← Eesti

2-18-2942/19

Obsah (8)§ 657§ 136§ 393§ 442§ 654§ 162§ 173§ 179

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-2942 Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), li

§ 657

lg 1 p 3 järgi tühistada ja saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja 2 hagi rahuldamise kohta tehtud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. 29. Käesolevas tsiviilasja esitas kumbki hageja kostja vastu nõude eraldi alusel ja erinev oli ka hagi ese. See tähendab, et tegemist oli sisuliselt kahe eraldi hagiga sama kostja vastu, mida maakohus on menetlenud ühes menetluses. Hageja 1 nõude aluseks oli tema ja kostja vahel sõlmitud suulise lepingu rikkumine ning hageja 1 nõudis talle tekkinud kahju hüvitamist. Hageja 2 leppetrahvi nõue tulenes 01.02.2018 sõlmitud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu rikkumisest kostja poolt. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et hagejaid ei saa käsitleda ühiste hagejatena, mistõttu tuleb kummagi hageja nõude osas määrata eraldi tsiviilasja hind. Maakohus on ebaõigesti määranud hinna viisil, nagu oleks esitatud ühine hagi. Ringkonnakohtul on võimalik eeltoodud viga

§ 136lg 1 järgi parandada.

Hageja 1 hagi hinnaks on 5109,38 eurot (põhinõue 4730,19 eurot + ühe aasta viivis 379,19 eurot) ja hageja 2 hagi hinnaks 5401,10 eurot (põhinõue 5000 eurot + ühe aasta viivis 401,10 eurot).

  1. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse mõlema hageja esitatud nõude rahuldamise osas. Ringkonnakohus käsitleb apellatsioonkaebuse lahendamisel kummagi hageja nõuet eraldi.
  2. Hageja 1 tõi hagiavalduses esile, et tema ja kostja vahel sõlmiti suuline kokkulepe, et hageja 1 maksab kostja eest kohtutäiturite menetlustes olevad nõuded, peale mida võõrandab kostja hagejale 2 Tallinnas Tihase tn 3 asuvast kinnistust 15/24-suuruse mõttelise osa (registriosa nr 3604901). Kostja kokkuleppe sõlmimist ei tunnistanud. Hageja 1 tõendas suulise kokkuleppe sõlmimist 01.02.2018 hageja 2 ja kostja vahelise lepingu p-ga 2.
  3. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et 01.02.2018 lepingu p-s 2.3 sisalduvad kokkulepped loovad eelduse, et hageja 1 ja kostja vahel oli enne müügilepingut sõlmitud kokkulepe vähemalt selles, et hageja 1 tasub kostja eest võlad kohtutäituritele ja saab selle eest kostjalt vastusoorituse. Eelduse ümberlükkamise kohustus oli kostjal. Kostja väitel kohus talle tõendamiskoormust ei selgitanud. 32.

§ 393

lg 1 p-de 1–4 kohaselt eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Eeltoodu hõlmab ka kohtu kohustust selgitada menetlusosalistele nõude kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus viis hageja 1 nõude 7

