2-19-2057/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-2057 Tsiviilasi I Ka hagi A Ki vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2700 eurot Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2019 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I Ka (isikukood xxx, e-post: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Gromtsev Kostja: A K (isikukood xxx, elukoha aadress: xxx) Kostja lepinguöline esindaja: advokaat Andrei Matvejev RESOLUTSIOON:
3. Jätta hagi rahuldamata
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg
5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise õigus Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD I Ka esitas kohtule hagi A Ki vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielus alates 09.08.
6. Kostja lahkus teise naise juurde 10.09.
7. Kostja soovib lahutust, millega hageja on nõus, kui kostja maksab elatist. Hageja töövõime on abielu jooksul vähenenud. Perioodil 04.04.2017 kuni 03.04.
8. on määratud töövõimetus 100%. Hageja ei ole võimeline üksi elama, kuna vajab pidevalt abi ja hoolt, mistõttu oli ta sunnitud elama asuma Tallinna, kus elab tütar. Kostja töötab Eesti Energia kaevandustes, tema töötasu on 1700 eurot, tema ülalpidamisel ei ole 2-19-2057 kedagi. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise alates 10.09.2018 summas 300 eurot kuus. Hageja igakuiseks sissetulekus on 403,69 eurot. Hageja väljaminekuteks on iga kuu 707 eurot. KOSTJA SEISUKOHAD Kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt plaanitakse kostja koondamine tema töökohast seoses vanusega ja eeldatavasti jääb alates 2019.a maist tema sissetulekuks vanaduspension. Seoses sellega vähenevad kostja sissetulekud lähemal ajal oluliselt ning elatise väljamõistmine hageja kasuks piirab oluliselt kostja varalist seisundit ning tema ei ole võimeline katma minimaalvajadusi ning kostja ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist seda saama õigustatud abikaasale ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Hagejat toetab materiaalselt tema tütar A Z. Hageja esitab nõude, et välja mõista kostjalt 300 eurot elatist viidates sellele, et hageja kulud on 700 eurot kuus. Kostja leiab, et ei ole hageja tõendanud ega põhistanud väljamõistetava elatise suurust. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE SUHTES Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta võib oma töökohast ilma jääda. Ei ole võimalik arvestada asjaolusid, mis võivad (või ei või) tekkida tulevikus. Hageja märgib, et tööandja peab töötajat kirjalikult koondamisest ette teatama. Hageja esitas andmed oma materiaalse ja varalise seisundi kohta, samuti märkis ära hageja vajadused. Hageja vajab abi, kuna käesoleval ajal on hagejale määratud puuduv töövõime ning täiendavast abist sõltub tema elu. Käesoleval ajal hageja ei ole võimeline elama üksi, ta vajab pidevat hoolt. Seetõttu on ta sunnitud kolima Tallinna, et elada lähemal oma tütrele ja eriarstidele. Selleks üüris ta Tallinnas korteri. Tütar, A Z, ei ole võimeline osutama emale materiaalset abi, kuna ta on lapseootel. Peale selle on A Z ülalpidamisel tema alaealine poeg A F . Hageja vajab abi, head toitumist ja rahulikku keskkonda. Hageja ei ole võimeline ilma kõrvalise abita Tallinnas korterit üürima. Korter (poolte ühisvara) asukohaga: xxx on kostja süül elamiskõlbmatu (võlgade tõttu on välja lülitatud gaas, vesi, elekter ja kaabeltelevisioon). Korter (hageja poolt päranduseks saadud) asukohaga: xxxon samuti kostja süül elamiskõlbmatu. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest nimetatud kortereid ei ole võimalik müüa. KOHTUISTUNGID 13.06.2019 kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja tõendite juurde. Kostja leidis, et hagi on põhjendamata, kuna hageja suudab oma väljaminekuid oma sissetulekutega katta. 05.09.2019 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja palub välja mõista 10.09.2018 - 01.03.2019 elatise 300 eurot ja alates 01.03.2019 ja edasi summas 240 eurot. Hageja leiab, et on olemas kõik alused hagi rahuldada. Hagejal on 100% töövõimetus, tööd teha ei saa. Hagejal on palju võlgasid, mis on tekkinud ka kostjaga ühiselt. Kostja nõuet ei tunnista. Kostja selgituste kohaselt on hageja esitanud konto väljavõtte, mille järgi tema sissetulekuks on 473 eurot ja lähtudes väljavõttest on need tulud katavad hageja kulud. Hageja järeldus, et kostja sissetulek on 1500 eurot, ei ole õige, kuna kohtule on esitatud tõendid sissetulekute kohta. Hageja soovib rikastuda elatise arvelt, selgelt nähtav tõenditest, et hagejal on olemas vara Sillamäel, hageja tulud kattuvad tema kulud, ma ei näe põhjust selleks et maksta elatist, rõhutab, et hageja soovib elatist summas mis ületab lastele makstava elatise. Kostja ei ole nõus nõudega ja palub jätta hagi rahuldamata. 