lg 4 alusel esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või O pidanud teada saama, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Asjaolud 29.08.2018.a kell 00:50 fikseeris Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulli- ja valveosakonna välijuhtimise peainspektor, et mootorsõiduk Xxx registreerimismärgiga xxx oli pargitud Tallinnas xxx hoone juures kõnniteel, rikkudes nii LS § 20 lg 4 p-s 3 sätestatud nõudeid. 29.08.2018.a määras Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse- ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor mootorsõiduki reg.nr xxx eest vastutavale isikule (A O) VTMS § 541 lg 1 p 2 ja LS § 262 p 2 alusel hoiatustrahvi summas 20 eurot (trahviteade nr 195700). 29.08.2018.a edastas A. Oi e-kirja Tallinna Munitsipaal Ametile, milles palub tühistada määratud trahv. 31.08.2018.a edastas Munitsipaal Politsei Ameti vaneminspektor A. Oile kaebuse käiguta jätmise määruse, millest nähtub, et esitatud kaebus ei vastanud nõuetele. Kaebuse esitajale anti tähtaeg nõuetekohase kaebuse esitamiseks hiljemalt 13.09.2018.a. Samuti selgitati puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi. 05.09.2018.a edastas A. O uuesti e-kirja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile, milles selgitab, et trahvid ei ole põhjendatud ning palub peatada nõude maksmise tähtaeg kuni selgitamistööde lõpuni. 06.09.2018.a edastas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnik kaebuse esitajale ekirja, milles selgitab, et talle on saadetud 31.08.2018.a kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks määrus ning kui ta soovib trahvi sisuliselt vaidlustada, siis saab seda teha üksnes läbi nõuetekohaselt vormistatud kaebuse. Kaebuse esitajal palutakse tutvuda temale saadetud määrusega ja esitada nõuetekohane kaebus. 06.09.2018.a edastas kaebuse esitaja uuesti Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile e-kirja, milles selgitab, et edastab uuesti allkirjastatud avalduse vabas vormis, millele Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on 11.09.2018.a veelkordselt kaebuse esitajale selgitanud, et 31.08.2018.a on temale edastatud käiguta jätmise määrus ning kui ta soovib trahvi sisuliselt vaidlustada, siis saab seda teha üksnes läbi nõuetekohaselt vormistatud kaebuse. 15.09.2018.a edastas A. O Tallinna Munitsipaalpolitseile uuesti kaebuse. 20.09.2018.a määrusega jättis Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor kaebaja 15.09.2018.a kaebuse trahviteatele nr 195700 läbi vaatamata. Ühtlasi selgitati kaebuse esitajale, et määruse peale on õigus esitada kaebus VTMS § 76 sätestatud tingimustel. 03.10.2018.a edastas kaebuse esitaja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile e-kirja, millele oli lisatud Tallinna Transpordi Ameti vastus küsimusele, mis on seaduses nimetatud kõnnitee eraldamine muul viisil. 10.10.2018.a edastas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet kaebuse esitajale e-kirja, milles selgitab, et ei saa enda määrust enam ise muuta. Kui kaebuse esitaja ei nõustu määrusega, on tal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile VTMS § 76 alusel. Kaebuse esitaja kaebusele esitatud lisadest nähtub, et ta on 10.10.2018.a edastanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile e-kirja, milles ta selgitab, et ta on täpsustanud transpordi ametist nn mõttelise joone kohta ning tema peab trahvi maksma, aga kõik kes seal nüüd pargivad ei saa 2 trahvi. Kaebuse esitaja palub lahendada antud situatsioon ja anda talle teada, kas trahv on tühistatud või ta hakkab väljakutsuma patrulle sellesse kohta mitu korda päevas. 18.10.2018.a edastas uuesti kaebuse esitaja e-kirja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile, kuna ta pole vastust eelmisele kirjale saanud ning soovib teada, kes on ametnikest eksinud ja mida ta peab tegema. 