lg.2 p.2 järgi, Janek Gingel-Käär süüdistus
lg.2 p.2 järgi, Eigo Grüner süüdistus
Jako Orav- isikukood 37806176011; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel- eesti keel, haridus: põhiharidus; töökoht: ilma kindla töökohata; varem kriminaalkorras karistatud 1)Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.04.2017 otsusega
Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 10.08.2016 otsusega
lg.2 p.5,9, § 424 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta 3 kuud 25 päeva, katseaeg 2 aastat; 1 Kaitsja Kaitsja Kaitsja Kohtuistungi aeg Tõkend - vahistamine alates 07.06.
, § 4231, § 121 lg.2 p.2 järgi vangistusega 2 aastat, millest 2 kuud kandmisele koheselt ja vangistus 1 aasta 10 kuud jäi täitmisele pööramata, katseaeg 3 aastat; Tõkend- käesolevas asjas ei ole kohaldatud; vahistatud kriminaalasja nr. 18278000886 kohtueelses menetluses 05.11.2018, viibib Tartu Vanglas. Vandeadvokaat Andres Veski, Advokaadibüroo Sirje Must;
lg.2 p.2 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust.
lg.2 alusel suurendada Jako Oravale mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.04.2017.a. otsusega kriminaalasjas nr . 1-17-2770 mõistetud karistuse ärakandmata osa 382 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 382 päeva ehk 1 aasta 17 päeva vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse kogumis 7 (seitse) aastat 17 päeva vangistust.
lg.1 alusel arvata Jako Orava karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.06.2018.a. Tühistada Jako Oravale suhtlemispiirangud. määrusega 11.06.2018 KrMS § 1431 alusel kohaldatud 2 2. Süüdi tunnistada Janek Gingel- Käär
lg.2 p.2 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.
lg.1, § 65 lg.1, lg.3 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19.04.2018.a otsusega kriminaalasjas nr . 1-18-3146 mõistetud karistuse ärakandmata osaga 1 aasta 10 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust. Janek Gingel-Kääri karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. 3. Süüdi tunnistada Eigo Grüner
lg.1- § 25 lg.2 järgi (19.12.2017 episood) ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. 4. Mõista Eigo Grüner
5. Kohaldada Eigo Grüneri suhtes
lg.1, lg.3 sätteid ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Eigo Grüner temale määratud katseaja 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 5.2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5.5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.6. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg.2 p.21 alusel kohustada Eigo Grünerit temale määratud katseaja kestel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Määrata Eigo Grüner katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Kriminaalmenetluse kulud: Jako Orava menetluskulud on: 1) sundraha 1350 eurot; 2)ekspertiisikulud 1848 eurot; 3)süüdistatava kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstav riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 1790,88 eurot; Kokku on Jako Orava riigi tuludesse tasutavad menetluskulud 4988,88 eurot. 3 Janek Gingel-Kääri menetluskulud on: 1) sundraha 1350 eurot; 2)süüdistatava kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstav riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 2151,36 eurot; Kokku on Janek Gingel-Kääri riigi tuludesse tasutavad menetluskulud 3501,36 eurot. Eigo Grüneri menetluskulud on: 1) sundraha 1350 eurot; 2)ekspertiisikulud 35 eurot; 3)süüdistatava kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstav riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 2032,80 eurot; Kokku on Eigo Grüneri riigi tuludesse tasutavad menetluskulud 3417,80 eurot. KrMS § 180 lg.1 alusel määrata Jako Orava riigi tuludesse hüvitatavaks menetluskulude summaks 4988,88 eurot ja mõista Jako Oravalt välja 4988,88 eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. KrMS § 180 lg.1 alusel määrata Janek Gingel-Kääri riigi tuludesse hüvitatavaks menetluskulude summaks 3501,36 eurot ja mõista Janek Gingel-Käärilt välja 3501,36 eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. KrMS § 180 lg.1, § 181 lg.1 alusel määrata Eigo Grüneri riigi tuludesse hüvitatavaks menetluskulude summaks 2401,40 eurot ja mõista Eigo Grünerilt välja 2401,40 eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. Pool Eigo Grüneri riigi õigusabi tasust ja kuludest ehk summa 1016,40 eurot jääb riigi kanda. Menetluskulud riigi tuludesse tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või nr EE401700017002872300 (Nordea Pank). Koos kohtuotsusega antakse süüdistatavatele kätte eraldi dokument makserekvisiitidega menetluskulude tasumiseks riigi tuludesse. Riigi tuludesse menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole riigi tuludesse täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Asitõendid 1)Jako Oravale kuuluv mobiiltelefon Huawei, mis asub Viljandi politseijaoskonnas - KrMS § 126 lg.3 p.2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule. 2)Jako Oravalt kinnipidamisel ära võetud narkootilise aine manustamise toru (pakend nr. 1A) ja Jako Orava elukohast ära võetud esemed: 103 minigripkotti (pakend nr . 1), spaatel (pakend nr . 2), kaks süstalt (pakend nr . 3), üks süstal (pakend nr . 6), 21 süstalt (pakend nr . 7), 18 süstalt (pakend nr . 9), üks süstal (pakend nr . 10), kaks minigripkotti (akend nr . 11), musta värvi karp, milles 2 vatitikku, süstal ja paber (pakend nr . 12), prillikarp, milles tulemasin, kolm plastiktoru ja kaks metallist segamisvahendit (pakend nr. 15), neli huulikut (pakend nr . 17), 4 üks süstal (pakend n r. 19), mis asuvad menetleja (kohus) valduses -
MS § 126 lg.3 p.4 alusel hävitada. 3)ekspertiisiaktiga n r. 18E-AN0766 tagastatud pakendid (ühes pakendis), milles ekspertiisi saadetud digitaalkaal, fooliumitükid, katkine minigripkott, minigripkotid, minigripkoti osa ja vatitükid, mis asuvad kohtu valduses-
MS § 126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 4) 2 DVD plaati jälitustoimingu käigus kogutud teabega, mis asuvad kriminaalasja toimikus (IIkd tl.260) – kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg. 3 p.1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde. 5)2 CD plaati sideettevõtjalt saadud andmetega, mis asuvad kriminaalasja toimikus (I kd tl.101, 102)- kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg.3 p.1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde. 6) uuringuaktiga 17U-AN0533 tagastatud pakendid, mis asuvad kriminaalasja toimikus – kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg.3 p.1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde. 7)Jako Oravalt ära võetud aine- pulber (pakend 3-1) ja aine (pakend 9), mis asub ekspertiisiasutuses EKEI,
