuni 20.03.2019 Viljandi linnas erinevates kohtades vähemalt 2-3 korral 5 grammi kaupa, 2-3 korral 2-3 grammi kaupa ja 0,5-1 grammi kaupa 5-10 korral, s.o kokku vähemalt 19,5 grammi. S. Soa omandas amfetamiini
  24. aasta suvest kuni 20.03.2019 Viljandi linnas erinevates kohtades Marten Pärnalt vähemalt 5-6 korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 5 grammi. S. Soa omandas perioodil 21.03.2019 kuni 17.04.2019 eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 0,5 grammi marihuaanat edasiandmiseks. Omandatud marihuaanat S. Soa tarvitas ise ja andis edasi järgmiselt: •
  25. aastast kuni 17.04.2019 Viljandi linnas X.X vähemalt 50 korral ühe tarvitamiskoguse; •
  26. aastast kuni 20.03.2019 Viljandi linnas X.X vähemalt 10 korral 1 grammi kaupa; •
  27. aasta algusest kuni
  28. aasta märtsini Viljandi linnas X.X 1-2 grammi kaupa kokku vähemalt 20 grammi; •
  29. aasta algusest kuni 11.04.2019 Viljandi linnas X.X vähemalt 65 korral 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 65 grammi ja viimati 12.04.2019 0,5 grammi; •
  30. aasta sügisest kuni
  31. aasta märtsi keskpaigani Viljandi linnas ja Viiratsi alevikus X.X vähemalt 20 korral 1 grammi kaupa ja vähemalt 40 korral 1 tarvitamiskoguse kaupa, s.o kokku vähemalt 20 grammi ja 40 tarvitamiskogust; • perioodil
  32. aasta suvi kuni
  33. aasta märts Viljandi linnas Kiigu pargis X.X vähemalt 5 korral 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 5 grammi; •
  34. aasta suvest kuni 20.03.2019 Viljandi linnas erinevates kohtades Marten Pärnale vähemalt 4-5 korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 4 grammi; •
  35. aasta oktoobrist kuni
  36. aasta aprillini Viljandi linnas Lossi ja Uue tänavate vahel asuvas pargis X X-X vähemalt 5 korral 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 5 grammi; • perioodil
  37. aasta november kuni 20.03.2019 vähemalt 18 korral 1-2 grammi kaupa ja vähemalt kaks korda 3 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 29 grammi marihuaanat ja 04.02.2019 pärast kella 15.46 vähemalt 5 grammi marihuaanat X.X (sündinud XX.XX.XXXX ), kelle vanust ta enda kinnitusel ei teadnud; •
  38. aastal enne 20.03.2019 Viljandi linnas xxx xx maja ees X.X vähemalt 3 korral 1 grammi kaupa. 8 - KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selles, et S. Soa omamata relvaseaduse (RelvS) §-s 32 nõutavat relvasoetamisluba ja §-s 34 nõutavat relvaluba omandas tuvastamata asjaoludel poolautomaatse püstoli Browning M1906 kaliiber 6,35x16 mm nr 838294, mis lööknõela ja taandurvedru puudumise tõttu on laskekõlbmatu tulirelv, kuid millel on rahuldavas seisukorras tulirelva olulised osad: relvaraam, relvaraud ja kelk. Hoidis tulirelva olulistest osadest koosnevat Browningut enda valduses xxxxxxxxx xxx xx-x korteris kuni politsei selle 20.03.2019 läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. Tulirelva olulised osad on loetletud relvaseaduse § 21 lg-s 1 ja lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulistele osade käitlemisele sama kord, mis on relvaseadusega kehtestatud seda liiki relvade käitlemisele. RelvS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on tulirelvad piiratud tsiviilkäibega ning lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada üksnes RelvS § 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel.
  39. Süüdistusest nähtuvalt on Ivo Peetersoo toime pannud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selles, et tema, hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, käitles sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja kantud üle 0,2% THC sisaldusega kanepi töötlemisprodukti marihuaanat ja II nimekirja kantud kokaiini. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Selliseks koguseks on 7,5 grammi marihuaanat ja 0,65 grammi kokaiini. I. Peetersoo omandas
  40. aasta märtsis Viljandi linnas X.X ilt vähemalt 50 grammi marihuaanat. Samuti omandas Ivo Peetersoo perioodil
  41. aasta algus kuni 20.03.2019 Viljandi linnas Silver Soalt vähemalt 10 korral 1 grammi kaupa marihuaanat. Omandatud marihuaanat on I. Peetersoo tarvitanud ise ning tarvitamiskoguse kaupa edasi andnud X.X vähemalt kolmel korral järgmiselt: •
  42. aasta suvel; •
  43. aastal; • 29.04.2019 kella 03 ajal oma elukohas Viljandimaa, xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx I. Peetersoo omandas perioodil
  44. aasta lõpp kuni
  45. aasta veebruar Viljandi maakonnas X.X vähemalt 7 korral 1 grammi kaupa kokaiini, s.o kokku vähemalt 7 grammi.