19.10.2018.a edastas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet kaebuse esitajale e-kirja, milles selgitas uuesti, et talle on koostatud kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus, mida Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ise muuta ega tühistada ei saa ning juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et trahv on koostatud valesti, tuleb tal esitada kaebus ameti määruse peale, juhindudes VTMS §-st 76. Edasi nähtub, et 01.04.2019.a on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet informeerinud kaebajat võimalusest uuesti esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile. 01.04.2019.a kirjaga palus Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet kohtutäituril 14.03.2019.a algatatud täitemenetluse peatada, mida kohtutäitur 01.04.2019.a otsusega ka tegi. 12.04.2019.a esitas A Oi lepinguline esindaja, xxx OÜ jurist I B kohtuvälise menetleja juhile kaebuse, mille kohtuvälise menetleja juht 26.04.2019.a määrusega rahuldas ning tühistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 20.09.2018.a kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja kohustas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil läbi vaadata A Oi 15.09.2018.a esitatud kaebus. 06.05.2019.a lõpetas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet väärteoasjas menetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu ning selgitas edasikaebe korda. 07.06.2019.a edastas A. O T S ja Tallinna Linnakantseleile nõude kahju hüvitamiseks, milles nõuab lähtudes riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 lepingulise esindaja kulude, so 550 euro hüvitamist ning riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot. 19.06.2019.a jättis Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet esitatud nõude rahuldamata ning selgitas kaebuse esitamise korda. 18.07.2019.a esitas A. O kaebuse kohtuvälise menetleja 19.06.2019.a määrusele väärteoasjas nr 410118012982 ning soovib, et kohus tühistaks kohtuvälise menetleja määruse väärteoasjas nr 410118012982, millega jäeti rahuldamata A. O 07.06.2019.a nõue varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, rahuldada kaebus ja määrata A.Oile varalise kahju hüvitis summas 994,80 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis summas 1500 eurot, kustutada viivitamata väärteoasjade registrist andmed A. O väärteo kohta ja sellega seotud andmed sõiduki Xxx XXX kohta ning kohtukulud jätta kahju hüvitama kohustatud isikut kanda, eelnevalt andes kaebuse esitajale võimaluse esitada menetluskulude nimekirja. Kaebuse esitaja põhjendab, et on rikutud kaebuse esitaja õigust mõistlikule menetlusajale. Mõistlikuks ei saa pidada 8,5 kuu jooksul menetluse läbi viimist. Vastavalt MSVS § 6 vastatakse avaldustele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. MUPO juhataja A T ei olnud vastanud kaebusele alates 10.10.2018.a kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Kaebuse esitaja seisukohalt on tema au ja head nime teotatud kohtuvälise menetleja tegevuse tõttu, sh naabrid on näinud hoiatustrahvi A. Oi sõiduki klaasipuhastite all ja esitati küsimusi, millele tuleks kaebuse esitajale vastata; tingimusel, et samal ajal samas kohas parkisid 5 sõidukit, said hoiatustrahvid ainult 2 sõidukit, üks millest on kaebuse esitaja sõiduk, nähtub ebaseadusliku trahvi väljastamine diskrimineerivaks ja au teatatavaks, mistõttu tundis ta kannatusi; andmed kaebuse esitaja kohta 3 on kantud Tallinna väärteoasjade registrisse ning otsuse väärteoasja lõpetamise kohta jõustumiseni need olid valed ning kohtutäiturile XXX on edastatud vale info A. Oi võlgnevuse kohta "Amet on teavitanud kohtutäitur XXX, et viimane lõpetaks täitemenetluse nr 025/2019/843", kuid ei ole teavitanud, et avaldus täitemenetluse alustamiseks oli vale ja tühine algusest, kuna A.O ei ole ja ei olnud võlgnikuks. Kaebuse esitaja varalise kahju moodustavad 18.07.2019.a seisuga õigusabikulud summas 994,80 eurot, mis olid ettenägematud ja vajalikud, seotud kaebuse esitaja õiguste kaitsmisega trahvinõude vaidlustamisel. Mittevaraline kahju seondub ebamõistliku menetlustähtaja, ebaõige trahviteate koostamise, trahviteates ebaõigete andmete kajastamisega ning linnaasutuse vastu usalduse kaotamisega. A. O nõuab väärikuse alandamise tõttu tekitatud kahju hüvitamist - temaga tekkinud olukord on absoluutselt erandlik ning tema põhiõigusi ja vabadusi rikkuv, kohtuvälise menetleja tegevus oli ebaseaduslik. Ebaseadusliku süüdistamisega alandati A. Oi väärikust ja teotati tema hea nime, mida ei saa lugeda tavaolukorraks. Võttes arvesse, et A. Oil tuli 8,5 kuu jooksul tõendada tema õigust ning kaasata oma õiguste kaitsmiseks lepingulise esindaja, ei saa seda lugeda mõistlikuks menetlusajaks. Kaebuse esitaja sai ebamugavuse tundmise tõttu kahju 6 eurot päeva kohta ajavahemikul 29.08.2018.a kuni 06.05.2019.a, kokku 250 päeva. Seega palub ta välja mõista mittevaralise kahju summas 1500 eurot. Kohtu seisukoht
kohaselt võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist
sätestatud alustel, ulatuses ja korras.