MS § 126 lg.3 p.1 alusel EKEI valdusesse (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg.3). Jako Oravalt on võetud ja kantud riiklikku DNA –registrisse sõrmejäljed ja DNA- proov (alus: KrMS § 991 lg.4). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 13.veebruaril 2019.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 24.09.2018.a. saabus kohtule menetlemiseks üldmenetluses Jako Orava süüasi
lg.2 p.2 järgi, Janek Gingel-Kääri süüasi
lg.2 p.2 järgi, Eigo Grüneri süüasi
§. 184 lg.2 p.1,2 järgi ja Märt Sammuli süüasi
Võttes aluseks Märt Sammuli kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra taotluse ja ringkonnaprokurör Marja- Liina Talimaa taotluse, eraldas kohus määrusega 26.10.2018 Märt Sammuli süüdistuse menetlemiseks teises kriminaalasjas kokkuleppemenetluses. Kohus arutas üldmenetluses esitatud järgmist süüdistust: Jako Oravat (Orav) kahtlustatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult jätkuva kuriteona ajavahemikul veebruar 2018 kuni aprill 2018 Tallinnas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses, so vähemalt 73 grammi narkootilist ainet amfetamiin, mille toimetas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning andis mõne aja pärast sellest erinevatel aegadel, kohtades ja kogustes turustamise eesmärgil edasi xxxxxxxxxxxxxxxxx järgnevalt: 5 − 20.02.2018 andis Viljandi linnas vähemalt 11 grammi narkootilist ainet amfetamiin xxxxxxxxxxxxxxxxxx − 22.02.2018 kella 22.11 paiku andis Viljandi linnas Männimäel vähemalt 2 grammi narkootilist ainet amfetamiin xxxxxxxxxxxxxxxxx; −26.02.2018 kella 10 paiku andis Viljandi linnas Männimäel eeluurimisel täpselt tuvastamata koguse narkootilist ainet amfetamiin xxxxxxxxxxxxxxxxxxx -02.03.2018 kella 14.47 paiku andis Viljandi linnas Paalalinnas vähemalt 5 grammi narkootilist ainet amfetamiin xxxxxxxxxxxxxxxxxxx −07.03.2018 hommikusel ajal andis Viljandi linnas eeluurimisel täpselt tuvastamata koguses narkootilist ainet amfetamiin xxxxxxxxxxxxxxxxx; − 08.03.2018 kella 13 paiku andis Viljandi linnas vähemalt 10 grammi narkootilist ainet amfetamiin xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx − 12.03.2018 kella 23.00 paiku andis Viljandi linnas vähemalt 20 grammi narkootilist ainet amfetamiin xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx − 13.03.2018 õhtusel ajal andis Viljandi linnas eeluurimisel täpselt tuvastamata koguses narkootilist ainet amfetamiin xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx − 17.03.2018 kella 23 paiku andis Viljandi linnas vähemalt 10 grammi narkootilist ainet amfetamiin xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx − 30.03.2018 kella 01.00 paiku andis Viljandi linnas vähemalt 10 grammi ja kella 21 paiku vähemalt 2 grammi narkootilist ainet amfetamiin xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx − 21.04.2018 andis Viljandi linnas vähemalt 2 grammi narkootilist ainet amfetamiin xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx − 22.04.2018 kella 14 paiku andis Viljandi linnas Männimäel vähemalt 3 grammi narkootilist ainet amfetamiin xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Samuti süüdistatakse Jako Oravat selles, et tema omandas ebaseaduslikult 2018 juunis eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohast ja isikult suures koguses, so 0,045 grammi ehk 45 mg pruuni ainet, mis sisaldas narkootilist ainet fentanüüli ja atsetüülfentanüüli ning toimetas selle Viljandi linna ja hoidis enda käes kuni 07.06.2018, mil see politsei poolt tema kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja ja fentanüül II nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul loetakse suureks koguseks 1,3 g ja fentanüüli puhul 1,3 mg. Seega pani Jako Orav toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud korduvalt. Janek Gingel-Kääri (Gingel-Käär) süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, omandas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiin, mille toimetas Viljandi linna ja andis sellest vähemalt 6 grammi 24.02.2018 kella 04.00 paiku 6 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turustamise eesmärgil edasi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes müüs saadud aine edasi erinevatele isikutele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul loetakse suureks koguseks 1,3 g. Seega pani Janek Gingel-Käär toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud korduvalt. Eigo Grünerit (Grüner) süüdistatakse selles, et tema tellis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 19.12.2017 suures koguses narkootilise aine omandamise eesmärgil internetikeskkonna vahendusel Saksamaalt, Eesti Posti teenust kasutades ebaseaduslikult narkootilist ainet. Postisaadetis sisaldas turvaümbrikus kahte kilepakendit pulbriga. esimese kilepakendis oli valge pulbriline aine massiga 26,4 g koos pakendiga ja teises kilepakendis valge pulbriline aine massiga 1,9 g koos pakendiga. Postisaadetis saabus Eestisse 19.12.2017 ning oli adresseeritud Eigo Gräneri nimele, saaja aadressina oli märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Maksu- ja Tolliamet pidas 19.12.2017 Eigo Grüneri poolt tellitud postisaadetise kinni. Uuringuaktist nr 17U-AN0533 nähtub, et nimetatud pulber massiga 18.90 g sisaldas 16 % amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldub pulbris 2,21 g amfetamiini ja valge pulber massiga 0.45 g, mis sisaldab 92% alprosalaami, seega sisaldub pulbris 0,41 g alprosalaami. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alprosalaam kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete IV nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alates 13.05.2016 jõustunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Eigo Grünerit süüdistatakse veel selles, et tema isikute grupis koos xxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx organiseeris välismaalt postisaadetise Eestisse, milles oli kokku kuus 100 grammist pudelit kokku 600 grammi narkootilise ainega gammabutüroloktoon (GBL), mis saabus 07.03.2018 xxxxxxxxxmaakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx postkontorisse, kus 7 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs postisaadetise välja ning andis edasi xxxxxxxxxxxxxx, kes toimetas narkootilise aine edasi Eigo Grünerile. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammabutüroloktoon (GBL) kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemaltkümnele isikule, GBL puhul piisab kümnele isikule joobe tekitamiseks keskmiselt 16 grammist. Seega pani Eigo Grüner toime