2 2-19-2057 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 16 lg 3 kui abikaasad elavad lahus, ab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. PKS § 76 lg kohaselt võib kohus vabastada lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest, piirata kohustust ajaliselt või vähendada elatise suurust, kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades muu hulgas õigustatud isiku hooldada või kasvatada jäetud ühise lapse huve, kui: 1) abielu on kestnud lühikest aega; 2) õigustatud isik on süüdi kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku enda või tema lähikondse vastu; 3) ülalpidamisvajadus on tekkinud õigustatud isiku ebamõistliku käitumise tõttu; 4) õigustatud isik on enne abielu lahutamist pikema aja jooksul jämedalt rikkunud oma kohustust perekonna ülalpidamisele kaasa aidata; 5) selleks on muu kaalukas põhjus. Vastavalt PKS § 77 lg 1 ülalpidamist saama õigustatud lahutatud abikaasa võib nõuda seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist üksnes alates hagi esitamisest. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-10-13 väitnud, et „siiski ei ole lahus elaval abikaasal igal juhul õigust nõuda enda ülalpidamiseks teiselt abikaasalt elatist. Kumbki lahus elav abikaasa vastutab esmalt ise oma toimetuleku eest ning peab kõik oma eluvajadused oma sissetuleku ja vara arvel üldjuhul ise rahuldama“. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hagejale määratud töövõimetus kuni
9. aastani 100%. Hageja igakuiseks sissetulekuks sotsiaaltoetus 49,09 eurot ning töövõimetuspension 13,79 eurot päevas. Konto väljavõtte kohaselt saab hageja töövõimetustoetust kuuskeskmiselt 440 eurot. Seega on hageja igakuine sissetulek 489,09 eurot. Hageja märgib hagis, et tema igakuised kulud moodustavad 707,07 eurot. Kohtule Maksu- ja Tolliameti, Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti vastuste kohaselt kujuneb kostja sissetulekuks töötasu keskmiselt 1800 eurot (bruto) kuus. Pooled on müünud ühisvaraks olnud korteri asukohaga xxx, millest mõlemad pooled on saanud kindla summa pärast võlgade maha arvamist. Seaduseandja on ette näinud abikaasade ülalpidamiskohustuse abielu ajal ning ka teatud tingimustel peale abielu lahutamist. Pooled lahutasid abielu 26.02.
10. Kohus selgitab, et lahuselu ajal võib ülalpidamist nõuda ainult endine abikaasa, kes ei ole ise suuteline hankima eluvajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid. Hageja leiab, et tema oma töövõimetuse tõttu ei suuda tööl käia, mistõttu ei ole ta suutelune tagama eluks vajalikku. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja igakuine sissetulek ligi 500 eurot, mis on samas suurusjärgus nagu Eesti Vabariigis vanaduspensionäril, kes peab samuti igapäeva elu kor3 2-19-2057 raldama, makse maksma, ravimeid ostma ja tagama endale ka igapäeva toidu lauale. Kohus möönab, et abielu lahutades, kus üks abikaasadest teenib Eesti keskmist töötasu ning jagab seda igakuiselt oma perega, jäädes ühes töötasust ilma, võibki tunduda, et igapäevaselt ei ole võimalik enam hakkama saada. Samas on hagejal tagatud piisav sissetulek, et saada igakuised iseseisvalt hakkama. Hageja märgib, et pidi oma tervise tõttu asuma elama Tallinna, et olla tütrele lähemal. Samas ei ole hageja liikumisvõimetu, kes vajaks igapäeva asjade tegemisel kõrvalist abi, mistõttu on hagejal kindlasti võimalus ka oma elu korraldada viisil, mis ei nõua sellises ulatuses kulutusi. Kohus saab aru, et hageja soovib elada oma tütrele lähemal, kuid see ei eelda, et endine abikaasa need kulud hüvitab. Hageja ei suutnud põhjendada, milles on tütre abi ja juuresolek vältimatu. Seaduseandja on küll näinud ette elatise abikaasale, kuid seda juhul, kui isik ei saa eluks vajalikke vahendeid hankida. Kohus juhib tähelepanu, et väljaminekuid saab planeerida viisil, et need oleks tasakaalus sissetulekutega. Hagejal on kindel igakuine sissetulek ning see on ulatuses, et isik saab planeerida oma elu viisil, et sissetulekud ja väljaminekud on tasakaalus.
11. aastal kehtib Eesti Vabariigis miinimumtöötasu 540 eurot, hageja igakuine sissetulek on sellele summale ligilähedane. Kui miinimum töötasuga peavad hakkama saama mitme liikmeline perekond, siis kindlasti on hagejal üheliikmelisena võimalus planeerida igakuist hakkama saamist. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendite alusel ei ole hagi tõendatud. Hagejal on tagatud igakuine sissetulek ulatuses, mis tagab võimaluse hankida eluks vajalik. Hageja väide, et päranduseks saadud korter ei ole elamiskõlblik kostja tegevuse tõttu ei ole tõendatud. Samuti on tõendamata, et hagejal on tervise tõttu vaja elada tunduvalt kallimal elamispinnal, mis talle oleks taskukohane. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata, leides, et hagejal on endal piisav sissetulek, mis tagab eluks vajaliku. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 3 alusel poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4