Obsah (6)

§ 185§ 238§ 180§ 175§ 313§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-4300 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Sten Lind Kriminaalasi A

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Andrei Barziilt Eesti Vabariigi kasuks 60,00 (kuuskümmend) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK 1 EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE

1. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Andrei Barziid süüdistatakse KarS § 423¹ järgi selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 06.11.
3. a Harju Maakohtu poolt KarS § 4231 järgi, juhtis tahtlikult uuesti 02.02.
4. a kella 01.38 ajal Tallinnas Endla 22 juures ning 27.02.
5. a kella 23.11 ajal Tallinnas, Räägu 3 juures, s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit SAAB 9-3 registreerimismärgiga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
6. Harju Maakohtu 14.06.
7. a otsusega lühimenetluse sätete järgi tunnistati A. Barzii süüdi KarS § 423¹ järgi ja karistati teda 6 kuulise vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning loeti A.

Barzii poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati A. Barzii karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 5 (viis) päeva (02.02.2019-03.02.2019, 27.02.2019-01.03.2019), ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel liideti mõistetud karistus Harju Maakohtu 06.11.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8754 mõistetud vangistuse ärakandmata osaga, so 9 kuud ja 19 päeva (289 tundi üldkasulikku tööd) ja mõistetud rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o 600 eurot ning mõisteti A. Barziile liitkaristuseks vangistus 1 aasta 1 kuu ja 14 päeva. Määrati, et Harju Maakohtu 06.11.
2. a otsusega mõistetud rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt nimetatud kohtuotsusega määratud tingimustel. KarS § 83 lg 3 p 1 alusel konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahend, YY-le kuuluv mootorsõiduk Saab 9-3 registreerimismärgiga XXXXXX, mis asub politsei parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Määrati, et A. Barzii suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Määrati, et A. Barzii vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda tema vanglasse saabumise aeg. A. Barziilt mõisteti välja

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 390 eurot;

§ 175

lg 1 p 10 alusel mootorsõiduki teisaldamiskulu 42 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot.

Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 1242 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 103,50 eurot. ESITATUD APELLATSIOON 2

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, kes palub maakohtu otsus mõistetud põhikaristuse määra osas tühistada ning teha asjas uus lahend, millega mõista A. Barzii karistuse määraks alla sanktsiooni keskmist määra vastavuses süü suurusele. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust, jättes A. Barziile mõistetud põhikaristuse nõuetekohaselt põhistamata. Samuti on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kaitsja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-70-16, 3-1-1-6-17, 3-1-1-113-12 ja 3-1-1-52-13, mis käsitlevad süü suuruse küsimuse ja karistuse määramisega seonduvat. Ainsate süüga seonduvate asjaoludena on maakohus põhikaristuse mõistmisel otsuse kirjelduses märkinud, et kuigi A. Barzii teadis, et tal puudub juhtimisõigus, asus ta vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima ning seetõttu teadis ta, et paneb toime KarS §-s 4231 kirjeldatud rikkumise. Kaitsja leiab, et maakohtu otsusest ei selgu, millele tuginedes hindas kohus, et A. Barzii tegu jääb keskmisesse määra. Kohus mainis, et A. Barziil oli juhtimisõigus olemas, kuid see jäi pikendamata. Kohtus ei leidnud tõendamist, et A. Barzii oleks seadnud ohtu nii enda kui kaasliiklejate elud. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest, et süüdistatav oleks tekitanud mõne liiklusohtliku olukorra või takistanud väärate juhtimisvõtetega liiklust. A. Barzii kinnitas kohtule, et ta ei istu enam kunagi ilma juhtimisõigust omamata sõiduauto rooli. Asjaolu, et tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus tulenes aja puudusest sooritada uuesti liikluseksam. Kaitsja leiab, et kohus ei ole kohtuotsuses põhistanud A. Barzii süüd. Kohus viitab A. Barzii varasematele süütegudele, kuid nimetatud asjaolu ei iseloomusta A. Barzii süü suurust. Eeltoodust lähtuvalt leiab kaitsja, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, mis tõi kaasa materiaalõiguse väära kohaldamise. Kaitsja leiab, et A. Barzii tegu jääb alla sanktsiooni keskmise määra. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKK 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. 3
4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks ta leiab, et karistust kergendava asjaolu arvestamise juures on põhjendatud karistada A. Barziid karistusega sanktsiooni keskmises määras. Maakohus on asjakohaselt rõhutanud, et süüdistatavat on varasemalt karistatud süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest. Viimati karistati teda KarS § 423¹, § 348 lg 1 ja § 349 järgi Harju Maakohtu 06.11.
5. a otsusega. Nimetatud otsusega asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Lisaks on isikul 4 kehtivat väärteokaristust, sh LS § 201 rikkumise eest. Seega asub ringkonnakohus seisukohale, et varasemalt määratud karistused ei ole A. Barziid mõjutanud käituma õiguskuulekalt, mis näitab tema ükskõikset suhtumist õiguskorda. Seega on A. Barziile KarS § 423¹ alusel karistamine sanktsiooni keskmises määras põhjendatud ning proportsionaalne mõjutusvahend isikule, kelle suhtes on varasemalt peetud võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, st kohaldatud vangistusest leebemaid meetmeid. Uue kuriteo toimpanemisega kaasnevad tagajärjed olid süüdistatavale teada, kuid sellele vaatamata ei pidanud ta vajalikuks oma käitumist korrigeerida. Asjaolu, et isikul puudus perekonna jaoks elatusvahendite teenimise kõrvalt aeg liikluseksami tegemiseks, ei muuda kuidagi eeltoodud järeldusi, veel enam, näitab, et süüdistatava suhtumine ettenähtud reeglitesse on kergemeelne ning et isik on ise oma teadliku käitumisega tekitanud käesoleva olukorra. Ka asjaolu, et isik ei seadnud ohtu kellegi elu või takistanud väärate võtetega liiklust, ei oma süüdistatava tegevuse kvalifitseerimisel ja temale karistuse mõistmisel tähendust.
6. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 8. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 60 eurot. Kohtukolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava kanda ning kuulub temalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 4