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses isikute grupis ja korduvalt. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas anti Jako Orav, Janek Gingel-Käär, Eigo Grüner ja Märt Sammul kohtu alla määrusega 05.10.2018 neile esitatud süüdistuses kriminaalasjas nr 118-
lg.2 p.2 järgi ja Eigo Grüner temale esitatud süüdistuses 19.12.2017.a episoodis
07.03.2018.a kuupäevaga episoodis tuleb Eigo Grüner õigeks mõista, kuna tema süü ei ole tõendamist leidnud. Jako Orava vastu esitatud süüdistus 1.episood suures koguses narkootilise aine omandamine ja toimetamine Viljandisse ja edasi andmine Jaana Kivistikule ajavahemikul veebruar 2018 kuni aprill 2018 on tõendamist leidnud järgmiste kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega. 8 1.1.asitõendi vaatlusprotokoll (tl.137-144 Ikd) koos fotodega, vaadeldud Jako Orava mobiiltelefoni, milles SIM kaart numbriga xxxxxxxxxxsalvestatud kontaktid ja telefonis salvestatud vestlused, s.h. näiteks salvestatud vestlus kontaktiga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 1.2.sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (tl.97-100 Ikd) perioodi kohta 01.01.2018 kuni 28.02.2018 nähtub muuhulgas, et 17.02.2018 on Jako Orav Viljandis, liigub siis rongiga Tallinnasse, kella 17:22 rongiga Tallinnast tagasi Viljandisse, 17., 18., 19.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud korduvalt. Janek Gingel- Kääri vastu esitatud süüdistus Janek Gingel –Kääri süü temale esitatud süüdistuses – narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, et ta omandas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiin, mille toimetas Viljandi linna ja andis sellest vähemalt 6 grammi 24.02.2018 kella 04.00 paiku xxxxxxxxxxxxx juures turustamise eesmärgil edasi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes müüs saadud aine edasi erinevatele isikutele, on tõendatud järgmiste kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega: 15 1)Janek Gingel-Kääri ütlustega kohtuistungil 07.01.2019, milles süüdistatav kirjeldab elamist xxxxxxxxxxxx naabermajas, sagedast omavahelist suhtlemist, narkootilise aine saamist xxxxxxxxxxxxxx (kui küsid kelleltki kust saada, siis öeldakse, et temalt saab). Janek GingelKäär andis ütlusi selle kohta, et ka xxxxxxxxxxx küsis temalt ainet ja ta andis xxxxxxxxxxxxxx C-vitamiini ehk askorbiinhapet või glükoosi. Ta purustas glükoositabletid eelnevalt ära ja pakendas hõbepaberisse, andis need läbi akna xxxxxxxxxxxxxe ära. Ta tegi nii xxxxxxxxxxxxxx varem saadud ainega tasaarvestuse, kuid tegelikult pettis xxxxxxxxxxxx. Janek Gingel- Käär annab ütlusi, et ta arvab, et xxxxxxxxxxx tarvitas selle aine ise ära, edasi ei andnud. Pärast seda, kui ta oli xxxxxxxxxxxxxe pettusena glükoosi andnud, hakkasid nad vähem suhtlema, ilmselt sai xxxxxxxxxxx aru, et teda on petetud. 2) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega 30.10.2018 (tl.57-63 IIIkd), millega on xxxxxxxxxxxxsüüdi tunnistatud muuhulgas selles, et tema omandas 24.02.2018 kella 4 paiku Janek Gingel- Käärilt suure koguse, s.o. vähemalt 6 grammi narkootilist ainet amfetamiin, mille müüs 1-grammiste koguste kaupa edasi erinevatele isikutele. 3)xxxxxxxxxxx kohtuistungil KrMS § 2871 lg.5 alusel keeldus ütluste andmisest, mistõttu prokurör taotles võtta vastu tunnistaja ütlused kohtueelses menetluses KrMS § 291 lg.1 p.2, lg.3, § 296 lg.1 alusel. Vastuväiteid taotlusele ei esitatud, kohus rahuldas taotluse. Prokurör avaldas ettelugemise teel xxxxxxxxxxxx 19.06.2018 kahtlustatavana antud ütlused (tl. 42-28, 49-54 IIIkd), milles xxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et ta on saanud sel aastal müügiks amfetamiini Janek Gingel-Käärilt, kes palus aidata seda edasi müüa. Tahtis 1 grammi eest 25 eurot. Raha andis xxxxxxxxxxx Janek Gingel- Käärile ära siis kui mingi kogus oli müüdud. xxxxxxxxxxx andis ütlusi, et hiljem keegi ostjatest ütles, et pakendis oli vähem kui 1 gramm sees. Pärast xxxxxxxxxxxx kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist KrMS § 291 lg.1 p.2, lg.3 korras nõustus xxxxxxxxxxxxvastama Janek Gingel-Kääri kaitsja küsimustele. Vastates kaitsja küsimustele kinnitas xxxxxxxxxxx avaldatud ütluste sisu õigsust, s.h. seda, et Janek Gingel-Kääri käest on ta saanud narkootilist ainet ühe korra, teistele edasi andmiseks. Janek Gingel-Käär kohtuistungil avaldas vastuseks prokuröri küsimusele, et xxxxxxxxxxx on öelnud, et ta teeb kõik, et vangi mitte minna, seetõttu on xxxxxxxxxxx rääkinud ülekuulamisel mida tahes. Tema ütlusi ei saa arvestada. Kohus leiab, et xxxxxxxxxxxxxütluste avaldamine kohtuistungil on kooskõlas KrMS § 71 lg.2 p.2, § 2871 lg.5, § 291 lg.1 p.2, lg.3 p.1-3 sätetega ja tagab kaastäideviijana juba süüdi mõistetud tunnistajale temale kuuluva vaikimisõiguse tegeliku sisu. Vaatamata asjaolule, et xxxxxxxxxxxxon juba süüdi tunnistatud, on tal jätkuvalt õigus kasutada ütluste andmisest keeldumise õigust seoses tema poolt toime pandud teoga ja selline õigus on talle tagatud KrMS § 2871 lg.5 järgi ka siis, kui ta esineb tunnistajana. Samas on tal õigus ka ütlusi anda kui ta otsustab seda teha (KrMS § 34 lg.1 p.1). Seetõttu ei ole vastuoluline ega ebaseaduslik olukord, kus xxxxxxxxxxxxotsustas küsimustele vastata pärast tema ütluste avaldamist. KrMS § 2871 lg.5 järgi isikut, kes on kaastäideviijana… samas kuriteos süüdi mõistetud, ei hoiatata kriminaalkaristuse eest. Sellega on realiseeritud ka vastaspoolele ehk Janek Gingel- Kääri kaitsjale küllaldane võimalus esitada tunnistaja ütlustele vastuväiteid ja täita sellega KrMS § 291 lg.3 p.3 nõue. xxxxxxxxxxxx kohtueelses menetluses 19.06.2018 antud ütlustega on tõendatud, et 24.02.2018 ta sai Janek Gingel- Käärilt ühel korral amfetamiini valmis pakenditena, mille teistele edasi andis. Selliste ütluste usaldusväärsust oli võimalik kontrollida täiendavate küsimuste esitamisega, ütlused on kooskõlas muude tõenditega ja kohus hindab xxxxxxxxxxxx ütlused usaldusväärseks, millega on võimalik arvestada. 16 4)Asitõendi vaatlusprotokollist (tl.230-231 Ikd) nähtub, et xxxxxxxxxxxx mobiiltelefonis on SIM kaart numbrile xxxxxxxx, telefoni kontaktides (tl.232-239 Ikd) on salvestatud hulgaliselt telefoninumbreid, s.h. Janek Gingel-Kääri oma nime allxxxxxxxxxxxxka +372xxxxxxxxx(tl.234 Ikd). 