(10)menetlemisel läbi puuduliku eelmenetluse, sh jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Samuti rikkus maakohus hageja 1 hagi lahendamisel otsuse põhjendamise kohustust. Sellised rikkumised toovad üldjuhul kaasa lahendi tühistamise ja asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt nt Riigikohtu 14.06.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-21-84-15, p 12; 11.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 42). Kolleegium leiab, et maakohtu poolt ebapiisava eelmenetluse läbiviimise tulemusel on hageja 1 hagi osas tehtud otsus ebapiisavalt põhjendatud, pooltevahelist suhet ei ole lahendist nähtuvalt õiguslikult kvalifitseeritud ja tõendamiskoormuse jagunemist ei ole pooltele selgelt ja arusaadavalt selgitatud.
  1. 14.09.2018 määruses on maakohus menetlusosalistele selgitanud, et kostja kohustused hagejate ees tulenesid 01.02.2018 kinnistu mõttelise osa võlaõiguslikust müügilepingust (tl 100-103) ja hagejatel tuleb nõude aluseks olevad asjaolud esile tuua. 14.09.2018 määruses ei ole maakohus hagejate nõudeid käsitlenud eraldi. Maakohus selgitas, et suulise lepingu olemasolu ei ole vaja eraldi tõendada, kuna nõue tuleneb kirjalikust lepingust. Samas jätkas maakohus, et hagejad on ise kinnitanud, et tegemist oli suulise kokkuleppega, millele kostja andis oma nõusoleku, mida kinnitab 01.02.2018 sõlmitud müügileping. Seega on maakohus hagejate nõudeid eristamata andnud selgitusi vastuoluliselt ja selgitusest pole arusaadav, millised asjaolud olid hageja 1 nõude osas olulised, milline oli hageja 1 ja kostja vahelise õigussuhte kvalifikatsioon ning kuidas jagunes tõendamiskoormis.
  2. Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus hageja 1 nõude suhtes oli üllatuslik osas, milles maakohus leidis, et kostja pidi tõendama seda, et hageja 1 ja kostja vahel puudus suuline kokkulepe. Kolleegium märgib, et 01.02.2018 võlaõiguslikust kinnistu mõttelise osa müügilepingust said tuleneda õigused ja kohustused ainult lepingu pooltele, s.t hagejale 2 ja kostjale. Hageja 1 ei olnud lepingu pooleks. Lepingu p-st 2.3 tuleneb ainult see, et hageja 1 on hagejale 2 loovutanud oma nõude kostja vastu 45 936,50 euro saamiseks, mis tulenes Harju Maakohtu 30.09.2010 otsusest tsiviilasjas nr 2-08-50936, ja tasunud kostja eest kohtutäituri Urmas Tärno nõude 57,20 eurot, kohtutäituri Mati Roodese nõude 1028,12 eurot ja ning kohtutäituri Mati Kadaku nõude 165,44 eurot. Eelviidatud lepingu punktist ei saa järeldada, millised kokkulepped olid hageja 1 ja kostja vahel. Eeltoodu tõttu pidi hageja 1 tõendama tema ja kostja vahelise suulise lepingu sõlmimist ja selle tingimusi.
  3. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu otsusest ei ole arusaadav, kuidas kujunes kostjalt hageja 1 kasuks väljamõistetav summa. 01.02.2018 lepingu p 2.3 järgi oli hageja 2 tasunud kostja eest 1250,76 eurot, kuid välja mõisteti 4730,19 eurot. Maakohus ei ole tuvastanud otsuses, miks on hagejal 1 õigus nõuda kostjalt hageja 1 poolt kohtutäiturile Kaire Põltsile tasutud 3479,43 euro hüvitamist. Kohtutäitur Kaire Põltsi 05.02.2018 otsuste kohaselt pidi KTS § 41 lg 2 järgi tasuma seoses sissenõudja taotlusel täitemenetluse lõpetamisega kohtutäiturile tasu hageja
  5. Kuna maakohus on hageja 1 esitatud hagi osas viinud läbi eelmenetluse ebapiisavalt, mistõttu on otsus ebapiisavalt põhjendatud (

§ 442lg 8), siis tuleb hageja 1 hagi rahuldamise osas maakohtu otsus tühistada.

Ringkonnakohtu poolt esmakordselt oluliste asjaolude tuvastamine, mh ka eelmenetluse läbiviimine, piiraks menetlusosaliste 8

(10)võimalust kohtulahendi peale edasi kaevata, kuna Riigikohtu menetluses lähtutakse alama astme kohtute poolt tuvastatud asjaoludest. 37. Hageja 2 poolt esitatud leppetrahvi ja viivise nõude on maakohus õigesti lahendanud ja kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha maakohtust erinevat lahendit. Kolleegium nõustub hageja 2 hagi osas tehtud maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.

  1. 01.92.2018 hageja 2 ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu p-s 5.4 oli kokku lepitud, et kui ostja lepingust taganeb p-s 5.2 nimetatud alusel või muu müüjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu, kohustub müüja tasuma ostjale leppetrahvi 5000 eurot. Pooled ei vaielnud, et kostja oli lepingu p 5.2.2 rikkunud, andes müüdud kinnisasja omandi üle kolmandale isikule, mis andis hagejale 2 õiguse lepingust p 5.4 järgi taganeda.
  2. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud taganemisavalduse kättesaamise kostja poolt. Hageja 2 saatis taganemisavalduse kostjale 15.02.2018 e-kirjaga. 16.02.2018 on aadressilt, millele hageja 2 e-kirja saatis, vastatud hagejale 2 allkirjata e-kirjas, et hagejal 2 ei ole õigust saada leppetrahvi. Kostja ei ole väitnud, et tema pole seda kirja hagejale 2 saatnud. Eeltoodu tõendab, et kostja oli taganemisavalduse kätte saanud. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et 01.02.2018 lepingu p 5.5 järgi sai lepingust taganeda ainult tahteavalduse saatmisega tähitud kirjaga. Eelviidatud punktis on pooled kokku leppinud, et lepingust taganemiseks saadab õigustatud pool teisele poolele ühepoolse avalduse, milles märgib lepingust taganemise aluse. Lepingust taganemine jõustub taganemisavalduse üleandmisel, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval arvates taganemisavalduse tähtkirjaga postiasutusele üleandmisest. Kolleegiumi arvates ei olnud pooled lepingus kokku leppinud, mil moel pidi taganemisavalduse üle andma. Seega võis lepingust taganeda ka e-kirjaga. Ainult juhul, kui taganemisavalduse kostjale üleandmist ei saa tõendada, oli võimalik lugeda see kostja poolt kättesaaduks lepingu p-s 5.5 kokkulepitud viisil.
  3. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et 01.02.2018 müügileping oli vastuolus heade kommetega. Tehingu hinnast ainuüksi sellist järeldust teha ei saa. 01.02.2018 müügileping oli sõlmitud isa ja poja vahel ja isa võõrandas elamu mõttelise osa pojale 47 187,26 euro eest. Maakohus on õigesti tehingu hinda võrrelnud kiirmüügi hinnaga, kuna enne tehingu tegemist toimus kostja suhtes mitu täitemenetlust ja nõuete täitmata jätmisel oleks kostjale kuulunud kinnistu mõttelise osa müünud kohtutäitur, mistõttu tavapärase müügiperioodiga müük ei oleks olnud võimalik. Samuti ei ole kohtu ette toodud ega tõendatud asjaolusid, et kostja oleks olnud kinnistu mõttelist osa võõrandades sundolukorras. See, et kostja suhtes toimusid sundtäitmised, ei tähenda, et kostja oleks olnud sunnitud elamu võõrandama hagejale
  5. Maakohus jättis vaidlustatud otsusega menetluskulud kostja kanda ja mõistis hagejate kasuks solidaarselt välja 1280 eurot.
  6. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb tühistada menetluskulude jaotus. Seoses hageja 2 hagi rahuldamisega ja selles osas maakohtu otsuse muutmata jätmisega tuleb hageja 2 hagi menetlemisega seotud kulud maa- ja ringkonnakohtus jätta