Hüvitistaotluse esitamise kord sõltub nii süüteomenetluse liigist kui ka menetlusetapist. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja lõpetas 06.05.2019.a väärteoasjas menetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja esitas kohtuvälisele menetlejale nõude süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, mille kohtuväline menetleja jättis rahuldamata. Seega tuleb kahju hüvitamise taotlemisel juhinduda
§-st 17.
lg 1 kohaselt, kui kohtuväline menetleja jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri või kohtuvälise menetleja määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas käesoleva seaduse §-s 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju käesoleva seaduse § 7 tähenduses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitatakse kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest. Taotluse tähtaja jooksul lahendamata jätmise korral esitatakse kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast, kui vastavalt Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja O pidanud taotluse lahendama. Kohus, tutvunud kaebuse ja kohtule esitatud materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja taotleb varalise kahju hüvitamist, summas 994,80 eurot, mille moodustavad õigusabikulud ning mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot.
lg 2 sätestab, et kui isiku suhtes lõpetatakse väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punkti 1, 2, 3, 5 või 6 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: 1) tema kinnipidamisega väärteomenetluses; 2) ebamõistliku menetlusajaga. 4
Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Lõike 2 kohaselt vabaneb menetleja vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Esmalt võtab kohus seisukoha varalise kahju nõude osas.
lg 1 kohaselt
või 6 alusel hüvitatakse pangakonto või raha arestimise või äravõtmisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud või äravõetud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Sama piirmäära kohaldatakse juhul, kui tagastatakse rahatrahvi või rahalise või varalise karistusena tasutud või sissenõutud rahasumma. Eelnevalt nimetatud säte on eriregulatsioon varalise kahju hüvitamiseks. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb varalise kahju mõiste ja liikide puhul lähtuda VÕS §-st 128 (vt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f4eb3b6d-fc0b-4cc7-945298dc0db0e448/S%C3%BC%C3%BCteomenetluses%20tekitatud%20kahju%20h%C3%BCvit amise%20seadus). VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja õigust mõistlikule menetlusajale ei ole rikutud. Kohus märgib, et väärteoasja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja ning kohtuväline menetleja on olnud pidevas elektroonilises kirjavahetuses. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebuse esitajale on järjepidevalt selgitatud vaidlustamise korda. Samuti on kohtuväline menetleja teinud erinevaid menetlustoiminguid menetlusdokumente koostades, mistõttu on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja tegevus vaidlusaluses asjas olnud aktiivne ja järjepidev. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuväline menetleja on 20.09.2018.a teinud kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, kus on kaebuse esitajale selgitatud määruse peale kaebuse esitamise õigust VTMS § 76 sätestatud korras. Seejärel on edastanud A. Oi Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile e-kirja, milles ta saadab koopia tekstist, mis ta Transpordiametist oma küsimusele sai. Seejärel on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnik selgitanud järjekordselt, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ei saa enda määrust muuta ning kui kaebuse esitaja määrusega ei nõustu on tal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile VTMS § 76 sätestatud korras. Kaebuse esitaja edastas 10.10.2018.a uuesti Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile e-kirja, milles ta palub, et tema situatsioon lahendataks ja talle antaks teada, kas tema trahv on tühistatud. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnik vastas 19.10.2018.a uuesti kaebuse esitajale, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ei saa enda määrust muuta ning kui kaebuse esitaja määrusega ei nõustu on tal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile VTMS § 76 sätestatud korras. Ka 01.04.2019.a on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnik kaebuse esitajale selgitanud kaebuse esitamise võimalust. Seega on kaebuse esitajale neli korda selgitatud kaebuse esitamise õigust, millele kaebuse esitaja ei ole reageerinud. Arvestades, et kaebuse esitaja ei vaidlustanud 20.09.2018.a määrust, jäi kaebuse esitajale määratud trahv jõusse ning kohtutäitur alustas märtsis 2019.a täitemenetlust. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja soovis 31.03.2019.a kirjaga tähtaegade kulgemise peatamist. 01.04.2019.a peatati A. Oi suhtes algatatud täitemenetlus ning teda informeeriti võimalusest esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile, mida viimane 12.04.2019.a ka tegi. 5 Kohtu hinnangul ei ole mitte mingisugust ebamõistlikku viivitust ajavahemikul 29.08.2018.a (trahviteade) kuni 19.10.2018.a toimunud, kuivõrd kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on olnud pidevas elektroonilises kirjavahetuses, kohtuväline menetleja on koostanud erinevaid menetlusdokumente ja need edastanud kaebuse esitajale. Väheoluline ei ole ka fakt, et kohtuväline menetleja on korduvalt A. Oile selgitanud kaebuse esitamise võimalust kohtuvälise menetleja juhile. Asjaolu, et kuni märtsi lõpuni 2019.a ei ole väärteoasja materjalidest nähtuvalt ühtegi menetlustoimingut tehtud, ning A. Oi suhtes alustati täitemenetlust, on kohtu hinnangul tingitud kaebuse esitaja tegevusetusest, sest kohtuväline menetleja on selgitanud korduvalt, et tal puudub õigus oma lahendi tühistamiseks ning kaebuse esitajal tuleb esitada kohtuvälise menetleja juhile VTMS § 76 sätestatud korras kaebus. Seda kaebuse esitaja ei ole teinud ning kohtule esitatud kaebusest ei nähtu ka selliseid objektiivseid asjaolusid, mis Oid takistanud A. Oil realiseerida oma kaebuseõigus seaduses sätestatud korras. Mis puudutab sealt järgnevat ajavahemikku alates 01.04.2019.a kuni 19.06.2019.a, mil koostati nõude rahuldamata jätmise määrus, toimus kogu menetlus mõistliku aja jooksul. Seega ei ole kohtu hinnangul väärteomenetluse käigus esinenud kohtuvälise menetlejapoolset passiivsust, mis annaks aluse seisukohaks, et kohtuväline menetleja on põhjendamatult viivitanud menetluslike otsuste vastu võtmisega. Muuhulgas märgib kohus, et kaebuse esitaja märgitud varaline kahju, s.o kulud õigusabile on ka tõendamata, sest need on märgitud vaid loeteluna kaebuses, kuid nende tõendamiseks ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi dokumenti. Õigusabiteenuse tasumise korral peab kaebuse esitaja tõendama, mitut tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Kuna ühtegi arvet ega kuludokumenti ei ole kohtule esitatud, siis seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas tasumisele kuuluvad õigusabikulud on mõistliku suurusega. Kaebuses on esitatud taotlus ka mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot ajavahemiku 29.08.2018.a kuni 06.05.2019.a eest, mis seondub ebamõistliku menetlustähtajaga, ebaõige trahviteate koostamise, trahviteates ebaõigete (tõele mittevastavate ja au teotavate) andmete kajastamisega ning linnaasutuse vastu usalduse kaotamisega. Mittevaralise kahju osas märgib kohus, et
sätestab eriregulatsiooni mittevaralise kahju hüvitamiseks.
lg 1 kohaselt
või 6 alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale.
lg 2 kohaselt hüvitatakse
alusel füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et A. Oi osas ei ole põhjendatud alust rääkida
lg 1 kohasest mittevaralise kahju hüvitamisest, sest isikult ei ole süütemenetluse käigus võetud ei vabadust ega rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale, millele on kohus juba eelnevalt oma hinnangu andnud. Nagu eelnevalt mainitud, siis
lg 2 kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamine võimalik mh ka siis, kui süüteomenetluse käigus on füüsilise isiku au või head nime teotatud. Teisi
lg 2 nimetatud mittevaralise kahju hüvitamise aluseid ei ole põhjust käsitleda, sest kohtu hinnangul ei ole esine väärteoasja materjalidest nähtuvalt ühtegi nimetatud alust/rikkumist kaebuse esitaja suhtes. Kohtule esitatud materjalides ei ole tõendeid, mis 6 kinnitaks, et väärteoasja menetlusega seoses O isiku au või head nime teotatud, puuduvad igasugused andmed, et vahejuhtumit O kajastatud näiteks ajakirjanduses. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kaebuse esitaja A. Oi au ja head nime on kaebuse aluseks oleva süüteomenetluse käigus teotatud. Kaebuse esitaja põhiargumendiks, millega väärteomenetluses tema au ning head nime teotatud on, on see, et kaebuse esitaja suhtes üldse väärteomenetlust alustati. Kaebuse esitaja on märkinud, et tema väärikust alandati, tekkinud olukord on erandlik, põhiõigusi ja vabadusi rikkuv ning kohtuvälise menetleja tegevus oli ebaseaduslik. Seejuures on tema au ja head nime teotatud sellega, et naabrid on näinud hoiatustrahvi autol ning talle on esitatud küsimusi; ebaseaduslik trahvi väljastamine on diskrimineeriv, au teotav; tema andmed on kantud Tallinna väärteoasjade registrisse ja need olid algselt valed ning tema suhtes algatati täitemenetlus. Seoses kaebuse esitaja suhtes väärteomenetluse alustamisega selgitab kohus kaebuse esitajale, et VTMS § 31 sätestab, et väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Seega on kohtuvälisel menetlejal kohustus oma pädevuse piires igal juhul väärteo tunnuste ilmnemisel alustada ja toimetada väärteomenetlust sõltumata mistahes isiku või riigiasutuse arvamusest. Väärteomenetluse alustamine ei ole kohtulikult vaidlustatav. Antud juhul ongi kohtuväline menetleja täitnud oma seadusest tulenevat kohustust alustada väärteomenetlust igal juhul, kui ilmnevad väärteo tunnused ning ei ole oma tegevusega mingilgi viisil kaebuse esitaja au ning head nime teotanud. Seega pelgalt asjaolu, et A. Oi suhtes alustati väärteomenetlust, milline lõppes lõpuks kohtuvälise menetleja määruse alusel väärteomenetluse lõpetamisega, kuna teos puudusid väärteotunnused (VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel), ei anna alust rääkida kaebuse esitaja au ja hea nime teotamisest väärteomenetluse läbiviimise käigus. Isikul ei teki kahjuhüvitamise nõudeõigust pelgalt tulenevalt selles, et tema suhtes toimetati lõpuks õigeksmõistmisega päädinud väärteomenetlust. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, märgitut ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei tugineta ka süüteo korduvuse arvestamisel ega ka muude süütegude eest ette nähtud karistuste kohaldamistel. Mis puudutab asjaolu, et kaebuse esitaja andmed on kantud Tallinna väärteoasjade registrisse, siis siin leiab kohus, et Tallinna väärteoasjade registri põhimääruse § 2 kohaselt Tallinna väärteoasjade registri pidamise eesmärk on koondada ühte andmekogusse terviklik informatsioon linnavalitsuse nimel menetletud väärteoasjade kohta ning tagada väärtegude menetlemiseks infotehnoloogiline vahend, mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Määruse 2. jaos on märgitud, millised andmed kantakse registrisse. Sama määruse § 34 lg 1 kohaselt on registrisse kantud andmed ametialaseks kasutamiseks ning neil ei ole õiguslikku tähendust. Andmed ei ole avalikuks kasutamiseks. Eelnev tähendab, et kaebuse esitaja andmed registris ei ole avalikud, need on mõeldud ainult ametialaseks kasutamiseks ning andmed nimetatud registrisse kantakse ka juhul, kui isikute suhtes on väärteomenetlus lõpetatud. Täiendavalt märgib kohus, et kaebuse esitaja poolt kaebuse esitamisega kohtusse, on kaebuse esitaja andmed kantud ka kohtute infosüsteemi, mis samamoodi on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning register on piiratud juurdepääsuga. Seega ei ole kaebuse esitaja andmete kandmine Tallinna väärteoasjade registrisse mitte kuidagi kaebuse esitaja au ja head nime teotav, kuna andmete kandmine sinna registrisse on kohustuslik ning registris olevad andmed 7 on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ja ei ole nähtavad kolmandatele osapooltele. Lisaks ei ole registrisse kantud andmetel õiguslikku tähendust. Kõike eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et kaebuse esitaja au ega head nime ei ole antud süüteomenetluse käigus mingilgi viisil teotatud ning puudub alus
alusel süüteomenetluse käigus mittevaralise kahju hüvitamiseks
lg 2 alusel.
lg 3 kohaselt võib maakohus määrusega: 1) jätta kaebuse rahuldamata; 2) rahuldada kaebuse osaliselt ja määrata isikule hüvitise osas, milles kaebus rahuldati; 3) rahuldada kaebuse ja määrata hüvitise vastavalt taotlusele; 4) tühistada prokuratuuri määruse, millega jäeti taotlus rahuldamata. Eeltoodus tulenevalt ning juhindudes
lg 3 p 1 jätab kohus rahuldamata A Oi volitatud esindaja poolt esitatud kaebuse Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 19.06.2019.a nõude rahuldamata jätmise määrusele väärteoasjas nr 410118012982 ning A Oi kasuks süüteomenetlusega tekitatud varalise kahju, summas 994,80 eurot, ja mittevaralise kahju, summas 1500 eurot, hüvitamise nõudes. Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 19.06.2018.a nõude rahuldamata jätmise määrus väärteoasjas nr 410118012982 tuleb jätta muutmata. Kohus juhindus
/allkirjastatud digitaalselt/ Aulike Salo kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.