5)Jälitustoimingute protokollidest (tl.6-7 IIkd), mida kohtuliku uurimise käigus avaldati, selgub järgmine: - et 23.02.2018 kell 17:39 ja 23:47 saadab xxxxxxxxxxd kahele isikule sõnumi „Ei saa aidata“. -24.02.2018 kell 04.03 helistab Janek-Gingel Käär xxxxxxxxxxxxle, seejärel tuleb Janek Gingel- Käär xxxxxxxxxxxxxkorteriukse taha. -24.02.2018 kell 04.38 saadab xxxxxxxxxxx ühele küsijatest (xxxxx), kellele ta enne saatis sõnumi „Ei saa aidata“ sõnumi tekstiga „Saan aidata“. -24.02.2018 kell 04.48 teatab xxxxxxxxxxd veel ühele isikule (xxxxxxxxxxx) „Saan aidata“. -24.02.2018 kell 04.42 teatab xxxxxxxxxxx isikule, et talle toodi kuus viina. Hind kaks null. On OK viin. -24.02.2018 kell 05.58 saadab xxxxxxxxxxx sõnumi Janek Gingel-Käärile etteheitega saadud aine koguste kohta – kaal väiksem. Saadud aine kvaliteet teemaks ei ole. Janek Gingel-Käär vastab sõnumiga: kui ei sobi, ma leian, kes on sellega nõus. -24.02.2018 kell 12.36 kiidab xxxxxxxxxxxx Janek Gingel –Käärilt saadud aine kvaliteeti xxxxxxxxxxxxxxxxx. -24.02.2018 kell 08:52 helistab ja 15:59 saadab sõnumi xxxxxxxxxxx Janek Gingel-Käärile, et Janek Gingel-Käär tuleks ja tooks ühe viina, kohe on soovija kohal. 24.02.2018 kell 09:25 helistab xxxxxxxxxxx Janek Gingel-Käärile, et soovija käis ära, ta saab raha ära anda; helistamisel kell 16:01 ütleb Janek Gingel-Käär xxxxxxxxxxxxxx, et see on viimane viin. Kell 18:58 saadabxxxxxxxxxxxx Janek Gingel-Käärile sõnumi: Unustasin su ära, raha ammu ootab sind. Seega: jälitustoimingute protokollides kirjas olevast infovahetusest xxxxxxxxxxxx ja teiste isikute vahel nähtub, et 23.02.2018 ei saa xxxxxxxxxxx anda küsijatele soovitud ainet (Ei saa aidata). Seejärel pärast Janek Gingel-Kääri telefonikõnet ja tema saabumist xxxxxxxxxxxx korteriukse taha teatab xxxxxxxxxxxxsoovijatele võimalusest saada ainet (Saan aidata), talle toodi kuus viina, hind 20, kvaliteet OK. Kohus märgib, et xxxxxxxxxxxxon 30.10.2018 kohtuotsusega süüdi tunnistatud narkootilise aine edasiandmises suurele hulgale erinevatele isikutele. Kohtulike tõendite uurimise käigus uuritud jälitustoimingute protokollidest nähtub, et xxxxxxxxxxx on isik, kelle poole pöörduti pidevalt paljude erinevate isikute poolt sooviga saada temalt narkootilist ainet. Sama kinnitas ka Janek Gingel-Käär (kui küsid kelleltki, kust saab, siis öeldi, et temalt saab). See tähendab, et xxxxxxxxxxx oli paljudele narkootilise aine soovijatele teada kui kindel ja usaldusväärne narkootilise aine hankija. Uuritud tõendid kinnitavad samas, et xxxxxxxxxxxx kontrollib hoolikalt saadava ja edasimüüdava aine kogust ja kvaliteeti. 24.02.2018 kell 06.03 ja kell 07.34 (jälitustoimingute protokollid tl. 7 kd.II) küsib xxxxxxxxxxxx Janek Gingel- Käärilt veel kaks kogust just enda jaoks. Nende tõendite alusel kogumis on kohus veendumusel, et Janek Gingel –Käär andis xxxxxxxxxxxxxx edasi 6 pakendit ehk 6 grammi amfetamiini (mille kohta kasutati omavahelises kõnepruugis sõna „viin“), mis vastas sellele narkootilisele ainele esitatavale kvaliteedinõudele. Janek Gingel- Kääri ütlused, et ta andis xxxxxxxxxxxxxx purustatud glükoosi, on ümber lükatud muude tõenditega. Kohus märgib xxxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsuse kohta, et kahtlustatavana ülekuulamisel 19.06.2018 annab ta ütlusi, et Janek Gingel-Käärilt saadud pakendid pidid väidetavalt olema 1-grammised, kuid keegi ostjatest mainis, et tegelikult oli pakendites vähem kui 1 gramm sees. 17 Jälitustoimingute protokollidest (tl.7 IIkd 24.02.2018 kell 05.58 sõnum xxxxxxxxxxxxxx Janek Gingel-Käärile: kaalusin huvi pärast ära- kas sa teed nalja vä? 2tk -0,6 millegagi, 2tk-0,7 millegagi, 2tk- 0,8, ma ei lähe sellist nalja tegema) nähtub, et tegelikult on xxxxxxxxxxxx 24.02.2018 saadud pakendid üle kaalunud ja Janek-Gingel Käärile teada andnud, et kogused on väiksemad. See tähendab, et 19.06.2018 kahtlustatavana ülekuulamisel on xxxxxxxxxxx rääkinud tegelikult aset leidnust- et tegelikult olid pakendid lubatust väiksemad ja xxxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi: NPALS) § 3 lg.1 sätestab: Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg.3 järgi Suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr . 73 lisa I Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete I nimekirja. Kohtutoksikoloogia ekspert xxxxxxxxxxxxxxx on saatnud vastusena teabenõudele tabeli, milles märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused (tl.164-167 Ikd). Sellest nähtub, et amfetamiini keskmine kogus kümnele inimesele on 1,3 grammi. Janek Gingel-Käär on isik, kes on varem toime pannud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise-ta on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.08.2012.a. otsusega
lg.2 p.1,2 § 188 lg.2 p.2 ja § 184 lg.2 p.2 järgi ja mõistetud karistus (tl.214-222 Ikd). Janek Gingel- Kääri tegevus 24.02.2018 kella 04 paiku öösel kui ta andis suures koguses narkootilist ainet edasi xxxxxxxxxxxxxx on narkootilise aine käitlemine NPALS § 2 p.3 tähenduses. Seega pani Janek Gingel-Käär toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud korduvalt. Janek Gingel-Käär on süüteo toime pannud kavatsetult- andis narkootilist ainet edasi xxxxxxxxxxxxxx nende omavahelise kokkuleppe kohaselt, minnes selleks oma elukohast xxxxxxxxxxxx elukohta, seejuures teades, et xxxxxxxxxxx võtab narkootilise aine vastu edasimüümiseks teistele isikutele. Puutuvalt kriminaalasjas tõenditena kasutatavatesse jälitustoimingute protokollidesse märgib kohus järgmist. Kohus tegi prokurörile ettepaneku esitada kriminaalasja materjali juurde võtmiseks jälitustoimingute aluseks olnud kohtu määrused, millega on antud luba jälitustoimingute teostamiseks, või põhjendada, miks neid lubasid kriminaalasja toimikusse võtta ei saa. Prokurör kohtuistungil 07.01.2019 ei pidanud võimalikuks lisada kriminaalasja toimikusse jälitustoimingute lubasid, põhjendades seda asjaoluga, et jälitustoimingute aluseks olevad kohtuload sisaldavad muuhulgas teabe kogumisel kasutatud meetodeid, mida menetluses avaldada ei saa. Kohus kontrollis jälitustoimingute aluseks olevate kohtu lubade andmist ja tutvus jälitustoimikuga nr. 1826000015. Lubasid jälitustoiminguteks on taotletud kriminaalasja nr . 17284000387 menetluses, kriminaalmenetlus on alustatud
MS § 1262 lg.1 p.4. Seega on 18 jälitustoiminguteks luba taotletud alusel, et on tekkinud vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta.
