Obsah (6)

§ 468§ 122§ 129§ 173§ 174§ 162

2-18-122135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Kohtunik Menetlusosalised

§ 468lg3).

1. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Välja mõistetavad menetluskulud kohtule teadaolevalt puuduvad. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1/3 2-18-122135
3. R Ü esitas 05.10.2018 seadusliku esindaja E P kaudu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Ü vastu 200 euro suuruse igakuise elatise saamiseks. 08.10.2018 tegi kohus makseettepaneku, mis on R Ü kätte toimetatud 16.10.
4. Makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaeg lõppes 15.11.2018 ja võlgnik tähtaegselt kohtule vastuväidet ei esitanud.
5. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 19.11.
6. a määrusega maksekäsu kiirmenetluses käesolevas tsiviilasjas tegi kohus maksekäsu, millega kohustati võlgnikku R Ü tasuma avaldajale R Ü elatist 200,00 eurot kuus alates 05.10.2018 kuni avaldaja R Ü täisealiseks saamiseni.
7. R Ü esitas 10.12.2018 kohtule vastuväite maksekäsule, mis loeti määruskaebuseks vastavalt Riigikohtu 02.12.2009 lahendile asjas nr 3-2-2-6-
8. Pärnu Maakohus 07.01.2019 määrusega rahuldas R Ü määruskaebuse ning andis R Ü nõude R Ü vastu elatise saamiseks üle Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avaldus loetakse puudustega hagiavalduseks.
9. Pärnu Maakohus võttis 28.01.2019.a menetlusse R Ü hagi R Ü vastu elatise nõudes ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte hiljemalt 26.02.2019.a.
10. Kostja vastas hagiavaldusele 10.03.2019 ning viitas võimalikule isaduse vaidlustamisele. Kohus andis kostjale vastava tähtaja isaduse vaidlustamise hagi esitamiseks, kuid kostja kohtu määratud tähtpäevaks hagi ei esitanud. Samuti esitas kostjas tõenditena oma sissetulekut tõendavad palgalehed perioodist 02.11.2018-28.02.2019 ja R Ü Swedbank AS-i pangakonto väljavõtted, väites, et on hagejale elatist maksnud. Lisaks esitas kostja väljavõtted suhtluskeskkonnast whatsapp, mis näitavad, et lapsega ei saa suhelda. Samuti esitas kostja ülevaate oma sissetulekutest ja väljaminekutest. KOHTUOTSUSE SELGITUSED
11. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
12. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel on alates
13. jaanuarist 2018 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot, millest pool on 250 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“§ 1 kohaselt on alates 01.01.2019.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamisel 540 eurot ja pool sellest on 270 eurot. 2/3 2-18-122135
14. Kohus tuvastas kostja esitatud kostja palgatõendite põhjal, et kostja töötab xxxxx xxxxxxxxxx ning tal on olemas püsiv sissetulek, esitatud palgatõenditest nähtuvalt keskmiselt 2400 eurot kuus. Kohus, olles vaadanud läbi kostja tõendi – lapse R Ü pangakonto väljavõtte perioodist 01.09.2017- 09.03.2019 ei leidnud ühtegi pangatehingut, mis tõendaksid elatise tasumist hagejale. Hageja seaduslik esindaja on oma 24.04.2019 kirjalikus seisukohas selgitanud, et perioodil september 2017 kuni veebruar 2019 on pangaülekannetest nähtuvalt kostja lapsele aeg-ajalt maksnud taskuraha, kogusummas 360 eurot. Seega ei ole kostja vastuväide lapsele alaliselt elatise tasumisest tõendamist leidnud. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta on saanud mõned korrad kuus kostjalt taskuraha, kuid mitte igakuiselt. Tulenevalt PKS § 100 lg Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Antud makseid ei saa kohus tõlgendada elatise tasumisena, sest elatis tuleb tasuda last kasvatavale vanemale ja seda kasutab vanem lapse ülalpidamiseks.
15. Kohus jätab tähelepanuta Hageja seadusliku esindaja esitatud tõendid meditsiiniteenuse osutamisest hageja seaduslikule esindajale, kinketehingu maksekviitungi ja kostja poolt esitatud selgitused oma pere sissetulekute kasutamisest kuna need tõendid ei puuduta elatise vaidluses tõendamisele kuuluvaid asjaolusid.
16. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest s.o. 05.10.2018.a, s.o hagi esitamise ajast elatise miinimumsummas, so. hagi esitamise ajal 250 eurot kuus ning alates 01.01.2019 summas 270 eurot kuus kuni hage täisealiseks saamiseni.
17. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad paluvad kohtul kostjalt välja mõista elatis ka perioodil 01.06.2019.a kuni 18.06.2019.a. Perioodil 19.06.2019.a kuni 30.06.2019.a paluvad hagejad välja mõista elatise summas 270 eurot. Kohus selgitab, et mõistab kostjalt välja elatise juunikuu eest samuti miinimummääras, s.o 270 eurot.
18. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Riigikohus on kohtumääruses 3-2-1-96-16 p 9 selgitanud, et hagihinnal on autonoomne sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones

§ 122

lg-st 2 ning teha kindlaks asjas taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik nõue, mis tähendab korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusummat ning et lihtmenetluse asjaks saab pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot (3-2-1-96-16 p 9). Hagi on maksekäsu 3/3 2-18-122135 kiirmenetlusest üle andmisel kohtule esitatud 28.01.2019.a. Seega on hagi hinnaks 9x 270= 2430 eurot. 13. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses (

§ 173

lg 1;

§ 174lg 1).

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173

lg 1 ja 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

14. Viivitamatu täitmine Hageja soovib elatist saada alaliselt. Hagejaks on alaealine laps, kes ei ole saanud elatist juba ligi aasta jooksul (maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud 05.10.2018). Vastavalt

§ 468

lg 3, tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks igakuise miinimumelatise (otsuse tegemise ajal 270 eurot) ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik 4/3