KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- august 2019 1-17-11794 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv Andrei Zelenetski (isikukood 38609200017) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- mai
- a määrus Andrei Zelenetski ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- mai
- a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Andrei Zelenetski tunnistati süüdi Viru Maakohtu
- veebruari 2018 otsusega KarS § 263 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 1 järgi. KarS 64 lg-t 1 kohaldades mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates
- novembrist 2017 kuni
- detsembrini 2017 ning alates
- jaanuarist 2018 kuni
- veebruarini 2018 (kokku 2 kuud 18 päeva vangistust) karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 12 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
- septembri 2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 6 kuud) võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
- veebruar 2018 lõpptähtajaks
- august
- Vangla ja prokuratuur toetavad A. Zelenetski vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest.
- Viru Maakohtu
- mai
- a määrusega jäeti A. Zelenetski karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohus märkis, et A. Zelenetski rikkus elektroonilise valve tingimusi. Vahistamise asendamisel elektroonilise valvega lõhkus ta jalavõru ja lahkus kodust liikumiskeelu ajal. Süüdlasel on kaks kriminaalkaristust. Varasemalt on teda karistatud kelmuse, praegu kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Viimased kuriteod pani A. Zelenetski toime katseajal. Kuriteod on muutunud raskemaks. Eelnev näitab isiku suhtumist õiguskorda ja kehtivatesse reeglitesse ning et esineb reaalne risk vabaduses teiste isikute, nende vara või tervise kahjustamiseks.
- Vangistuses läbis A. Zelenetski riigikeeleõppe A1 tasemel ning õpib järgmisel tasemel. Samuti läbis ta vestlused alkoholi mõjust ja abiellus. Vabanemise korral oleks A. Zelenetskil garanteeritud töökoht Soomes endises töökohas. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (7 päevaks kartserisse paigutamine seoses tööst keeldumisega). Vanglas on A. Zelenitski alates maist
- Ärakantud karistus on liiga lühike, et veenduda positiivsete hoiakute kinnistumises. A. Zelenetski võib olla impulsiivne, vägivaldne ning tagajärgedega mitte arvestada, millele viitab toimepandud kuritegude iseloom. Distsiplinaarkaristuse fakt näitab, et A. Zelenetski ei ole veel kindel oma käitumist kontrolli all hoidma. Kohtuistungil väitis A. Zelenetski, et pöördus arsti poole, sest oli haige ja ei saanud tööd teha. Hiljem aga esitas ta avalduse ja palus end tööle määrata. Iseloomustusest ei nähtu aga, et karistus oleks edasi kaevatud või tühistatud.
- A. Zelenetski võimalused vabastamisel oleksid iseenesest head: tal on elukoht, toetav tugivõrgustik, garanteeritud töökoht ning motivatsioon edasise käitumise muutmiseks ja õiguskuulekuseks. A. Zelenetskil on ka tasumata võlanõudeid.
- A. Zelenetski vabastamise vastu räägivad toimepandud kuritegude asjaolud ja varasem elukäik. Puudub veendumus, et varem karistatud inimese puhul, kes
- a septembris tingimisi 2-aastase katseajaga vabastati, ent kes
- novembril
- a pani toime uue kuriteo, oleksid lühikese karistusajaga jooksul maandatud riskid. Järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus oleks pigem negatiivne. Riski uute kuritegude toimepanemiseks nägi kohus A. Zelenetski puhul majanduslikel põhjustel (suured võlanõuded) ja alkoholi tarvitamises. Riskikäitumist suurendab läbikäimine kriminaalkorras karistatud isikutega.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 1 aasta ja 2 kuu pärast. Teda positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivset. MÄÄRUSKAEBUSED
- Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja A. Zelenetski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
- Kaitsja märgib, et antud asjas puuduvad mingid erilised kuriteo asjaolud, et jätta A. Zelenetski vabastamata. Vangla toetab vabastamist. A. Zelenetski kinnitab, et talle piisab ühest korrast vanglas. Tulevikus ta enam alkoholi ei tarvita. Sõltuvust tal diagnoositud ei ole ja ta ei ole ka mõjutatav. Seaduskuulekaid sõpru on tal rohkem kui kriminaalse taustaga tuttavaid. A. Zelenetski kinnitas, et soovib elada seaduskuulekalt. Ta lõi uue perekonna ja abiellus ning oli motiveeritud ka töötama, kuni tervis lubas. Vabanemise korral on tal garanteeritud töökoht nii Eestis kui Soomes, st majandusliku toimetuleku risk on maandatud. Ka eluaseme osas risk puudub. Kohus pidas positiivseks ka sotsiaalprogrammi läbimist. Kohus jättis A. Zelenetski positiivsed pingutused vanglas arvestamata. Kaitsja hinnangul kaaluvad positiivsed asjaolud üle mistahes negatiivse. Isikule ei saa ette heita 2
(5)karistatust kui sellist, kui ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. A. Zelenetskile tuleks anda võimalus.