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Hageja 1 hagi osas jaotab

§ 173lg 3 teise lause järgi 9

(10)maakohus menetluskulud tsiviilasja menetlust lõpetavas lahendis. Hageja 2 menetluskulude rahalise suuruse määrab ringkonnakohus kindlaks käesolevas lahendis. 44. Kuigi hagejad on esitanud eraldi nõuded, on nad maksnud ühiselt riigilõivu, neil oli üks esindaja ja menetluskulusid eraldi esile toodud ei ole. Hageja 1 on tasunud maakohtule hagi esitamisel riigilõivu 600 eurot, s.o mõlema hageja nõuete summalt. Kuna käesolevas menetluses on kahe erineva hageja erinevatel alustel ja erineva esemega hagi sama kostja vastu, siis tuleb hagejate menetluskulusid käsitleda eraldi. Hageja 1 hagi hinnaks oli 5109,38 eurot ja hageja 2 hagi hinnaks 5401,10 eurot. Kummalgi hagejal oleks tulnud tasuda hagi esitamisel riigilõivu 425 eurot. Ringkonnakohus arvestab, et kummagi nõude eest oli maakohtule tasutud 300 eurot, seega mõlema hagi puhul 125 eurot vähem. Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kostja 600 eurot. Eeltoodust lähtuvalt oleks ta pidanud tasuma 850 eurot. 45.

§ 179

lg 1 järgi tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse 125 eurot maakohtu menetluses tasumisele kuulunud riigilõivu katteks seonduvalt hageja 2 hagiga, kuna hagi rahuldati ja menetluskulud jäid kostja kanda, ja 125 eurot, mis kostja tasus vähem hageja 2 hagi peale apellatsioonkaebuse esitamisel ja sama summa, mille kostja tasus vähem hageja 1 hagi kohta tehtud otsust vaidlustades. Kokku tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse 375 eurot. Kuna hageja 1 hagi saadetakse tagasi maakohtule menetlemiseks, siis maakohtul on võimalik kohustada hagejat 1 tasuma riigilõivu juurde või lahendada riigilõivu vähem tasumisega seonduv otsuses. 46. Hageja 2 maakohtu menetluskuluks on tasutud riigilõiv 300 eurot.

175 lg 1 järgi kuulub väljamõistmisele hagejat 2 esindanud lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejate lepinguline esindaja oli Artjom Morozov, kes osutas mõlemale hagejale maakohtus teenust kokku 11,5 tundi tunnihinnaga 60 eurot, mis sisaldas käibemaksu. Kokku oli kulu 690 eurot. Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades on õigusabi osutamiseks kulutatud aeg vastavuses asja keerukusega ja tasu jääb tavapärase piiresse. Kuna õigusabi oli osutatud mõlemale hagejale sisuliselt võrdses mahus, siis hageja 2 õigusabikulude suuruseks maakohtus tuleb lugeda pool, mis on 345 eurot.

  1. Ringkonnakohtu menetluses osutati mõlemale hagejale õigusabi 4 tundi kokku tasuga 240 eurot. Kolleegiumi arvates saab hagejate esindaja tegevusi (apellatsioonkaebusega tutvumine 20 minutit, kliendiga suhtlemine 10 minutit, kohtupraktika uurimine 30 minutit, apellatsioonile vastuse koostamine ja kohtule esitamine 3 tundi) pidada vajalikuks. Hagejale 2 teenuse osutamisele kulunud vajalikuks ajaks saab lugeda 2 tundi, mille eest oli tasu 120 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
  2. Kokku on hageja 2 menetluskulu, mis kuulub hüvitamisele, 765 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.