lg.2 p.1, mille alusel on kriminaalmenetlus alustatud ja milles teabe kogumiseks on jälitustoimingu luba taotletud, on nimetatud KrMS § 1262 lg.2, seega on tegemist kuriteoga, mille menetluses on jälitustoimingud sel alusel lubatud. Jälitustoimikus on ja kohtule on loa taotlemisel esitatud seni kogutud andmete kokkuvõte seisuga 12.02.
lg.1 -§ 25 lg.2 järgi kui narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse. Postisaadetises olev pulber massiga 18,80 grammi sisaldas 2,21 grammi amfetamiini ja pulber massiga 0,45 grammi sisaldas 0,41 grammi alprosalaami, s.o. narkootilist ainet suures koguses, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Eigo Grüneri tegutsemine suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisena on tõendatud järgmiste kohtumenetluses uuritud tõenditega: 1)27.12.2017 koostatud läbivaatuse akt (tl.154-155 Ikd) selle kohta, et 19.12.2017 avati Posti piiripunktis postisaadetis kirja- ja tolliteenuse osakonnas postitöötaja poolt selle sisu kontrolliks. Saadetis pakendatud turvaümbrikusse, millel saaja andmed „Eigo Gräner, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“, saatja andmed puuduvad. Postisaadetises kaks läbipaistvat vaakumpakendit. Ühes neist valge niiske aine kaaluga 26,4 grammi koos pakendiga, teises pakendis valge niiske aine kaaluga 1,9 grammi koos pakendiga. Saadetise päritolu Saksamaa, sihtriik Eesti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 4 alusel suunatud täiendavale kontrollimisele. Läbivaatuse akti juures fototabelid (tl.156-160 Ikd), millel näha turvaümbrikus pakend adressaadi nimega Eigo Gräner xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Estonia. Postisaadetise sisus näha kaks kilepakendit valge ainega. 2)28.12.2017 on Maksu- ja Tolliamet küsinud ekspertarvamust Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt (tl.168-169 Ikd) valgele niiskele ainele kahes pakendis, mis saabunud postisaadetisega Saksamaalt uuringuülesandega määrata aine kogus, kvalitatiivne koostis ja kvantitatiivne koostis. 3)Uuringuakt nr. 17U-AN0533 29.01.2018 (tl.161-162 Ikd), milles Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxon kirjeldanud läbiviidud uuringut, selle metoodikaid ja jõudnud tulemusena arvamusele, et ühes kinnijoodetud kilepakendis olev valkjas pulber massiga 18,80 grammi sisaldab 2,21 grammi amfetamiini; teises kinnijoodetud kilepakendis olev valge pulber massiga 0,45 grammi sisaldab 0,41 grammi alprasolaami. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja alprasolaam kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. Ekspert on tagastanud uuringuaktiga ühes pakis pakendid (tl. 163 Ikd). 4)Kohtutoksikoloogia ekspert xxxxxxxxxxxxxxxxon saatnud vastusena teabenõudele tabeli, milles märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused (tl.164-167 Ikd). Sellest nähtub, et alprasolaami keskmine kogus kümnele inimesele on 23 mg, amfetamiini keskmine kogus kümnele inimesele on 1,3 grammi. 5)Eigo Grüner avaldas tema kahtlustatavana ülekuulamisel 09.04.2018 Maksu- ja Tolliametis (tl.83-85 IIIkd), et tema elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sama ka kohtuistungil 19.12.2018 (tl.32 pöördel IIIkd). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi: NPALS) § 3 lg.1 sätestab: Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg.3 järgi Suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr . 73 lisa I Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete I nimekirja. Alprosalaam kuulub sotsiaalministri 20 18.05.2005.a. määruse nr . 73 lisa I Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete IV nimekirja. Need uuritud tõendid tõendavad seega, et Saksamaalt saabus Eigo Grüneri aadressile Eestisse Viljandisse postipakk, milles kahes eraldi pakendis suures koguses- koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele- amfetamiini (saabus 2,21 grammi, 10 inimesele piisab 1,3 grammist) ja alprosalaami (saabus 0,41 grammi, kümnele inimesele piisab 23 milligrammist). 6)xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx trepikoja välisuks on lukus, postkastid trepikojas sees seinal, korteri nr . xx postkast on lukustatud (vaatlusprotokoll tl.170-171 Ikd), vaatlus teostatud 04.04.2018. Nendest tõenditest järeldub, et Eigo Grüneri aadressile saabunud postisaadetis oli määratud jõudma Eigo Grüneri tegelikku elukohta xxxxxxxis. Postisaadetis on tavakirja mõõtmetega (tl.156, 163 Ikd) ja mahub seega korteri nr.xx postkasti. Postisaadetised toimetab saaja postkasti postiteenuse osutaja. Postiseaduse § 3 eristab postiteenuse kasutajatena saatjat ja saajat, § 2 lg.3 järgi postisaadetis loetakse adresseerituks, kui see kannab postisaadetise saaja nime ja postiaadressi…; § 8 sätestab postkastile esitatavad nõuded, postkast ja selle paigutamine peavad tagama postisaadetise säilimise (lg.2). Käesoleval juhul vastab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx adresseeritud postisaadetis nõuetele, mis tagab saadetise jõudmise saatjalt selle saajani. Kohtu hinnangul ei tähenda postisaadetise ümbrikul olev nime erinevus „Gräner“, et postisaadetis ei oleks jõudnud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elaniku Eigo Grünerini. Postisaadetised toimetab postiteenuse osutaja kohale aadressi järgi. 