- A. Zelenetski märgib, et on täitnud ITK, läbinud pakutud programmid ja soovib töötada, ent vangla talle seda ei võimalda. Seetõttu puudub ka võimalus täita rahalisi nõudeid.
- Vangistuses viibib A. Zelenetski esmakordselt. Kõik tasumata nõuded saaks ta kohe tasuda, kuivõrd tal on kinnisvara nii Eestis kui Soomes.
- A. Zelenetski tunnistab, et pani uue kuriteo toime katseajal, ent põhjendab seda sõbrale appi minemisega. Alkoholiga A. Zelenetskil probleeme ei ole ning ta ei soovi suhelda ka kriminaalkorras karistatud sõpradega. Ta on nõus läbima alkoholiga ja vägivallaga seonduvaid programme.
- Vabanedes soovib A. Zelenetski pühenduda perele ja peagi sündivale lapsele. Distsiplinaarrikkumist selgitab A. Zelenetski poolelioleva raviga, mille lõppedes soovis ta koheselt tööle asuda. See rikkumine ei takistaks kriminaalhoolduse läbiviimist.
- Vabanemise korral soovib A. Zelenetski elada seaduskuulekat elu. Vabaduses oleks temast ühiskonnale oluliselt rohkem kasu. Kriminaalhooldus distsiplineeriks ja aitaks kaasa resotsialiseerumisele. Kohtumäärusest puuduvad põhjendused, mis kasu oleks ühiskonnal A. Zelenetski karistuse lõpunikandmisest.
- A. Zelenetski palub arvestada ka prokuratuuri ja vangla toetust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks nendega arvestanud.
- Kohus on küll järjekindlalt väitnud, et A. Zelenetski puhul esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks, ent ühtki loogilist seda kinnitavat põhjendust maakohtu määrusest ei nähtu. A. Zelenetskil on suur motivatsioon tingimisi enne tähtaega vabaneda, sest tal on toetav perekond ja lapsed. Karistusest on A. Zelenetski õppetunni saanud. Vanglasse jäädes ei näe ta lapse sündi ega saa oma lapsi toetada materiaalselt ja emotsionaalselt. Elatisevõlga saaks A. Zelenetski aga koheselt likvideerima asuda.
- A. Zelenetski hoiakud ja suhtumine on muutunud, mida näitab ka iseloomustus. Väide, et A. Zelenetski kujutab ohtu teise isikute elule ja varale on meelevaldne (sellest seisukohast lähtudes peaks määruskaebuse esitaja elu lõpuni vanglas viibima). A. Zelenetski on seadnud uued prioriteedid ning kriminaalhooldus tagaks kinnipidamisasutuses viibimisest efektiivsemalt ja paremini karistuse eesmärke. A. Zelenetskil on perekonna toetus ja garanteeritud töökoht. Ta lubab eeskujulikult täita kõik pandud kohustused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut 3
(5)osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. A. Zelenetski puhul on esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus täidetud vaid osaliselt. A. Zelenetskil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest. Samas puudub ringkonnakohtul alus arvata, et tegemist oleks subkultuursete väärtuste näitamisega, kuivõrd süüdlane põhjendas keeldumist puusavaluga ning ravikuuri läbimisega. A. Zelenetskile
- a jaanuaris määratud distsiplinaarkaristus ei ole niivõrd kaalukas asjaolu, et sellest tuletada tema üldist seaduskuuletust tulevikus. Lisaks nähtub individuaalsest täitmiskavast, et A. Zelenetski on osalenud riigikeeleõppe programmides ning täitnud töölehti sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ raames. Näib, et A. Zelenetski on aru saanud, et talle põhjustab probleeme alkohol, sest kinnipeetava iseloomustust arvestades ei soovi ta tulevikus alkoholi tarvitada ning on õppinud ka teiste sõltlaste halbadest kogemustest (KoTo tl 3). Ta on nõus osalema alkoholi ja vägivalla ennetamise programmides. Kuidas A. Zelenitskil selles vallas läheb, on aga väga raske ennustada: vaatamata asjaolule, et vägivaldsed kuriteod sooritas ta alkoholijoobes, peab isik end mõõdukaks alkoholitarbijaks (KoTo tl 4).