  46. Süüdistusest nähtuvalt on Marten Pärn toime pannud järgnevad kuriteod: - KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva suures koguses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selles, et tema hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, käitles sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja kantud amfetamiini ja üle 0,2% THC sisaldusega kanepi töötlemisprodukti marihuaanat, III nimekirja kantud tramadooli ja IV nimekirja kantud alprasolaami ja zopiklooni. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Selliseks koguseks on 1,3 grammi amfetamiini, 7,5 grammi marihuaanat, 0,75 grammi tramadooli, 23 milligrammi alprasolaami ja 0,11 grammi zopiklooni. M. Pärn olles varem toime pandud suure koguse narkootiliste ka psühhotroopsete ainete käitlemise eest karistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Tartu Maakohtu 23.04.2015 otsusega ebaseaduslikult omandas täpsemalt tuvastamata asjaoludel edasiandmiseks marihuaanat alates 9
  47. a algusest ja perioodil
  48. aasta suvi kuni 20.03.2019 Viljandi linnas erinevates kohtades Silver Soa käest vähemalt 4-5 korral 1-2 grammi kaupa marihuaanat, mida andis edasi järgmiselt: 
  49. aasta algusest kuni 30.05.2019 Viljandi linnas X.X 1-3 grammi kaupa kokku vähemalt 20 grammi marihuaanat; 
  50. aasta algusest kuni viimati
  51. aasta mais Viljandi linnas X.X 1 grammi kaupa kokku vähemalt 15 grammi marihuaanat;  perioodil
  52. aasta suvi kuni 20.03.2019 Viljandi linnas Silver Soale vähemalt 2-3 korral 5 grammi kaupa, vähemalt 2-3 korral 2-3 grammi kaupa ja vähemalt 5-10 korral 0,5-1 grammi kaupa marihuaanat, s.o kokku vähemalt 19,5 grammi;  perioodil
  53. aasta juulist kuni augustini Viljandi linnas erinevates kohtades X.X 4-5 korral vähemalt 1 grammi marihuaanat; 
  54. aasta algusest maini vähemalt 2 korral ühise tarvitamise käigus X.X . Ebaseaduslikult omandas amfetamiini, mida andis perioodil
  55. aasta suvi kuni 20.03.2019 Viljandi linnas Silver Soale vähemalt 5-6 korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 5 grammi. Arsti ettekirjutusel tarvitamiseks omandas seaduslikult 7,5 mg zopiklooni sisaldavaid Zopitin tablette ja 1 mg alprasolaami sisaldavaid Xanax tablette, millest andis ebaseaduslikult edasi:  ajavahemikus
  56. aasta detsember kuni
  57. aasta jaanuar xxxxxxxxxx xxxxx xx-x korteris X.X vähemalt neli 1 mg toimeainet alprasolaam sisaldavat Xanax tabletti; 
  58. aasta aprilli lõpp kuni mai algus Viljandi linnas X.X vähemalt neli 1 mg toimeainet alprasolaam sisaldavat Xanax tabletti ja kaks 7,5 mg toimeainet zopikloon sisaldavat Zopitin tabletti. M. Pärn pakkus 14.04.2019 Deniel X.X ile 10 grammi kanepit hinnaga 135 eurot, mille pidi X X.X maksma lisaks Marten Pärnale varasemalt laenuks antud 15 eurole. M. Pärn omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 0,68 grammi 3,1% tramadoolhüdrokloriidi sisaldusega valget pulbrit, milles 0,019 grammi tramadooli, mille politsei 30.05.2019 tema elukoha xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx x-xx/x läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. M. Pärn oli eelnevalt tarvitanud ise tramadooli, mille tarvitamise tunnused leiti tema organismist 30.05.2019 võetud uriiniproovist, mille kohta koostati uuringuakt nr 745T. - KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et tema 14.04.2019 pärast kella 12 Viljandis Vaksali 12 maja teisel korrusel enda korteri välisuksel lükkas X.X õlgadest selliselt, et XX.X kukkus 2 meetrit taha poole pikali maha. Kukkumine tekitas X.X valu, tekitas parema käe keskmise sõrme nukile ja alaseljale marrastuse ning intensiivistas varasemat diskide nihkest tingitud seljavalu sedavõrd, et kannatanu ei suutnud esialgu püsti tõusta. Marten Pärn lõi seejärel maas lamanud ja endale telefoni teel abi kutsuma hakanud kannatanut rusikas käega näo piirkonda, kuid X X.X sai pea eest tõmmata ja Marten Pärna labakäsi üksnes riivas X.X nägu. Löök tekitas X.X valu näo piirkonnas ja löögi tagajärjel kannatanu telefon kukkus käest põrandale ja sai kahjustusi. II Kokkulepete sisu
  59. Prokuratuur ja süüdistatav Liana Berezovska on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada L. Berezovska KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistus 19.03.201921.03.2019, s.o kolm päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud vangistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui L. Berezovska ei pane 3 aastase pikkuse katseaja 10 jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis kohustavad teda: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada L. Berezovskat käitumiskontrolli ajal mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 2442