7)jälitustoimingutega saadud andmete protokollist nähtub (tl.93 IIkd), et xxxxxxxxxxx 09.04.2018 kell 12.26 helistab teisele isikule, kellele räägib, et sõber helistas talle eile…, tal on täna Maksu- ja Tolliametis ülekuulamine, tellis mingeid pakke endale, … kutsuti ülekuulamisele, on kahtlustatav… Jälitustoimingutega saadud andmete protokollist (tl.85 IIkd) nähtub, et xxxxxxxxxxx 06.04.2018 kell 16:27 helistab ja räägib, et „Eiksile tuli kiri ja sõnum Maksu- ja Tolliametist…tal läks kunagi mingi pakk kaduma, arvab, et selle pärast…“ 8)Eigo Grüneri kahtlustatavana ülekuulamine on toimunud Maksu- ja Tolliametis 09.04.2018 algusega kell 10.20 (tl.83-85 IIIkd), kus Eigo Grünerile on esitatud kahlustus
lg.1 järgi Saksamaalt suures koguses narkootilise aine tellimises enne 19.12.2017. E.Grüner eitab narkootilise aine tellimist nii Saksamaalt kui üldse, jaatab narkootilise aine tarvitamist (GBL ja amfetamiin). 9) jälitustoimingutega saadud andmete protokollist nähtub (tl.93 IIkd), et 09.04.2018 kell 12.45 toimub telefonikõne xxxxxxxxxxxx ja Eigo Grüneri vahel, millest selgub, et Eigo Grüneri ülekuulamine on toimunud „millegi tulemise kohta“, „see on nende käes“, „mingi paki teema“. Nendest tõenditest järeldub üheselt, et Maksu- ja Tolliametis ülekuulatav sõber on Eigo Grüner, kes on tellinud pakke, mille Maksu- ja Tolliamet on ära võtnud. Küsimusele Eigo Grüneri võimaliku huvi kohta tellida ja omandada narkootilist ainet tuleb vastata jaatavalt: Eigo Grüneril on narkootiliste ainete tarvitamise kogemus, ta kinnitas seda ise ülekuulamisel. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjad (tl.224, 229 Ikd) tõendavad, et 09.04.2018 on Eigo Grüneril tehtud kindlaks amfetamiini, metamfetamiini, kokaiini, alprosalaami sisaldus uuringumaterjalis, sama 03.08.2018 uuringumaterjalis, tl.225-228 Ikd on ekspert ja arst teinud kindlaks, et Eigo Grüneril 30.07.2018 esineb narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Seega on Eigo Grüneril tehtud 21 korduvalt kindlaks narkootilise aine tarvitamise faktid. Eigo Grüner elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxelukaaslasega, kellega räägib narkootikumide tarvitamisest ja kes on teadlik E.Grüneri seosest narkootikumidega (tl.175 II kd helistamine 09.05.2018 kell 22:17). See viitab, et tegeliku elulise olukorraga ei ole kooskõlas E.Grüneri eitus kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta ei telli narkootikume oma elukaaslase ja lapse aadressile. Kohus märgib, et postipaki saatmine ei ole tasuta teenus, samuti ei ole narkootilise aine kasutajate jaoks väärtusetu Eigo Grünerile adresseeritud postisaadetise sisu- suur kogus narkootilist ainet. Sellises olukorras ei ole tõepärane E.Grüneri esitatud versioon, et tal on küllalt vaenlasi, kes võisid tema aadressile sellise- kallihinnalise- saadetise saata. Edaspidine ütluste andmisest keeldumine E.Grüneri poolt viitab, et ta väldib selle versiooni usutavuse kontrollimist. Neil asjaoludel leiab kohus, et suures koguses narkootilise aine saabumine postisaadetisega Eigo Grüneri kodusele aadressile on toimunud Eigo Grüneri enda initsiatiivil, tema enda poolt algatatud tahteavaldusega ehk tellimisega. Tellimisega on käivitunud tellitava kauba (aine) liikumine kindlal marsruudil ja kindla saajani ehk siis eesmärgipäraselt. Eesmärgiks saab olla tellitud aine omandamine.
lg.1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteotoimepanemisele.
lg.2 järgi süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oa ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Suures koguses narkootilise aine tellimisega enda aadressil, kui see narkootiline aine on juba ka jõudnud Eesti Vabariigi postiasutusse ja ootab edastamist tellijale tema antud aadressil, on tellija teinud temast oleneva Postiseadusega reguleeritud piires, et tema poolt tellitud narkootiline aine ka temani jõuab. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et narkootiline aine postisaadetises Eigo Grünerini ei jõudnud- see võeti Posti piiripunktis Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt ära. Seega ei jõudnud narkootiline aine Eigo Grünerini temast mitteolenevatel põhjustel ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida kui narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse, s.t.
Eigo Grüner on narkootilise aine tarvitaja, tema puhul puuduvad NPALS § 3 lg.1 nimetatud lubavad asjaolud. Seega on tema puhul tegemist narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega ehk siis tegevusega, mida kirjeldatakse NPALS § 2 p.