- Järgnevalt tuleb süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. A. Zelenetski puhul puudub oht ja risk eluaseme, töö- ja majandusliku toimetuleku, hariduse, tervise- ja emotsionaalse seisundi ning narkootikumide osas. Tal on toetavad suhted päritoluperekonnaga. Ta suhtleb igapäevaselt varasematest kooseludest sündinud tütardega ning osaleb nende kasvatamises. Vangistuses olles A. Zelenetski abiellus, soovib näha lapse sündi ning materiaalselt ja emotsionaalselt toetada kõiki oma lapsi. Vabanemise korral oleks A. Zelenetskil garanteeritud töökoht ning iseloomustus kinnitab, et ametlik töökoht oleks süüdlasel nii Eestis kui ka Soomes, kus A. Zelenetski töötas varasemalt. Ringkonnakohtu hinnangul saab A. Zelenetski vabanemisjärgsed tingimused lugeda pigem positiivseks. Samas ei saa neile eriliselt suurt kaalu panna, sest ka kuritegude sooritamise ajal olid süüdlasel nii elu- kui ka töökoht ning ilmselgelt ka seda toetavad lähedased.
- Jättes isiku vabastamata kuriteo toimepanemise asjaoludest tulenevatel põhjustel või varasemast elukäigust lähtuvast ohuprognoosist tulenevalt, tuleb kohtumääruses ära näidata selged põhjendused, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
- Maakohus ongi A. Zelenetski ennetähtaegse vabastamata jätmise peamise põhjusena välja toonud tema korduvkaristatuse ja kuriteo toimepanemise asjaolud. A. Zelenetskit on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab liitkaristust. Ühe osa liitkaristusest moodustavad kelmused (Viru Maakohtu
- septembri
- a otsusega mõisteti A. Zelenetski süüdi kahes kelmuse episoodis). Teise osa moodustavad vägivallaga seotud kuriteod. Ehkki kaitsja väidab, et erilisi kuriteo asjaolusid, mis tingiksid vabastamata jätmise, käesolevas asjas ei esine, tuleb siiski pidada silmas A. Zelenitski käitumist tervikuna: st olles kelmuste eest tingimisi karistatud, pani ta juba aasta möödumisel (s.o
- septembril 2017) toime kehalise väärkohtlemise, mille tagajärjeks kannatanule oli alalõualuu murd ning 4 hamba kaotus.
- novembril
- a pani süüdlane aga toime kaks avaliku korra rasket rikkumist grupis, millest ühega põhjustati kannatanule pikaajaline tervisekahjustus (verevalumid, ninaluu murd, ülalõualuu murd, roide murd). A. Zelenitski põhjendab kuritegusid sõbrale appi minemisega. Kohtukolleegiumi hinnangul kinnitavad isiku ütlused veendumust, et ta kasutab probleemide lahendamiseks oma vaatenurka ega mõista kuritegudega tekitatud kahju. Seega kannab A. Zelenitski karistust viie kuriteo eest. Ehkki tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, viitavad kolm katseajal toime pandud 4
(5)vägivallakuritegu süüdlase ettearvamatule käitumisele ja suurele ohule panna tulevikus toime vägivallakuritegusid. Ka vangla iseloomustuses leitakse, et korduvad karistused näitavad isiku kesist probleemilahendusoskust (KoTo tl 4). A. Zelenitski ebausaldusväärsust kinnitab kaudselt seegi, et kui tema tõkend vahistamine asendati elektroonilise valvega, lõhkus ta jalavõru ja lahkus kodust liikumiskeelu ajal. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Zelenetski puhul esinevad tema varasemat elukäiku arvestades uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid. Ka kohtupraktikas on täheldatud korduvkaristatute poolt suuremat retsidiivsusohtu. 24. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Juhan Sarv 5
(5)