lg 2 nimetatud hinnangut ei ole tellitud, sest lisakaristusena väljasaatmist ei kohaldata. L. Berezovska peres on alaealised lapsed, kelle isa on Eesti Vabariigi kodanik ja nad elavad Eestis. L. Berezovska on Eestis elanud 12 aastat. L. Berezovska on Euroopa Liidu kodanik, kelle Eestis viibimine ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut Süüdistatav L. Berezovska nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi 12 kuu jooksul järgnevad menetluskulud: -

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Anu Pärtelile määratud tasu ja kulud kohtueelses menetluses kokku 915 eurot; - Narkootilise aine ekspertiisi maksumus 588 eurot, ekspertiisiakt nr 19E-AN0314 (kd II lk 128), millest L. Berezovska osa kokku 168 eurot; - DNA-ekspertiisi maksumus 1881 eurot, ekspertiisiakt nr 19E-GE0313 (kd II lk 138), millest L. Berezovska osa kokku 817 eurot; - Sõrmejäljeekspertiisi maksumus 663 eurot, ekspertiisiakt nr 19E-SS0020 (kd II lk 143), millest L. Berezovska osa 331,50 eurot. - Sõrmejäljeekspertiisi maksumus 663 eurot, ekspertiisiakt nr 19E-SS0033 (kd II lk 172), millest L. Berezovska osa 165,75 eurot. - L. Berezovska joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr 379T (kd I lk 210) 180 eurot. -

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära (kuupalga alammäär on alates 01.01.2019.a. 540 eurot), s.o. 1350 eurot

§ 180lg 1 alusel välja mõista L.

Berezovskalt menetluskulud kokku 1867,25 eurot, mille moodustavad sundrahast 350 eurot, ekspertiiside ja joobe tuvastamise kulust, mis on 168+817+331,50+165,75+180=1662,25 eurot 662,25 eurot, kaitsjatasu 90+135+540+90= 855 eurot.