lg 1- § 25 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katse. Süüteokatse toimepanemine Eigo Grüneri poolt on toimunud kavatsetult- ta on alustanud narkootilise aine käitlemistegudega eesmärgiga tellitud ja saabuv aine kätte saada. Aine saabus, kuid ei jõudnud Eigo Grünerini temast mitteolenevatel põhjustel. Kohus, olles uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja võtnud teadmiseks süüdistatava keeldumise ütluste andmisest, leiab, et Eigo Grünerile esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises isikute grupis koos Märt Sammuli ja Artur Kruusamägiga 07.03.2018 episoodis ei ole tõendamist leidnud. Selle süüteoepisoodi puhul on
lg.2 p.1,2 järgi tõendamisesemesse kuuluva kuriteokoosseisu tunnused 1)narkootiline või psühhotroopne aine 2)selle aine suur kogus 3)isiku tegevus (isikute grupis) seoses narkootilise ainega, mis oleks käsitletav käitlemisena. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel lugeda tuvastatuks, millise ainega oli 07.03.2018 saabunud postisaadetises tegemist. Kui Eigo Grünerile esitatud süüdistuse kohaselt oli tegemist narkootilise ainega gammabutüroloktoon (GBL), siis puuduvad nii kirjalikud kui ka isikulisest allikast pärinevad tõendid selle kohta, kes, kus ja millisel viisil sellise aine tuvastas. Jälitustoimingute protokollides, mida kohtule esitleti (tl.54 IIkd 17.03.2018 kell 21:06), kõlab xxxxxxxxxxxx ütlustes küll info, et xxxxxxxxxxxxxx kutsutakse „limpsi“ saama, mis narko.ee lehe andmete järgi võib olla gammabutüroloktooni levinud nimetus, kuid puuduvad seosed, mille abil seostada seda „limpsi“ süüdistuses kirjeldatud 07.03.2018 saabunud postisaadetisega või Eigo Grüneriga. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid ka selle kohta, millisel kujul aine esines ja milline oli selle aine kogus. Kui süüdistuse järgi oli 07.03.2018 saabunud postisaadetises kuus 100grammist pudelit kokku 600 grammi narkootilise ainega, siis kohtule ei ole esitatud mitte mingisuguseid tõendeid, millest oleks näha või teada pudelite olemasolu üldse, nende arv, suurus ja sisu. Seega puudub võimalus anda mistahes hinnangut ainele, selle kogusele, kontsentratsioonile vm süüteokoosseisu tunnustele ega nimetada postisaadetise saabumist ja saamist kuriteoks. Kohtule ei ole esitatud uurimiseks mingeid tõendeid, mis võimaldaksid mingigi tegevusega nimetada seda, mida tegi Eigo Grüner seoses 07.03.2018 saabunud postisaadetisega. Kohus on tõendite kohtuliku uurimise käigus kuulanud helisalvestisi ajavahemiku 21.02.201813.04.2018 kohta (tl.4-98 IIkd), uurinud jälitustoimingutega saadud andmete protokolle, sideettevõtjatelt saadud andmete protokolle ja nende alusel tuleb järeldada, et viidatud perioodil oli Eigo Grüneri ja xxxxxxxxxxxx telefoniline suhtlemine väga tihe. Samas ei ole jälitustoimingute andmete protokollidest, kuulatud helisalvestistest võimalik saada andmeid selle kohta, kust postisaadetis saabus (süüdistuse kohaselt välismaalt), milline on Eigo Grüneri seos sellega ja milline on olnud tema faktiline tegevus. Kohtule on esitatud tõendina Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsus 30.10.2018 (tl.57-63 IIIkd) kriminaalasjas nr .1-18-7654, millega on teiste hulgas süüdi tunnistatud xxxxxxxxxxxxxxxx
lg.2 p.1 järgi süüteo toimepanemises isikute grupis koos Eigo Grüneri ja xxxxxxxxxxxxxa. Ka xxxxxxxxxxxxxxxxxe inkrimineeritud süüdistuse tekstis ei ole kirjeldatud Eigo Grüneri võimalikke tegevusi, mis oleksid käsitletavad kui käitlemisteod
Tuleb märkida, et xxxxxxxxxxxxx süüdistuses on tema tegevus seejuures konkretiseeritum (sai postisaadetise, andis edasi). Ka selle kohtulahendi abil ei ole võimalik saada vastust küsimustele, mis on kuriteo tuvastamiseks vältimatud- küsimustele narkootilise aine olemasolust, selle kogusest. Esitatud tõendite alusel ei ole kohtul võimalik kindlaks teha, milles seisnes Eigo Grüneri tegevus ja selle tegevuse seos 07.03.2018 saabunud saadetisega ega lugeda tuvastatuks
Puudub tõendite süsteem, mis muudaks Eigo Grüneri kohta esitatud süüdistuse versiooni kohtule usutavaks. Seetõttu tuleb Eigo Grüner temale esitatud süüdistuses
MS § 309 lg.2 alusel õigeks mõista kuriteo tuvastamatuse tõttu. KARISTUSE KOHALDAMINE Jako Orav Jako Orava poolt toimepandud kuriteod tuleb kvalifitseerida
Seega tuleb Jako Orav süüdi tunnistada
lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistus.
lg 2 p 2 järgi karistatakse isikut 3- kuni 15-aastase vangistusega.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse puhul arvestab kohus, et Jako Orav on korduvalt käidelnud ebaseaduslikult narkootilisi aineid amfetamiin, fentanüül, atsetüülfenatnüül suures koguses. Lisaks panustas Jako Orav aktiivselt selleks, et narkootiline aine amfetamiin saaks turustatud, s.h. veetud laiali üle Eestimaa ja seeläbi kahjustatud paljude inimeste tervis (arvestades edasiantud amfetamiini kogust, s.o vähemalt 73 grammi, oleks saanud narkojoobe tekitada ligikaudu 550-le inimesele). Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Jako Orav andis turustamise eesmärgil edasi narkootilist ainet ligikaudu kolme kuu vältel ning vähemalt 12-l korral. Kohus märgib toimepandud kuriteo ohtlikkuse ja toimepanija süü suuruse juures, et asja materjalist nähtub, kuidas kümnete kaupa isikuid on olnud igapäevaselt seotud huviga narkootilise aine saamise, edasiandmise või tarvitamise vastu: isikud on narkootilise ainega seoses tegelenud töö ajal, kodus lapsi vältides, öösiti ja kurtes oma halba enesetunnet. Narkootikumi saamiseks on kasutatud lastele laekuvat toetusraha. Kõik need asjaolud moodustavad rahvatervisevastase süüteo kahjulikud järelmid. Tegemist on paljusid isikuid laostava ja laastava süüteoga. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid
Karistuse eripreventiivsete eesmärkide puhul on oluline arvestada süüdistatav Jako Orava varasemat karistatust. Karistusregistri andmetel (I kd, tl 172-191) on süüdistatav Jako Oravt varasemalt korduvalt karistatud. Jako Oraval on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning hulgaliselt kehtivaid väärteokaristusi (sh on Jako Oravat 26.07.
lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati Jako Sooperele (praegune Orav) mõistetud karistust tall Harju Maakohtu 10.08.2016. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra. Jako Sooperele mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.
lg 5 ja § 69 lg 1, 3 alusel asendati Jako Sooperele mõistetud vangistus 713 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat.
lg 4 alusel kohustati Jako Sooperet üldkasuliku töö tegemisel järgima
Seega pani Jako Orav narkootikumidega seotud süüteod toime ajal, mil ta pidi Tartu Maakohtu 10.04.
lg 2 p 2 järgi, kuna süüdistatav Janek Gingel-Kääri puhul on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Tartu Maakohtu 30.08.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5843 (I kd, tl 214-222) mõisteti Janek Gingel süüdi
lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 alusel ning mõisteti
lg 1 alusel karistuseks 4 aastat vangistust, samuti tunnistati
lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust ja
lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Janek Gingelile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati Janek Gingelile mõistetud karistust talle Tartu Maakohtu 17.02.2009. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. Janek Gingelile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 19 päeva vangistust.
Kohtuotsus jõustus 09.10.2012.a. Janek Gingel vabanes karistuse kandmiselt 09.09.2014. a tingimisi enne tähtaega. Sellest tulenevalt on Janek Gingel-Käär
lg 2 p 2 sätestatud isik, s.o isik, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. 25 Janek Gingeli poolt käideldud narkootilise aine kogus on suur. Janek Gingel-Käär pani toime rahvatervisevastase süüteo ning seejuures panustas selleks, et omandatud narkootiline aine saaks turustatud ning seeläbi kahjustatud paljude inimeste tervis. Janek Gingel-Kääri poolt turustatud narkootilisest ainest oleks saanud narkojoobe tekitada rohkem kui 40-le inimesele. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid
Süüdistatavat Janek Gingel-Kääri on varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud (I kd, tl 204-208). Seejuures on Janek Gingel-Kääri Tartu Maakohtu 19.04.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3146 (I kd, tl 209-213) karistatud
a
lg 1) ning mõistetud karistuseks vangistus pikkusega 1 aasta 5 kuud, süüdi tunnistatud
järgi, mille eest on karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust, samuti süüdi tunnistatud
lg 2 p 2 järgi, mille eest on talle karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust.
Kohus määras, et
lg 1, 2, 3 alusel kuulub Janek Gingel-Kääril koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud karistust, s.o 1 aasta 10 kuud vangistust jäetakse täitmisele pööramata, kui Janek Gingel-Käär ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks loeti 14.03.2018. a. Kohus, hinnates Janek Gingel-Kääri varasemat karistatust, leiab, et kuivõrd Janek Gingel-Käär on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist, nähtub sellest, et mõistetud karistused ei ole Janek Gingel-Käärile ilmselgelt vajalikku mõju avaldanud. Märkimist väärib, et eelmisel korral kui J.Gingel-Kääri karistati
Kuna Janek Gingel-Käär on pärast ennetähtaegset vabanemist, s.o. pärast seda, kui talle anti võimalus vabaneda vangistusest ja elada seaduskuulekat elu karistust lõpuni kandmata, pannud toime uued kuriteod, siis on see selge märk, et varasemad ärakantud karistused ei ole olnud piisavad tema mõjutamiseks jääma seaduskuulekaks käitujaks. Kohtu hinnangul on karistuse põhimõtete järgi oluline valida isikule järjest individualiseeritum ja vajadusel rangem karistus, et tagada karistuseesmärkide saavutamine. Lõpptulemusena on oluline, et Janek Gingel-Käär edasiselt enam süütegusid toime ei paneks. Siiani ei ole mõistetud karistused talle vajalikku mõju avaldanud, st sundinud Janek Gingel-Kääri oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive. Sellest järeldab kohus, et Janek Gingel-Käärile senini mõistetud karistused ei ole olnud efektiivsed, s.h. ei ole avaldanud püsivat mõju tema ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt. Karistuse kestuse üle otsustades võtab kohus arvesse, et tegemist on ühe süüteoepisoodiga. Seetõttu peab kohus võimalikuks kohaldada karistust määras, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist määra. Eeltoodud karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes, peab kohus põhjendatuks määrata Janek Gingel-Käärile
Kuna Janek Gingel-Käär kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 19.04.
lg 1 ja § 65 lg 1 alusel omavahel liitmisele.
lg 3 sätestab, et kui mõni
lg 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud või süüdlane sellest tingimisi vabastatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest tingimisi vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates, järgides käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatut. Tartu Maakohtu 19.04.2018. a otsusega Janek Gingel-Käärile mõistetud karistuse ärakandmata osa on 1 aasta 10 kuud. Selle kohtuotsusega on Janek Gingel-Kääri karistatud teiseliigiliste kuritegude eest kui on käesolevas asjas 26 rahvatervisevastane süütegu. Sel põhjusel ei pea kohus vajalikuks üksikkaristusest raskeima suurendamist, vaid leiab, et kergem karistus tuleb lugeda kaetuks raskema karistusega ning mõista Janek Gingel-Käärile lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel edastab kohus Janek Gingel-Käärile kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse Janek Gingel-Käär peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist. Eigo Grüner Eigo Grüner tuleb süüdi tunnistada
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistus.
Süü suuruse puhul arvestab kohus, et Eigo Grüner tellis ebaseaduslikult välisriigist (Saksamaalt) narkootilisi aineid ja seda suures koguses. Käideldud narkootiliste ainete kogus on seejuures küllaltki suur (pulber massiga 18,90 g sisaldas 2,21 g amfetamiini, joobe tekitamiseks piisav veidi rohkem kui 15-le inimesele ja pulber massiga 0,45 g sisaldas 0,41 g alprosalaami, joobe tekitamiseks piisav rohkem kui 150-le inimesele). Samas on Eigo Grüner tellinud narkootilisi aineid ühel korral. Lisaks arvestab kohus, et narkootilised ained, mida Eigo Grüner ebaseaduslikult käitles, reaalselt temani ei jõudnud (kuna postisaadetised võeti enne ära). Seega ei ole narkootilised ained jõudnud reaalselt tarvitajateni ja kahju selles osas tekkinud ei ole. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid
Kohus arvestab, et Eigo Grüner on varem kriminaalkorras karistamata ning väärteokorras on Eigo Grüneril 1 kehtiv karistus, mis on määratud 14.06.2011. a liiklusseaduse rikkumise alusel (I kd, tl 223). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav Eigo Grünerile tuleb karistuseks mõista vangistus selle sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 3 aastat vangistust. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad alused (kuriteo toimepanemise asjaolud ja Eigo Grüneri isikust tulenevad asjaolud), mis võimaldavad kohaldada
lg 1, 3 sätteid ja jätta tingimisi mõistetud vangistus täitmisele pööramata.
Eigo Grünerile tuleb
lg 2 p 21 alusel määrata kohustuseks mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kohustus mitte omada või tarbida narkootilisi aineid vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab uute kuritegude toimepanemise riske. Kriminaalmenetluse kulud Jako Orav Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud summas 474 eurot (III kd, tl 6-11, 17-23). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 1316,88 (III kd, tl 114-117) eurot. Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 1790,88 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisikulu 1848 eurot (I kd, tl 132). 27 Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2019.
MS § 181 lg 1 alusel menetluskulud summas 1016,40 eurot, s.o pool osutatud riigi õigusabi tasust, riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb Eigo Grüneril hüvitada riigituludesse menetluskulud summas 2401,40 eurot. 28 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag /allkirjastatud digitaalselt/ Rahvakohtunik Reet Paju /allkirjastatud digitaalselt/ Rahvakohtunik Rait Märtin Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2019.a lahend: RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2019 otsus osas, millega: 1) Jako Orav tunnistati
aasta juunis 45 mg pruuni ainet, mis sisaldas fentanüüli ja atsetüülfentanüüli, toimetas selle Viljandi linna ja hoidis enda käes kuni 7. juunini 2018; 2) Jako Orav tunnistati süüdi
lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti selle sätte järgi karistuseks 6 aastat vangistust; 3) Jako Oravale mõisteti
aprilli
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud; 3) mõista Jako Oravale
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel kogumis kriminaalasjas nr 1-18-4096 tehtud Harju Maakohtu
juunist 2018; 5) mõista Jako Oravalt kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses tekkinud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 4540 (neli tuhat viissada nelikümmend) eurot 88 senti. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Ülejäänud osas jätta kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses tekkinud menetluskulu Jako Oravat puudutavas osas riigi kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.