§ 180

lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: puuduvad säästud ja realiseeritav vara, ei tööta, sest on suures osas töövõimetu, elatub sotsiaaltoetustest, peab ülal kahte alaealist last, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ja jätta riigi kanda sundrahast 1000 eurot, ekspertiisikuludest 1000 eurot ja kaitsjale määruskaebuse eest võimalik välja mõistetav kulu kuni 60 eurot. Lähtudes edasimüüdud marihuaana minimaalsest hinnast, s.o 10 eurot gramm, said X.X ja L. Berezovska vähemalt 2040 grammi marihuaana müümisest vähemalt 20 400 eurot. Nendega koos marihuaana hoidmise ja edasiandmisega tegelenud Nona Mitrovska raha saamise kohta tõendid puuduvad- tema ise raha vastu ei võtnud ja tema roll võiski olla marihuaana edasi andmine sel ajal, kui poeg ja pojanaine olid kodust eemal. X.X ja L. Berezovska on üks pere ja said kuritegudega saadud varast osa mõlemad. Kuriteoga saadud vara asendusnõude osade suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada X.X i juhtivat rolli marihuaana hankimisel ja edasiandmisel ning asendusnõude tasumise kohustus panna 5/6 ulatuses X.X ile ja 1/6 ulatuses L. 11 Berežovskale. KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks Liana Berezovskalt välja mõista 1/6 X.X iga ühiselt toime pandud kuritegudega saadud kuriteoga saadud varast s.o 3400 eurot. L. Berezovska on nõus ja taotleb kohtult, et 1595,55 euro ulatuses täidetakse asenduskohustust Rahandusministeeriumi Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole Luminor Pank a/a EE701700017001577198 kantud sularahast, mis on Tartu Maakohtu 16.07.2019 määrusega arestitud.

§ 306

lg 1 p 121 alusel anda ülejäänud kohustuse täitmiseks s.o 1804,45 euro tasumiseks aega 2 aastat. Jätta aresti alla Tartu Maakohtu 16.07.2019 määrusega arestitud kuldkett asendusnõude s.o 1804,45 euro täitmise tagamiseks. L. Berezovska on nõus, et Tartu Maakohtu 16.07.2019 määrusega arestitud sõiduauto MercedesBenz C250 CDI registrimärgiga XXX XXX , VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXX , koos päraldistega süütevõti (pakend nr 1NSKP) ja registreerimistunnistus (pakend nr 4MBLO), mis on aktiga nr 6488 antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri jääb arestituks kohtumääruses toodud alustel. 2. Prokuratuur ja süüdistatav Nona Mitrovska on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada N. Mitrovska KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 3 aastat 6 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistus 28.05.2019-29.05.2019, s.o kaks päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui N. Mitrovska ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis kohustavad teda: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 2442

lg 2 nimetatud hinnangut ei ole tellitud, sest lisakaristusena väljasaatmist ei kohaldata. N. Mitrovska on Eestis elanud terve elu, on Euroopa Liidu kodanik, kelle Eestis viibimine ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Süüdistatav Nona Mitrovska nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi 12 kuu jooksul järgnevad menetluskulud: -

§ 175

lg 1 p 3 alusel: narkootilise aine ekspertiisi maksumus 588 eurot, ekspertiisiakt nr 19E-AN0314 (kd II lk 128), N. Mitrovska osa 84 eurot; sõrmejäljeekspertiisi maksumus 663 eurot, ekspertiisiakt nr 19E-SS0033 (kd II lk 172), N. Mitrovska osa 165,75 eurot ja DNA-ekspertiisi maksumus 114 eurot, ekspertiisiakt nr 19E-GE0594 (kd II lk 180) seoses N. Mitrovskaga. -

§ 175lg 1 p 4 alusel advokaaditasud, kaitsjatasu N.

Mitrovskale osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Aivar Kello kasuks kokku summas 720 eurot; -

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära (kuupalga alammäär on alates 01.01.2019.a. 540 eurot) s.o. 1350 eurot.

§ 180lg 1 alusel välja mõista N.

Mitrovskalt menetluskulud kokku 1433,75 eurot, mille moodustavad sundrahast 350 eurot, ekspertiiside kulu 84+165,75+114= 363,75 eurot, kaitsjatasu 90+30+540+60=720 eurot. 12

§ 180

lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: puuduvad säästud ja realiseeritav vara, saab invaliidsuspensioni, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ja jätta sundrahast 1000 eurot riigi kanda.

  1. Prokuratuur ja süüdistatav Silver Soa on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada S. Soa KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 aastat vangistust, KarS § 418 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistus 20.
  2. -21.03.2019, s.o kaks päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.02.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 aastat vangistust ning lõplikuks karistuseks otsuste kogumis mõista 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Süüdistatav Silver Soa nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi 12 kuu jooksul järgnevad menetluskulud: -

§ 175

lg 1 p 4 määratud kaitsjale Heiki Kuningale makstud tasu kokku 892,32 eurot; -

§ 175

lg 1 p 3 alusel: tulirelva ekspertiisi maksumus 420 eurot, ekspertiisiakt nr 19ETB0040 (kd I lk 37); narkootilise aine ekspertiisi maksumus 588 eurot, ekspertiisiakt nr 19EAN0314 (kd II lk 128), S. Soa osa kokku 168 eurot; DNA-ekspertiisi maksumus 1881 eurot, ekspertiisiakt nr 19E-GE0313 (kd II lk 138), S. Soa osa 247 eurot ja sõrmejäljeekspertiisi maksumus 663 eurot, ekspertiisiakt nr 19E-SS0033 (kd II lk 172), S. Soa osa 165,75 eurot. -

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära (kuupalga alammäär on alates 01.01.2019.a. 540 eurot) s.o. 1350 eurot.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista menetluskulud kokku 3270,07 eurot, mille moodustavad sundraha 1350 eurot, ekspertiiside kulu 420+168+274+165,75=1027,75 eurot, kaitsjatasu 180+90+142,32+360+90+30=892,32 eurot.

§ 180

lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: puuduvad säästud ja realiseeritav vara, puudub töökoht, saab määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel taotles prokurör S. Soalt Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 500 euro välja mõistmist. Asendusnõude täitmise tagamiseks jätta aresti alla arvutikomplekt (pakend nr 15UUS), mis on Tartu Maakohtu 19.07.2019 määrusega arestitud (kd IV lk 148jj) ja aktiga nr 6490 antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumi (kd IV lk 154). 4. Prokuratuur ja süüdistatav Ivo Peetersoo on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada I. Peetersoo KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistus 29.04.2019-30.04.2019, s.o kaks päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetud karistust KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui I. Peetersoo ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Süüdistatav I. Peetersoo nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi 12 kuu jooksul järgnevad menetluskulud: -

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Ahto Sirendile makstud tasu kokku 1167,60 eurot; -

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu - joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr 13 578T (kd III lk 3) 71 eurot; -

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära (kuupalga alammäär on alates 01.01.2019.a. 540 eurot) s.o. 1350 eurot

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Ivo Peetersoolt menetluskulud kokku 2588,60 eurot, mille moodustavad sundraha 1350 eurot, joobe tuvastamise kulu 71 eurot ja kaitsjatasu 259,20+199,20+450+259,20=1167,60 eurot.

§ 180

lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: puuduvad säästud ja realiseeritav vara, on alaealised ülalpeetavad, saab määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

  1. Prokuratuur ja süüdistatav Marten Pärn on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada M. Pärn KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 3 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.01.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 aastat vangistust ning lõplikuks karistuseks otsuste kogumis mõista 7 aastat 7 kuud vangistust, mille kandmist hakata arvestama alates 30.05.
  2. Tartu Maakohtu 24.01.2018 otsusega mõistetud rahaline karistus 150 päevamäära summas 1515 eurot viia KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt. Kannatanu XX.X on esitanud tsiviilhagi summas 55 eurot (kd III lk 66), mis tuleb M. Pärnalt VÕS § 1043 alusel välja mõista. Kahju tuleb hüvitada Swedbank arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxx , X X.X Süüdistatav M. Pärn nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi 12 kuu jooksul järgnevad menetluskulud: -

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Marina Valgele makstud tasu kokku 810 eurot; -

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu - narkootilise aine ekspertiisi maksumus 84 eurot, ekspertiisiakt nr 19E-AN0602 (kd III lk 108) ja M. Pärna joobeseisundi tuvastamise saatekiriuuringuakt nr 745T (kd III lk 78) 71 eurot. -

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära (kuupalga alammäär on alates 01.01.2019.a. 540 eurot) s.o. 1350 eurot.

§ 180lg 1 alusel välja mõista M.

Pärnalt menetluskulud kokku 1315 eurot, mille moodustavad sundrahast 350 eurot, ekspertiiside ja joobe tuvastamise kulu 84+71=155 eurot, kaitsjatasu 60+60+60+30+540+60=810 eurot.

§ 180

lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: puuduvad säästud ja realiseeritav vara, on invaliidsuspensionär, saab määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ja jätta sundrahast 1000 eurot riigi kanda. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil avaldas N. Mitrovska oma tulevase elukohana xxxxxxxxxx x-x xxxxxxx . Prokurör nõustus, et kriminaalhooldus võiks edaspidi tema suhtes toimuda xxxxxxx linnas. Prokurör esitas tõendina Tartu Ringkonnakohtu määruse, millega mõisteti L. Berezovska kaitsjale välja 60 eurot, kuid avaldas, et see summa on märgitud juba ka sõlmitud kokkuleppesse. S. Soalt kriminaaltulu väljamõistmist väiksemas mahus põhjendas prokurör asjaoluga, et kriminaaltulu väljamõistmine on kohtu õigus, mitte kohustus ja kuna S. Soal on tegelikult mitmeid karistust kergendavaid asjaolusid ja karistus iseenesest on juba piisavalt pikk reaalne vangistus, siis selle võrra lepiti kokku kriminaaltulu konfiskeerimises väiksemas mahus. 14 Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et neile on kokkulepped arusaadavad, need vastavad nende tahtele ning nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Liana Berezovska süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, Nona Mitrovska süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja p 2 järgi, Silver Soa süüdi KarS § 184 lg 1 ja KarS § 418 lg 1 järgi, Ivo Peetersoo süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja Marten Pärna süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Samuti tuleb süüdimõistetutelt mõista välja menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Süüdistatav Marten Pärnale kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata ning tühistada tõkend kohtuotsuse jõustumisel. TSIVIILHAGI Kannatanu X X.X (s. 26.03.1995) on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks Marten Pärna vastu tsiviilhagi summas 55 eurot (II kd lk 125). Marten Pärn on kokkuleppe allkirjastamisega ja kohtuistungil antud selgitustega võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja nõustunud hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Kohus on seisukohal, et X X.X i esitatud tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ning Marten Pärnalt tuleb X X.X i kasuks välja mõista 55 eurot. SÜÜTEOGA SAADUD VARA KONFISKEERIMISE ASENDAMINE ja MEETMED ASITÕENDITEGA Kohus on seisukohal, et KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 alusel tuleb süüteoga saadud vara, s.o narkootikumide müügist saadud tulu, konfiskeerimise asendamiseks L. Berezovskalt välja mõista 3400 eurot, S. Soalt 500 eurot ja M. Pärnalt 980 eurot. Kohus nõustub, et süüdistatavate L. Berezovska ja M. Pärna majandusliku ja tervisliku seisundi tõttu on põhjendatud võimaldada mõlemal

§ 306

lg 1 p 121 alusel tasuda vara konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summad kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kahe aasta jooksul. L. Berezovska konfiskeerimise asendusnõue tuleb täita osaliselt Tartu Maakohtu 16.07.2019.a. määrusega arestitud sularaha 1595,55 eurot arvelt. Ülejäänud summa 1804,45 eurot tuleb L. Berezovskal tasuda kokkuleppes sätestatud tingimustel 2 aasta jooksul. Tartu Maakohtu 16.07.2019.a määrusega nr 1-19-5740 (I kd lk 116-1229) on arestitud KarS § 831 lg 1 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks L. Berezovskale kuuluv sõiduk Mercedes-Benz reg nr XXX XXX , mudel C 250 CDI, väljalaske aasta 2011, koos päraldiste – võtme ja registreerimistunnistusega (süütevõti pakendis nr 1NSKP, registreerimistunnistus pakendis nr 4MBLO) ja sularaha 1595,55 eurot, mis on 08.08.2019 kantud Politsei- ja Piirivalveameti Luminor Pank AS-i tagatiste kontole nr EE701700017001577198 (I kd lk 107) ning kuldset värvi metallist kaelakett koos ringikujulise kuldset värvi metallist ripatsiga. Kohtu hinnangul on kohtuistungil kuuldud selgitustest lähtuvalt põhjendatud jätta eelnimetatud sõiduk Mercedes-Benz C 250 CDI koos päraldistega ja kuldset värvi kaelakett koos ripatsiga konfiskeerimise asendusnõude täitmise tagamiseks aresti alla. 15 Tartu Maakohtu 19.07.2019 määrusega nr 1-19-5879 (II kd lk 122-127) on arestitud KarS § 831 lg 1 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks S. Soale kuuluv arvutikomplekt (pakend nr 15UUS). Kohtu hinnangul on kohtuistungil kuuldud selgitustest lähtuvalt põhjendatud jätta nimetatud arvutikomplekt konfiskeerimise asendusnõude täitmise tagamiseks aresti alla. Kohus selgitab, et tähtajaks menetluskulude ja konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud kulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, sh on konfiskeerimise asendamiseks arestitud vara võimalik realiseerida. ASITÕENDID Kokkulepetest nähtuvalt on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda järgnevad kriminaalasja asitõendid: 1) Sündmuskoha vaatlusel 20.03.2019 (I kd lk 29) vaakumpakendist leitud ja ära võetud taime osakesed (pakendist 1Vaatlus). 2) L. Berezovska elukoha xxxxxxxxx xx läbiotsimisel 19.03.2019 ära võetud taime osakesed (pakendist 9VTLO). 3) S. Soa elukoha xxxxxxxxxx xxxxx x-x läbiotsimisel 20.03.2019 (II kd lk 7-9) ära võetud psühhotroopne aine (pakenditest 5UUS, 10UUS, 11UUS, 12UUS). 4) M. Pärna elukoha xxxxxxxxx x- x/X läbiotsimisel 30.05.2019 (III kd lk 146-147) ära võetud psühhotroopne aine (pakendist 1Vaksali). KarS § 191 järgi konfiskeerib kohus narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Kohus on seisukohal, et EKEI-s hoiul olevad kriminaalasjas äravõetud ülaltoodud narkootilised ained tuleb KarS § 191 alusel konfiskeerida ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Lisaks tuleb konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KarS § 191 ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul olevad järgmised väärtusetud asitõendid: 1) S. Soa elukoha xxxxxxxx xxxx xx-x läbiotsimisel 20.03.2019.a. (II kd lk 7-9) ära võetud soonkinnisega kotid, milles oli marihuaana (pakendid nr 5UUS, 10UUS, 11UUS, 12UUS), halli värvi digitaalkaal (pakend nr 6UUS), läbipaistev grinder, milles näha taimse puru määrdumine (pakend nr 7UUS), halli värvi digitaalkaal (pakend nr 14UUS); 2) I. Peetersoo elukoha xxxxx xx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx läbiotsimisel 29.04.2019.a. (III kd lk 65-66) ära võetud plastmassist kanepilehe logoga grinder, milles rohekat värvi aine määrdumine (pakend nr 2K). 3) M. Pärna elukoha xxxxxxxxx xxxx xxxxx läbiotsimisel 30.05.2019.a. (III kd lk 146-147) ära võetud grinder (pakend nr 3Vaksali). Kohus leiab, et põhjendatud on tagastada omanikule või omaniku poolt volitatud isikule

§ 126

lg 3 p 2 alusel Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas (Tartu Riia mnt 132) asuvad järgmised asitõendid: 1) L. Berezovskale: - hõbedast värvi korpuse ja punast värvi ümbrisega mobiiltelefon iPhone 6S (pakend nr 6LBKP). 2) S. Soale: - mobiiltelefon ZTE (IMEI-koodid 861174035624882 ja 861174035664888) (pakend nr 3UUS); - mustade kaantega mobiiltelefon Samsung (IMEI-kood 355025060371513/01) (pakend nr 8UUS); 3) M. Pärna volitusel M. Pärnale (s.xx.xx.xxxx ): 16 - mobiiltelefon CAT (IMEI-kood 352262060879962) (pakend nr 1PärnKP); - kõvaketas WD s/n WCC2ER289985 500GB (pakend nr 5Vaksali); KarS § 83 lg 4 järgi konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks puudub vajalik luba. Kohus on seisukohal, et KarS § 83 lg 4 alusel tuleb konfiskeerida Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas (Tartu Riia mnt 132) aktiga nr 243 hoiul olev S. Soa elukoha läbiotsimisel ära võetud relv püstol Browning M1906, milles tühi salv (pakend nr 1UUS), kuivõrd S. Soal puudub selle omamiseks vajalik luba. Kohus selgitab, et vastavalt KarS § 78 p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohus selgitab Silver Soale, et

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 414

kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.